Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus:
animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt? Autonoomsuse kasvamisega kaasneva emast eemaldumiseks kognitiivne areng keskmises väikelapseeas Metamälu tekkimine aritmeetika abstraktsus- miks raske lapse jaoks Lapsed saavad aru matemat. põhiprintsiipidest, konkreetse probleemi lahendamiseks
Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele. Autor ise nendib et oleks kuulunud viimaste hulka, kui poleks tal olnud rohkem kui üks õpetaja. Descartes kritiseerib mõningaid filosoofilisi teadusi nagu loogikat, matemaatilist analüüsi ja algebrat. Loogika sisaldab autori meelest liiga palju selliseid eeskirju, mis on kahjulikud või ülearused. Analüüsi ja algebra puhul on probleemiks nende abstraktsus. Descartes'i arvates peaks igast teadusest võtma ainult olulisema, puhastama nad üleliigsest ning neist seejärel eranditult kinni pidama. Descartes arvas, et loogika rakendamiseks piisab vaid neljast reeglist, kui nendest kinni pidada. Esimeseks reegliks oli kahtlemine kõiges, mis ei olnud enesestmõistetav ehk otsuste tegemisel mitte järelduda eelarvamustest vaid vaimule selgetest asjadest. Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus
Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas Davis eksperimenteerima laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga" Kind Of Blue" (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete dzäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakkas Miles Davis oma loomingus üha rohkem kasutama mõjutusi pop- ja rockmuusikast. 969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid ,,In A Silent Way" ja ,,Bitches Brew". 1973. aastal sündis album ,,On the Corner"., mis oli mõjutatud 20. sajandi klassikalisest muusikast. Tänapäeval vaadates olid 1970.aasad Miles Davisele kõige edukamad aastad.Kuid 1975
on kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja käsitleb aga
pigem otsib loogilisi lahendusi. Need, kes mõtlevad abstraktselt, üldistavad. Näiteks hukkamispaigale viidavast mõrvarist mõtleb rahvas kui võikast ja labasest mõrtsukast. Haritud inimene aga näeb siiski inimest, kes võib isegi ilus olla ning tunneb huvi, mis on need põhjused, miks ta just praegu selles punktis on. Nähes mõrtsukas abstraktselt ainult üht omadust ja ta selle põhjal hukata, ongi abstraktne mõtlemine. Teistmoodi abstraktsus on see, kui võllaratas ning kurjategija lilledega üle puistata, et ta oleks veel ilusam. Ehe näide on kristlased, kelle jaoks on rist püha, kuid igaüks teab, et tegelikult pole see midagi muud kui võllas. Kui ostja hoiatab turunaist, et ta oma mune enam ei müüks, sest need on mädad, tuleb naises viha tõttu esile harimatus ning ta hakkab mõtlema abstraktselt. Selle asemel, et oma viga tunnistada, hakkab ta ostjas kõiksugu vigu leidma, mis tõenäoliselt tõesed ei ole, jõudes
mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjes. Abstraktsus-kohustusi ja õigusi luuakse üldiselt, mitte kellelegi otseselt üldkohustuslikkus-kõigile täitmiseks. Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu, VV),ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse ja Täidetava funktsiooni järgi- regulatiivsed(tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad(järgneb karistus). 9. Iga käitumisreegel vastab loogilisele struktuurile: Hüpotees(kui)tingimused õigusnormi
1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete dzäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakati võtma mõjutusi pop- ja rockmuusikast (Jimi Hendrix, James Brown, Sly Stone), kasutama elektrooniliselt võimendatud instrumente, mis võõrandas osa kuulajaskonnast, kuid tõi juurde ehk enamgi. 1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way ja Bitches Brew, millel tegid kaasa Shorter, Hancock, Joe
ideed. C.W.Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik juba klassikalisele stiilile. Ta looming kandis ka teatud piiratuse pitserit. Näidates peamist ja olulist oma kangelastes, ei avanaud ta neid kogu täiuses ja kordumatus individuaalsuses, ei andnud neile täielikku psühholoogilist iseloomustust. Siit ka tema tegelaste teatud abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus, südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune. Tulemuseks oli see, et ehkki ta ooperid on ooperimuusika ajaloos auväärsel kohal ja pole tänapäevalgi teatrite repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid ennekõike ooperiajaloo kuulsusrikkaid tähiseid. Tema teistest tuntud teostest peale "Orpheus ja Eurydike" oli veel "Iphigeneia Aulises", "Alceste", "Armida".
