Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esivanemad väga kõrgelt hinnatud ning samuti hindasid roomlased esivanemate vaimset ja kultuurilist pärandit. Pärast vallutussõdasi hakkasid roomlastele külge kreeklaste kombed ning traditsioonid. Roomlased olid sattunud kreeklaste
Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? 9.Klass Eesti asub Läänemere kaldal ja panustab selle mere kaitsesse koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peava...
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õ...
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat.
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees
Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku
Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt
Postimpressionism Sai alguse 1880-90ndatel Prantsusmaal. Kunstnikud olid kõik praktiliselt iseõppijad. Zanrid: maastik, natüürmort, portree, olustik. Iseloomulik on püüd ülistamisele vormis ja värvis. Realistliku vormi üle valitseb üldistatud kujund, mis on oluline kompositsiooni tervikuks liitmisel ja väljenduslikkusel. Värvikasutuses peamiselt puhtad toonid , täiendvärvid. Igal kunstnikul kujuneb välja oma iseloomulik käekiri.(Vincent van Gogh ,,Kirik", ,,Saapad", ,,Päevalilled"). Ekspressionism-Sai alguse 20 saj alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Sellele aitab
kõrvuti erinevates asendites. Tulemuseks oli väga omapärane töö. Oli esindatud ka üks liiga kauaks lahti jäetud avaga foto. Sellel oli pildil olev baleriin võtte hetkel paigast nihkunud ning paistis seepärast väga suurel kiirusel liikuvat. See töö mulle väga muljet ei avaldanud, sest tundus, nagu oleks see lihtsalt üks juhuslik valesti läinud "klõps". Kõigil esimese korruse fotodel oli tume olustik, mida leevendas veidi pildil olevast aknast sisse kumav kollakas valgus. Maastikufotode seas oli kõige rohkem fotomanipulatsioone: mitmest fotost kokku monteeritud tervik. Mõni neis mõjus positiivselt, kuid suurem osa jätsid mind külmaks. Arvan, et kunstlikeks vahenditeks pole vajadust, et foto huvitavaks teha. Tuleb lihtsalt tabada õige hetk ning huvitav olukord. Paljud manipulatsioonid nägid väga ebareaalsed välja ning oli selgelt aru saada, et neid on muudetud
Realism 1. Tunnused: · 1830-1870 · Eesmärk: kujutada kaasaegset elu nii nagu tegelikult oli · Algus Prantsusmaa · Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Seda kuidas keegi elab, kus ta elab, kuidas riietub ja mida kannab on pakkunud huvi kõigile inimestele läbi aegade. Tänapäeval võetakse moe eeskujuks just seda, mis juba kunagi on olnud. Nn retrostiili kasutatakse kõikjal moes, arhitektuuris, sisustuses, jne. Kuid milline oli olustik ja eluolu 1920. aastatel Eesti Vabariigis. Minu kodukoha Põltsamaa eluolu ja olustik on olnud väga huvitav ja mitmekesine. Põltsamaa on linn, mis on rajatud jõe kallastele, nagu seda vanasti peamiselt tehtigi, sest nii sai liigelda ka mööda jõge, ning sealt toitu hankida. Põltsamaa linna elu on olnud kirev kuna linnas oli olemas kool, loss, kirik, tulejõrje, haigla, põllumeeste selts, kultuurimaja, postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris
Naivism 1. Millise kunsti puhul tarvitatakse nimetusi ,,naivism" ja ,,primitivism"? Loojaks asjaarmastajad, kes pole kunsti õppinud, teevad muu töö kõrvalt. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? Sellised inimesed on maalinud juba romantismi ajal 3. Kuidas iseloomustada Henri Rousseau kunsti? Olustik, portree, väljamõeldud eksootiline loodus, ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud, inimanatoomia vigane; maalitud püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest.
Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega. 2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud Tai olustik. Noore inimese kirjutatud raamat noortest inimestest ning sellena ehe ja usutav.
See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõudes ning on elanikele nii toiteväärtuse kui ka alkohoolse mõju tõttu üpris oluline. Muljed Sealsed elanikud kasutavad lambarasva, et teha endale kultuurseteks
" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO 1618-1682 · Eriti hinnatud on reaalsed zanripildid tänavapoistest · ,,Noor kerjus." · Usutemaatilistes palju teatraalsust ja ilutsemist · ,,Madonna ja laps." Barokkmaal HOLLANDI Tellijaks kodanlus maalide eesmärk! · kodu kaunistamiseks · ümbritsevad esemed, Hollandi loodus ja enda elu "Väikesed hollandlased" maalid väikesemõõdulised uued maaliliigid · olustik · maastik · meremaal · linnavaated · loomamaal · natüürmort surnud elu (e.k."vaikelu")komp.mitmesug.esemetest,puuv.,lilledest jne. JAN VERMEER van DELFT 1632-1675 · olustikumaalija · maalidest õhkub rahu · mahe keldriluugivalgus · tegevus siseruumis (enamasti) · naine mõnd lihtsat tegevust tegemas (pitsi valm.,kirja lug.,piima valam.)
Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu Lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid: belglane detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple `'Mõrvad Mesopotaamias'' 1939.avaldatud kriminaalromaan, milles astub üles belglasest detektiiv Hercule Poirot Raamatu sündmustik ja olustik on inspireeritud kirjaniku reistist Lähis-Itta tänapäeva Iraagi aladele, kus ta koos abikaasaga Mallowaniga osales arheoloogilistel ekspeditsioonidel Sündmustik antakse edasi 32-aastase Amy silmade läbi
Liszt Chopin 1811-1886 1810-1849 kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke Poola päritolu sündis ungaris kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva muusika: rahulik, helgelt mõtisklev muusika rahvuslike omapäradega- kasutas Ungari muusikas kirglikke protestipuhanguid, ülestõusu mustlaste muusikale omapäraseid rütme ja sütitavate meeleolude kajastusi, süngelt ärevaid viisikäände leinamõtteid lõi uue klaverimängustiili: oskas ühendada romantilise tundeküllase mängis jõuliselt viisirikkuse ennastvalitseva väljenduslaadiga klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja pidurdamatu pihtimishoog ei ole talle omane värvikaks ...
● Polykleitose „Odakandja„ http://kunstiajalugujne.weebly.com/uploads/2/3/8/3/23831424/732454345.jpg?220 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/Erato_monte_calvo.jpg/220px-Erato_monte_calvo.jpg Rooma maalikunst ● Vähem säilinud, kui skulptuur ● Teemad: kirjandus, mütloloogia, loodusvaade, olustik ● Tahvelmaaikunst, mida koguti ● Suurim kunstivaramu Fauni majas ● Pompeji https://europeanhistory.boisestate.edu/images/events/issus.jpg http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja-skulptuur-15-728.jpg?cb=1301547856 http://ffaasstt.swide.com/wp-content/uploads/2014/03/greek-mythology-10-facts-about-venus-goddess-including-story-and- husband-hephaestus-pompeii.jpg Kasutatud materjal
Ta armub hte naisesse, kes on vaim ja kellega koos ta kahjuks olla ei saa. Faust saab endale maa, hakkab seda kujundama ja viljakamaks tegema. Laseb sinna inmesi viia. Rahvaga koos tehti td. Faust sai maailmale head teha. Vaba rahvas vabal maal. Maalma muutes nnelkuks. Fausti teeb nnelikuks maa harimine. Faust tleb, et on nnelik. Samal ajal saadab Jumalaema kelleg Mefistot segama, laulma, kummitama. Faust saab lbi vikese pettuse siiski taevasse. Niakgi olustik Ahvid olid teenrid, keset ruumi oli suur pada, kus sees keedeti niajooki, seda segas ks ahv, Faustiga ktutakse nagu katsealusega, Mephistosse suhtutakse austusega, Niad on nagu laborirotid. llekeldri olustik Lrmavad lipilased, tegid nalja ka Mephisto le, lrm, kisa, kaklused Teemad: poliitka, hiskond
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja
Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära
loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2. Portreedes püüdis ühendada kujutatavaid inimesi omavahel 3. Keldriluugivalgus Tööd: ,,Dr. Tulp anatoomialoeng" ,,Autoportree Saskiaga" ,,Danae" ,,Öine vahtkond"
Hõbedane Vaskne Rooma teater: Lauskmaale kõrge kivimüür Kadus koor ja orkestera Lavapoodium keskne koh, tänvapilt, varikatused Põlglik suhtumine kutselikesse näitlejatesse Pidustuste osa, ka eraldi etendused Komöödia: Paliata ehk mantlikomöödia -kreeka Togata ehk toogakomöödia rooma Sisu kreekast Atellaan ja miim Platus Draamakirjanik ,,mantlikomöödiad" Kreeka taust rooma olustik Perekonnakonfliktid Kontaminatsioon kreeka keelest mugandatud komöödia ehk erinevate komöödiate kokkuviimine Oskuslik keelekasutus ,,Kullapott" ihnev vanamees ,,Hooplev sõjamees" upsakas väejuht Terentius 195-159 eKr Kreeka originaalsus ja kunstilisus Sentens tsitaat 1529 raekoja ladinakeelne ,,tütarlaps Androse saarel "(,,Andria" komöödia) Gaius Julius Caesar (100-44eKr): Kõnemees, kirjanik, riigimees, julm väejuht
(nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot. Ta oli olnud noorena vaene, kuid oskas aega ära kasutades hästi rikkaks saada. Kuuid ta armastas väga oma tütreid ning loobus nende pärast kõigest. Ta läks elama ühte odavasse pansionisse
esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete pastelsete värvide domineerimine. ◦Pintslitõmbed selgelt nähtavad. ◦Värve segati nii vähe kui võimalik. ◦Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei segatud värve
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest.
· Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses.
kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi. · Temaatika : mütoloogia (Dyonysose legendid), kirjandus( Odüsseuse eksirännakud), olustik, maastikud, esemete kujutus ( natüürmort). · Tahvelmaal. Populaarsed olid portreed. (muumiaportree Faijumist)
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnak...
Pildil olev tantsija mahtus vaevu tööle ära nin tema sõrmeotsad ning varbaots olid pildilt väljas. Laila Taluniku tööd olid tumedates toonides ning agressiivsemate pintslilöökidega. Igal pildil oli mingi osa tantsijast. Ühelgi tööl polnud kujutatud tervet inimest. Ka piltide formaadid olid väga erinevad. Ruudukujulised kanvased olid tavaline nähtus. Kõige rohkem meeldis mulle maal "Juerga", mis kujutas kaabuga vana mehe nägu. Mehe vanus oli hästi välja maalitud. Näituse olustik polnud kiita. Aja majas ei tekkinud galerii tunnet, sest tegu on ju ikkagi kontorihoonega. Kindlasti oleksin saanud parema elamuse, kui näitus oleks üles pandud näiteks Raegaleriisse ning taustaks mängitud muuskat, mis läheks kunstnike töödega kokku. Siiski oli elamus üldjuhul positiivne. Piret Metsamäe 11.B
detsembril Tallinnas Kultuurikatlas. Minul õnnestus seda väga efektset ja head üritust oma silmaga näha. Algas see õhtul kella kaheksa ajal ja lõppes natuke peale kümmet. Esinesid seal Soome instrumetaal ansambel Cleaning Womans ja The Sun, kes selle toreda ürituse korraldaski. Rahvast oli kultuurikatlas palju ja rahvas oli ka väga erinevas vanuses. Enne bändide esinema hakkamist lasi muusikat Eestimaa üks ainukesi naisdiskoreid Heidi Purga. Konserti olustik oli väga lahe ja palju lubav, et tuleb üks vinge pidu. Kultuurikatlamaja on vana katlamaja, mis ei ole varisemis ohtlik, tegimist on väga vana tööstus hoonega ning see andis konsertile sellise retro mulje. Pileti müügi ei olnudki tavapärane. Ei olnud seal mingi putkat, kus jagati pileteid, vaid neid müüdi maja ees parkivast autost. The Sun konsert oli väga efektid rohke, kõik valgustus mis seal oli andis lauludele palju kaasa, sammuti ka leegid, mis tulid lava eest
püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840)
Kordamisküsimused 30-34! 1. Millised sotsiaalsed muutused toimusid maal pärast maareformi? Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne omanike kiht. 2. Kuivõrd mõjutas Venemaa poliitiline olustik Eesti majadusarengut 1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. *Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. *Vene transiit soodustas kaubandusarengut. 3. Millised asjaolud tagasid majandustõusu Eestis 1920. aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
vahel. Praegu on uhkusetunne ja rahulolu, ülev tunne, et olen osalenud sellises protsessis, millel on väga oluline samm Eesti taasiseseisvumisel. Millised tunded valdasid Teid Balti keti ajal? Hirm, ülevus. Kas Te kogesite midagi eriti liigutavat, hirmutavat, nauditavat, šokeerivat, sütitavat, lummavat? Ikka kogesin, aga seda tunnet ei oska sõnadesse nii panna, et ka teised aru saaksid. Millised tunded valdasid Teid pärast Balti ketti? Ülevus ja rahulolu tunne. Olustik Milline oli Teie Balti kett? Milline oli Teie nägemus? Meie baltikett oli nagu ikka, inimesed seisid käest kinni, raadiod käes, põnevil. Nägemust polnud, enne ju polnud midagi sellist kogenud. Mis on Teie kõige värvikam mälestus Balti ketist? See kuidas inimeste nägudest ja tegemistest oli näha ühtsust ja ühtekuuluvustunnet. Mida Te enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid
teadlikult, püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel:
