KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek...
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.
Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted maailmast ära kadunud.20. sajandi liberalismiks võib nimetada sotsiaalliberalismi, mille tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Klassikalise liberalismi ideid oli raske reaalselt ellu viia . Fasism. (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922- 1934 Benito Mussolini juhtimisel. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismi teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa
Julgeoleku Teenistuselt, selle loa andis Sir Samuel Hoare. Aasta 1918 alguses, Mussolini kutsus inimesi esile kerkima "halastamatud ja piisavalt energilised,et platsi puhtaks pühkida" ,et taaselustada Itaalia rahvast. Palju hiljem oma elus Mussolini ütles ta 1919 aastal "sotsialismi kui õpetus oli juba surnud, see säilis ainult kadedusena." 23 märts 1919, Mussolini reformeeris Milano fascismi Fasci Italiani di Combattimentoks (Itaalia Võitlusliitu), mis koosnes 200 liikmest. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta sündis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta polnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti- partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte üksnes poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja järelikult ka teostamise lähtekoha - paljude probleemide ees.
03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis
väärtused langesid, inimesed olid ennast lõhki laenanud Franklin D. Roosevelt ,,Uus kurss/New Deal" valiti 1932a. Presidendiks, Eesmärk-> päästa kapitalism ja panna see paremini tööle *võeti vastu seadusi *korraldati ühiskondlike töid *tühistati kuiv seadus *erakorralised seadused panganduse alal 1935 Prantsusmaa valistus hakkas majandust riiklikult reguleerima- elavnes tootmine ja tarbimine 1933 Saksamaal kehtestati natslik reziim- natsid hakkasid Euroopas "uut korda" looma Fasism Itaalias 1919-1921 kommunistliku revololutsiooni oht. Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks ->
2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane sarnasused: inimeste, elu üritati paremaks muuta, juhid tegid õpetustest raamatud
spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat.
majanduses korra saavutada. 1922. aastal tuli Itaalias võimule Benito Mussolini, kes kehtestas Itaalias fasistliku diktatuuri. Nende ideoloogiaks oli aaria rahvuse ülistamine ja valitsemine toimus jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Riigis oli ühepartei süsteem, demokraatlikud õigused olid väikesed. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses
vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi
valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
(umbes 1930.) Valimisõigus Meestel alates 21. Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma
(4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami.
Futurism 1. Millisest sõnast tuleneb mõiste ,,futurism"? Itaalia keeles ,,futuro" - tulevik 2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; moti...
Totalitarismi tunnusjooned · Kogu ühiskond on allutatud ühele ideoloogiale(fasism, kommunism, natsism) · Kunst, kirjandus ja haridus olid allutatud ideoloogilisele kontrollile ja täitsid riigi poolt püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror.
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud
Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3. Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti) 4. Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa(esineme KGB). 5.Võrdle NSVLi, Itaaliat ja NatsiSaksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa ideoloogia Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism majandus Algul oli sõjakommunism, Rakendati riiklikke Riigi sõjalise võimsuse siis tehti uus abinõusid tööpuuduse tõstmine. Laenud. majanduspoliitika ning siis vähendamiseks. Plaanimajandus. tuli plaanimajandus ja Ettevõtteid kontrollis riik
Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 4.Too välja viis punkti, mille järgi me saame öelda, et fasism on diktatuur. autoritaarne ainuparteisüsteem ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine salapolitseilik jälgimine ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. 5.Kuidas said fasistid Itaalias võimule? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriikilik olukord üsna keeruline. Kskvalitsus oli nõrkvalitsused vahetusid pidevaltparteid tülitsesid oma vahel.itaalia linnades suurenes töö
Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1
mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast. Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine. Muudeti ka maailmarevolutsiooni teostamise strateegiat ning otsustati sõjalise jõu kasuks. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. Itaalias aga oli põhiliseks ideoloogiasuunaks fasism, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest lähtunud poliitilist liikumist. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele
aastail Hirmutamist hakati üha rohkem vastu võtma, kuna Saksamaa kasvas tugevamaks peale 1933. aastat kuna Prantsusmaal oli stagnatsiooniline majandus, rahutused kolooniates ja sisesed poliitilised võitlused. Kahjuks öeldakse, et Martin Thomas ei olnud ühtne diplomaatiline strateegia ega Britilaste kopeerimine. Kui Hitler saatis väed Rhineland´i, osa Saksast kuhu väed ei olnud lubatud, kumbki Prantsusmaa ega Suurbritannia ei olnud valmis sõjaga riskima ja ei tehtud midagi. Fasism Fasism on autoritaarse natsionalismi radikaalne vorm Euroopas kohe pärast Esimese maailmasõda. Domineeris Itaalias (1923-1943),Natsi Saksas ( 1933-45) ja mängis rolli teistes riikides. See asetati tihedalt organiseeritud kohalikesse gruppidese, kõike kontrolliti ülevalt poolt. See vägivaldselt käis vastu liberalismile, marksismile ja anarhismile ja üritas kontrollida kõiki ühiskonna külgi.
Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud. Tähtis konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome enamik euroopa riike) TOTALITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või tema sõltlaste kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Täielik kontroll inimeste elu üle. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) FAsISTLIK ITAALIA Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fasistide liikumine, juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem,
(1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased) * rahvamass armastab tugevaid mehi * rahvamass ei pea teadma, ta peab uskuma ja laskma end vormida diktatuur - sõjalisel teel saadud võim, juhib diktaator. fasistlik arhitektuur - totaalse võimuga riikides ehitatakse väga võimsaid ja suurejoonelisi ehitisi,sageli klassitsistlikus stiilis,et näidata juhi vägevust .
Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid
SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon. Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse
väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini) fasistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste hoidmine; fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine) fasistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine; poliitiliste sümbolite nagu lippude, marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil)
täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku
SOTSIAALSED ,,igaüks on oma kollektiiv peab võrdsus TAOTLUSED õnne sepp", kõik tagama toimetuleku, peaksid töötama riik toetab ainult abivajajaid, ei tohi tekitada abitust PAREMPOOLSUS: konservatiivsus ja traditsioonilisus, erasektor VASAKPOOLSUS: uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD kommunism, natsism, fasism ja maoism pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele toetavad jõulist riigi sekkumist ühe rahvuse ülistamine (natsism, fasism) ISLAMI FUNDAMENTALISM - Islami fundamentalismi põhiidee on see, et tuleb tagasi pöörduda usulätete juurde. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet - prohvet Muhammad - 7. sajandil inimkonnale tõi. Ja islami fundamentalismi kaks
kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
· 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fasism- itaalias, natsism- saksamaal ja kommunism- nkl. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks rikaste ja vaeste oma vaheline võitlus, kus tohib kõiki vahendeid: riikidelt vägivallaga raha ära võtta. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922. aastal võimule fasistid itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid saksamaal
valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus.
· Pärast Abessiinia ja Albaania vallutamist sai Itaalia impeeriumiks · Saksamaa liitlane NSVL Majandus · Indrustaliseerimine, loobuti NEPist · Plaanimajandus Sisepoliitika · Interventsioonijõud · Vene valged (kommunismivastased) · Punaarmee Välispoliitika · NKVD- sisejulgeoleku organ · Küüditamine · GULAG · Ettevalmistused pealetungisõjaks Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi ideoloogia põhiseisukohad. Fasism · Tähtsaim on rahvas · Üksikinimene on rahvuse osa · Ühiskonnaklassid on ajutised · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne · Inimelude ohverdamine riigi nimel Kommunism · Kõik on võrdsed · Egalitaarne ühiskond Natsionaalsotsialism · Sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · Antikommunism · Diktatuur
ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit.
(vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi. Kokkuvõtteks: Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt poliitiline alalhoidlikkus ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid iseloomustab aga soov ühiskonda plaanipäraselt muuta ning jagada majanduses tulud ümber riildiku reguleerimise ja maksude abil. FASISM Mõiste ,,fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Benito Mussolini asutas 1919 Itaalias Võitlusliidu, millest 1921 sündis Rahvuslik Fasistlik Partei. Et Mussolini oli varem osalenud sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks.
vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute
Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fasism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad. Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus. Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Inglismaa käis pidevalt ajaga kaasas ja tegi tihedaid muutusid eluolus ja
Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.
Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.
vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. · Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teised rahvad, kommunistid. · Totalitaarne diktatuur Võim on koondunud ühele isikule või rühmale. Kontrollitakse inimese elu(mõtteavaldused teod jne). valitseb hirmuvalitsus inimõiguseid rikutakse, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. · Autoritaarne diktatuur Võim on koondatud ühe isiku või väiksemarühma kätte. Erakondade tegevus on väike või
rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel. st oli vaestel võimalus kasutada kõiki võtteid: relva abil võim haarata, vara ära võtmine, hirmuvalitsus kehtestada ning vaenlased hävitada) fasism ja natsonaalsotsialism (hirmuvalitsus, nendele oli tähtsal kohal oma rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. ) * Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise- ja välispoliitika 1920ndatel - '30ndatel: Inglismaa: Sise: Suur tööpuudus, võlg USA'le, 20ndate aastate teisel poolel algas majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis, tööstus-ettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid ning nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu
annaabi.ee 