filmiga PÖFFil juba viiendat korda, kusjuures PÖFFil esilinastus ka 2008. aastal tema debüütfilm „Mozarti linn“ – ning tänu temale valmis ka 2015. aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema, millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem kihistumine ja tavainimese probleemid. Lisaks oli hilisõhtusele seansile tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga. Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi
(Hispaanias) On üks maailma kauneimaid islami profaanehitisi. Katab suurt, umbes 142,000 m² suurust maa-ala. Alhambra Alhambra on islamiarhitektuuri musternäide eelkõige oma rikkalike kaunistuste poolest. Pildil Lõvide õu. Alhambra Kuulsad kärgkuplid-> <- Alhambra siseõu Alhambra Arabesk e. Abstraktsus eni üldistatud keeruline taimemotiiv on islami kunstis sagedane. Tänapäeva islamiarhitektuur: Sheik Zayedi mosee Abu Dhabis (Araabia Ühendemiraadid) Ametlikult avati 2007. a. On nimetatud Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyani, riigi rajaja ja esimese presidendi järgi. Kasutatud materjal Jaak kangilasti Kunsti ajalugu 10. klassile lk 108-111. www.Wikipedia.com Pildid: http://edition.cnn.com/WORLD/meast/9804/03/hajj.pilgrims/saudi
hakitud teadmised ja teoreetilisus (samastus), teadmiste õpetamine ja eetiline kasvatus (vastandus), õpetus ja kasvatus (vastandus), abstraktne ja teoreetiline (samastus) Praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda. Õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele, abstraktsus tähendab mittemeelelist, puhtalt mõttelist. Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid
Marani illustratsioonid See, mida 50-ndail aastail kunstis ja Instituudis õpetati, tema arvates, oli tegelikult 19. sajand. Noori ühendas soov end sotsrealismi keskkonnast välja rebida. Seetõttu kõik, mis oli Kunstiinstituudis õpitud, tuli sisuliselt unustada ja alustada kunstiuuringuid uuesti. ,,Tehniliselt polnud meil vanemate kunstnikega midagi võrrelda. Igavese kunstiväärtuse kriteerium nihkus tahaplaanile, tähtsam oli vabaduse võlu," meenutab Maran. Varem Olav Maranile oli abstraktsus ja geomeetrilisus kunsti aluseks ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks oli abstraktsionism küsimus kunsti olemusest. Tundis loometee alguses suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran
kujutab endale üksnes ette, millise inimesega on tegemist, kuid ei arvesta teiste aspektidega(nt naise välimusega) peale oma arvamuse. Ilmselt näevad ohvitserid seda naist hoopis teises valguses, sest nendel pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut.
Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja kõigi mõistuseolendite jaoks ühtse käitumishinnangu kriteeriumi. Kanti eetika iseloomulikeks joonteks on abstraktsus ja kompromissitus. Valdkond Normatiivid, vastandid Sanktsioonid Eetika õige ja väär, nii nagu neid südametunnistus määratlevad südametunnistus kiitus ja laitus; või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku
Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja kõigi mõistuseolendite jaoks ühtse käitumishinnangu kriteeriumi. Kanti eetika iseloomulikeks joonteks on abstraktsus ja kompromissitus. Valdkond Normatiivid, vastandid Sanktsioonid Eetika õige ja väär, nii nagu neid südametunnistus määratlevad südametunnistus kiitus ja laitus; või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku
1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda
Paljud ekspressionistid põgenesid üle ookeani Ameerikasse, et pääseda niinimetatud häbinäitustest, mida Saksamaal kunstnike häbistamiseks ja nii öelda halva kunsti näitamiseks korraldati. 1927. aastal sai Alfred Rosenberg Hitlerilt ülesandeks luua natsionaalsotsialistlik kultuuriselts. Selts hakkas kandma nime ,,Saksa kultuuri võitlusliit" (Kampfbund für deutsche Kultur). Selles ühingus võideldi nii erinevate modernismi ilmingutega (arhitektuuri bauhaus, ekspressionism, abstraktsus maalikunstis) kui ,,kultuuribolsevismiga". Saksa Kultuuri Võitlusliidu baasil loodi Riigi Kultuurikoda, mille kuuest kojast üks pidi haldama kujutavat kunsti. Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma vastava koja liikmeks, kuid sinna ei võetud neid, kes ei suutnud tõestada oma "aaria" päritolu või olid olnud seotud "mandunud" kunstiga. Väljajäämine tähendas kutsekeeldu ning keeldu isegi ainult enda jaoks kunsti luua ja kunstimaterjale hankida
Stein`i kuulsaim kubistlik teos psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Tugeva kubismi mõjuga Neljas tase teos, milles Viies tase fragmenteeritus ja teemade abstraktsus on viidud äärmuseni Guillaume Apollinaire (18801918) Prantsuse poeet, kirjanik, ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kunstikriitik. ne tase Töötas välja kubismi luuleteooria Kolmas tase Oli seotud teiste avangardistlike Neljas tase luulevooludega
Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust
3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
12.2011 Oleg Ku, Wassily Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 1989, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, Tallinn: Valgus 1. 3. Blue rider`i periood Kandinsky maalid sellest perioodist on suured, väljendusrikkad, värvirohked ning hindavad sõltumatust vormist ja joontest, mis ei teeninud enam piiritlemist, vaid kattusid vabalt, luues ebatavalisi teoseid. Muusika mängis abstraktse kunsti kujunemisel suurt rolli, kuna muusika on looduse abstraktsus, mis ei väljenda välismaailma, vaid kirjeldab hinge sisemust. Kandinsky kasutas sageli muusikalisi termineid, et kirjeldada oma töid. Näiteks kutsus kunstnik kõige spontaansemaid maale improvisatsioonideks, milleks nimetatakse muusikas lennult loodud palu. Lisaks maalimisele oli ta ka kunstiteoreetik. Tema mõju lääne kunstile tulenebgi rohkem tema teoreetilistest töödest. Kandinsky aitas luua ühingu Uued Kunstnikud, mille presidendiks sai ta 1909. aastal, kuid kahjuks ei
võlatunnistuse kehtivust. 3. Milliseid vastuväiteid võib võlatunnistusele esitada? Konstitutiivne võlatunnistus: a) Võlatunnistuse kehtivust ja nõude maksmapanekut vaidlustavad väited Võlatunnistuse kehtivusega seonduvad vastuväited – kõik tehingu kehtetust kaasatoovad vastuväited, võib olla tühine ja tühistatav (va arvatud tühistamine pettumuse ja eksimuse tõttu, ei saa esitada vastuväited; mis põhinevad võlatunnistuse aluseks olevale suhtele - abstraktsus) Nõude maksmapanekuga seonduvad vastuväited: nõude aegumine, tähtajalisus, tingimuslikkus jms b) Aegumise vastuväide ja tunnustatud nõude aegumise katkemine Võlatunnistusele laienevad üldised tehingute aegumist reguleerivad sätted – reeglina kolm aastat (VÕS § 146 lg 1) Võib kaasneda ka võlatunnistuse andmisega aluskohustusest tulenevate nõuete aegumise katkemine (VÕS § 158 lg 1)
Tähenduste uurimine semantika, häälikute struktuuri uurimine fonoloogia, hääliku substantsi ning selle tootmise ja vastuvõtu uurimine foneetika. Lisaks häälikutele ja tähendustele on keeltes sõnad ja laused. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS LEKSIKON MORFOLOOGIA FONOLOOGIA <- allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Morfoloogilised üksused koosnevad
Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid
3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil) 4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08 Ilusa järgi õigusallikate liigid Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit).