Madonnas endas ei saanud pettuda. Suurejooneline lavashow kestis terve kontserdi jooksul. Tantsud, liikumised, laulud- kõik olid läbimõeldud, ebaõnnestumist ei saadud lubada. Madonna oli laval kokku kaks tundi, terve selle aja lauldes ja tantsides. Usun, et isegi temast kaks korda nooremad artistid jäävad tema treenitusele ja võhmale alla. Üks on kindel- Madonna väärib õigusega tiitlit Popikuninganna. Madonna ise, laulud, lavashow ja olustik tekitasid kokku nii hea tunde, et pärast kontserdi lõppu oli isegi kurb meel Lauluväljakult lahkuda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli minu elu parim kontsert. Mitte ükski teine kontsert ei ole tekitanud nii võimsat tunnet. Eks oma osa mängis siin ka pooleaastane kontserdiootamine, ootused olid suured. Pettuma mina aga ei pidanud. Kui midagi korraldajatele ette heita, siis ainult seda, et ligikaudu 90 000 inimest meie väikesel Lauluväljakul on ilmselgelt liiga palju.
Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade. Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma
1. Mida väärtustasid heliloojad romantikud võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega ning millised teemad neid köitsid ? Romantikud olid võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega vabameelsemad. Romantismi aja heliloojaid köitis ajalugu, salapärane loodus ning inimtunded ja inimest ümbritsev olustik. 2.Millised täiesti uued muusikazanrid tekkisid romantismiperioodil ? Täiesti uuteks zanriteks oli klaverisaatega soololaulud, väikevormid klaverile, sümfooniline poeen, operett ja kujunes välja klassikalise balleti traditsioon. 3.Kirjelda muusikazanrit, mis kannab nime kammerlaul ehk Lied ? Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatega soololaul. Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu saateinstrumendiks oli klaver. 4
Veel oli huvitav näha tehnikad, mida eriti tihti tavaelus ei kohta, isegi mitte kunstikoolis käies. Selleks oli sõõvitus ja kuivnõela tehnika. Kindlasti tahaksin ka ise seda kunagi proovida, sest tulemused tulid välja väga põnevad. Meeldiv oli näha ka ühe oma õpetaja, Külliki Järvila tõid, kes õpetab Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tema "käekiri" oli teistest väga erinev ja minu jaoks väga kergesti eristatav. Olen tema tõid varemgi palju kordi näinud. Terve näituse olustik oli väga meeldiv. Veelgi huvitavamaks tegi asja see, et näitusesaalis oli mängima pandud vanad ruhnlaste laulud. Ka riideasju oli näitusele üles pandud, mis tegid muidu ametliku saali kuidagi kodusemaks. See näitus on väga hästi ajastatud. Samal ajal on Kuressaare Kultuurikeskuses üleval Kuressaare Kunstikooli õpilaste tööd, mis Ruhnu maalilaagris tehti. On tore võrrelda professionaalide tõid õpilaste omadega. Väga huvitav oli ka näha külastatud paiku
Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis selle loo ajal väga palju staccato, ju siis sellepärast, et teha aariat "teravamaks" ja löövamaks. Mida ooper edasi läheb, seda karmimaks ja süngemaks muutub kogu olustik. III vaatus toimub öösel ning silma paistis enamasti Micaela aaria. Kuid pean tunnistama, et III vaatus ei olnud nii metsikult põnev. Aga mulle meeldib öelda, et III vaatus oli IV vaatuse eelmäng. IV vaatus oli kogu loo suur finaalmäng. Kogu koor laulis ning oli meeldiv kuulda puhast ja meeldivat ühist tooni, välja arvata häälte kõrgused muidugi. Aga kõik sünkroniseeriti väga hästi. Lõpp oli dramaatiline. José ja Carmeni duett oli mõnusalt ähvardav ja pinget pakkuv ja
lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel:
2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan Sussanin" teose sisuks on lugu vene talupojast, kes sooritab kangelasteo, eksitades vaeblase väed sohu. 6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles
Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu Glinka sümfoonilisel pärandil on iseõppia
1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburi. Modest Mussorgski 1839-1881 “Boriss Godunov” ja “Hovanštšina”- püsivad tänini menukalt paljudel maailma ooperilavadel.
annaabi.ee 