libisenud, üle lennanud.") aeg-ruum tehakse kaemuslikuks (olulised on sümbolid nagu lävi, värav, riietus...). Tsükliline aeg: kui midagi saab otsa, siis hakkab see otsast peale keskendub konkreetsetele, eelistavalt näiteks ainulaadsetele sündmustele vajadus olukordade, sündmuste kirjapanemise järele (näiteks kroonikad) mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud (trükikunst jms) mälu abivahendeid iseloomustab abstraktsus (vrd näit kirja; aja-, pikkus- ja raskusmõõte, näit seitsme päeva teekond suulises kultuuris ja teatud arv km kirjalikus kultuuris) huvi nähtuste põhjus-tagajärg seoste vastu, eriti sündmuste tulemuse kontekstis, seega minevikku suunatud (mis juhtus) Tähelepanu hakkab keskenduma ajale (sündmus ja aeg, mis moodustab ajaloo) kujuneb lineaarne ajatunnetus (aeg kulgeb minevikust läbi üksteisele järgnevate sündmuste tulevikku)
leppetrahv. Isiklike tagatistega luuakse lisakohustus kolmandatele isikutele ning selle lisakohustuse saaja on siis vastavalt kas käendaja või garant. Rahalise tagatise puhul tagab täitmist võlgnik ise, nt lepingus lepitakse kokku leppetrahvi maksmises või siis võlgnik maksab käsiraha, millega tõendatakse lepingu sõlmimist ja tagatakse selle täitmine. 3. Mida tähendab kõrvalkohustuste aktsessoorsus? Mida tähendab abstraktsus? Millised on aktsessoorsed ja millised abstraktsed kõrvalkohustused? Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1)
Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne). Sageli kujutatakse keele viie allsüsteemi suhteid hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia Selle hierarhia vormilised allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega
Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale; 3) realiseerimise viis- sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sunni mõjul; 4) eesmärk- sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või malliga ettenähtud vajalik käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalse normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes.6 Sotsiaalsete normide funktsioonid on: reguleeriv, stabiliseeriv, koordineeriv, sotsialiseeriv.
Sümbolite ja allegooriate leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .. iga seisuse ranges eristamise iseseisva objektina on midagi eht keskaegset ning selle kohuseõpetuse väljatöötamisele on omane abstraktsus ja üldisus, mis kusagil ei vii nõnda käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva universaalse mõtteharjumuse tulemus, kui madala vaimse arenguastme tundemärk. (229) Keskaja vaimu tegelikuks saavutuseks oli kogu maailma ja kogu elu liiendamine iseseisvateks ideedeks ning nende ideede korrastamine suurteks ja arvukateks mõistete lääniliitudeks või hierarhiateks. (229)
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt
•kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart. Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus. Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded: 2
Semantilised metakeeled, millest saab teha jooniseid. Mappingud kui metafoorsed ülekanded metafoor: armastus on teekond. Teelised = armastajad, sõiduvahend = suhe; tee = sündmused suhtes; läbitud vahemaa = edasijõudmine; takistused = kogetud raskused jne tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted, aeg. (vrd abstraktsus) Liikuv aeg (jõulud lähenevad, sellest on palju aega mööda läinud, eksam tuleb järjest lähemale)ja liikuv vaatleja (astusime uude aastatuhandesse, kas sa jääd pikaks ajaks?) Metonüümia pimesool tahab koju minna; NÄGU või FOTO inimese asemel. Mehhanismid: elus elutut asendamas looja loodu asemel (loen Vildet), konkreetne abstraktset asendamas keha, muu nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu)
Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid pigem proovib vastata küsimust: kas ja kuidas saab inimene üldse midagi teada? Abstraktsus – abstraktsus aitab lahendada probleeme erapooletult.Kriitilisus, argumentatiivsus – probleemide püstitamine ja lahendamine toimub kriitiliselt, mitte kasutades dogmasid. Mõistete analüüs ja selgitamine – mõisted võetakse kategooriatena ning püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused,
sisselugemise korral tuuakse informatsioon teatud tasemele, tasemelt edasiandmisega seotud aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile) Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist
inimestevahelist suhtlemist, kuidas säilitada ühiskonna sotsiaalselt funktsioneerimist Õigusnorm hakkab ühiskonnas kehtima siis, kui 1) kõik seda järgivad 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ja eiramine toob kaasa hukkamõistu Seadused Tavad Kohtupretsedendid Teaduslikud dogmad 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. Üldtunnused: Ametivõimude kasutus – realiseerub alati ametivõimude tegevuses. Abstraktsus ehk üldisus – normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusriigi üks vältimatu tunnus. Üldkehtivus - norm peab oma rakendusala piirides hõlmama kõike ja kõiki, ja sätestab kogu riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus Eritunnused: loomine riigi poolt – riik on seaduse andja!, mitte seaduse tegija nii otseselt, sest parlamenti
jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
vastuvõtmine on põhiseaduses eneses kirjas. Ka kui tahad konstitutsioonilist seadust muuta, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Seadus on kõrgeima juriidlise jõuga õigusakt. M-E õiguskorraga riikides, ülimuslik iseloomuga. Kõik teised aktid peavad olema vastavuses seadustega. Seaduse probleem on selles, et ta on üldise iseloomuga, thus ta ei sobi väga hästi unikaalse elu juurde. Just tänu materiaalsele tähendusele on võimalik võrdsete võrdne kohtlemine. Seaduse abstraktsus annab võimaluse seda teha - communtativa ja distributiva. §109 - kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib president anda seaduse jõuga seadlusi - dekreediandlus. Rahvusliku õiguspüramiidi võivad toota rahvas, Riigikogu, Vabariigi valitsus. §87, punkt 6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Õigustloova tegevuse kontekstis võib ta anda ja peabki andma seaduse alusel ja täitmiseks. Määrusandluse maht peab olema paigas. Kõige olulisemad määrused ongi intralegel
Tähis on see, et kõneldavas keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuvate mitteverbaalse suhtlusega. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Keel põhineb tähenduse ja heli seostamisel. Seega on keele olemus kaheplaaniline, ehk duaalne. Keele allsüsteemi suhted hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: - Semantika tähenduste uurimine - Süntaks lauseehituse uurimine - Leksika sõnavara - Morfoloogia sõnade sisestruktuur - Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine Selle süsteemi kohaselt teostub kõrgem tasand madalama tasandi kaudu. · Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv neis on piiratud või mitte
sisuliselt, on mitu aspekti : nt. tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) Tegelased Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandipositisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid (mart uurib järgmiseks korraks) saatja: objekt : printsess vastuvõtja: liitlane: subjekt : prints vastane: Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos
o ,,Prohvet Maltsvet" maltsvetlus ja väljarändamine Venemaale. - Asjalik, analüütiline, faktidele toetuv lähenemne. - Tol ajal kindlasti kirjanduslikku avangardi kuuluv. - Toonane Eesti esieurooplane ta oli teadlik, mis toimus euroopa kirjanduses ja kunstis ta püüdis samu meetodeid jms rakendada siinses kontekstis. - Realism, naturalism proovib kujutada elu tõepäraselt kujutamislaadist kaob senisele kunstile omane tinglikkus või abstraktsus. - Eksperimentaalne, teaduslik, fotograafiline. - Keskseks: miljöö ja pärilikkus. Sotsiaalne taust karakteris kesksel koha. Kujutada tuli ühiskonnaelu varjukülgi, püstitada probleeme, kritiseerida ühiskondlikku olukorda, ennekõike oleviku kajastamine. Realistlik ajalooline romaan käsitleb lähiminevikku, kirjutades peetakse silmas olevikumomenti. Mõisnike omavoli kritiseerimine. - Kaasaeg mineviku taustal ja minevik see ekraan, kus olevik laiali valgub.
peab kasutama ressursse koordineerimiseks Professionaalide organisatsioonid Mida kõrgemal tasemel on töö komplekssus, ebamäärasus ja vastastikune sõltuvus, seda enam professionaale peab organisatsioonis töötama Sageli on need organisatsioonid allutatud mitteprofessionaalidde kontrollile (nt. tervishoiuasutused, raamatukogud, kõrgkoolid, tarkvara firma jt) Uued tehnoloogiad Abstraktsus – vajab inimestel fantaasiat Probleemid ja üllatused sagadased Pidevad, nõuavad kogu aeg tähelepanu Avatud paljudele võimalustele Sotsiaalse konstruktsiooni teooria Keskendub tehnoloogilistele innovatsioonidele Tehnoloogia interpreteerimisele Küb-organisatsioon Midagi mõlemast – inimesest ja masinast, inimese ja masina hübriid Mitmesuguste vastandlike jõudude tulemus
Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid:
suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia abstraktsus Keelesüsteemi avatus - suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud (sageli väikestest) arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki
mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia abstraktsus Keelesüsteemi avatus - suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud (sageli väikestest) arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled
suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia abstraktsus Keelesüsteemi avatus - suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud (sageli väikestest) arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on
kogum/staatiline kogum). Sellega leitakse näiteks suremuse ja sündivuse koefitsente, nt sünnijuhtumite arv jagatakse keskmise rahvaarvuga. 9. Keskmise mõiste ja tema tunnetuslikud omadused Keskmised on levinumaid kvantitatiivseid üldistusi., keskmisi võib olla ühel kogumil mitu.Keskmisi arvutatakse kogumi elementide kohta hangitud andmetest. Tunnetuslikud omadused : 1) Abstraktsus ja konkreetsus: konkreetne on ta iga kogumi iseloomustusena, iga selle üksikliikme suhtes aga abstraktne sest üldistatakse endas palju üksiknähtuste andmeid. 2) Tüüpilisus: keskmised on seda tüüpilisemad, mida homogeensemad on kogumid. Kvalitatiivselt homogeensuse all mõistetkase kogumi üksikliikmete üheliigilisust, mis avaldub nende omaduste kompleksi kaudu. Kvantitatiivse homogeensuse all mõistetakse hangitud
kõrgkultuuriga. Iga rahvas lahkub arhailisest õigusest omal ajal. Üleminek ühelt õiguselt teisele ei ole ainult ühesuunaline, olemas on ka näited modernsest õigusest arhailisse tagasipöördumine. Lääne moderne õigustraditsioon eksisteerib ainult arhailiselt õiguselt vallutatud ruumis. Kusjuures õigusetnoloogid Aafrikast räägivad sealse õiguse retraditsioneerumisest. Modernses õiguses on tähtis eelkõige süstematiseeritus ja abstraktsus, arhailises õiguses aga kaemuslikkus, kõik peab olema selgelt mõistetav (N: põrsaste loetlemine). Arhailistes kultuurides lihtsalt ei ole võimalik teisiti sest iga konkreetse sündmuse jaoks peab olema konkreetne lahendus. Lähtudes õigusliku mõtlemise erinevustest võib võtta euroopa õiguse kujunemist selle teadustamisena. Üks arhailise õiguse tunnustest on suulisus. Eristatakse selgelt kirjalikku ja suulist õigust
annaabi.ee 
