Vinni-Pajusti Gümnaasium TÕNU KALJUSTE Referaat Juhendaja: Katrin Pall Koostas: Liisi Rohtsalu 12. klass 2012 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Elulugu...................................................
weil die Körbe mit Stroh, Obst und Gemüse immer so schön aussehen. (7), dass das Fest schon eine sehr lange Tradition hat. Sogar die alten Ägypter haben schon Erntedank gefeiert … /7 Tests zu Mit uns B1+ | ISBN 978-3-19-001060-8 | © 2018 Hueber Verlag | Autorin: Luise Peters 1 Test zu Lektion 3 Mit uns B1+ Lösungen 1. 1 Besonderes 2 Clique 3 Freizeitpark 4 Bräuche 5 Karneval 6 Kostüm 7 Umzüge 8 Festwagen 2. 1 mich 2 mir 3 mir 4 sich 5 uns 6 sich 7 mir 8 euch 3. 1 möchte euch … vorstellen 2 Man feiert es 3 Das Fest findet immer zwischen … statt 4 Typisch für … sind 5 Zu dem Fest essen 6 Auf ..
Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. 6 3 Vt. https://www.khanacademy.org/humanities/art-1010/art-between-wars/neue- sachlichkeit/v/dix-portrait-of-sylvia-von-harden-1926 4 Elsa Herrmann. This is the new woman (First published as ist die neue Frau. Hellerau: Avalon Verlag, 1929) 32-43 5 Vt. http://ruspioner.ru/ptu/single/885/ 6 Vt. https://et.wikipedia.org/wiki/Von . , . ,, ". 20- .7 Sylvia von Harden . , ,," . . , . , . . , . Tema suured kondised käed on tähelepanuväärselt paljuületavad; kui parem käsi elavalt zestikuleerib, siis vasak käsi ja ranne tunduvad kaitsepositsioonil. 8 . . - . , . ,, " . , . ,
.. mit 2 1A2D3B425C 3a Ich freue mich wir treffen uns er ärgert sich trefft ihr euch b mich sich uns euch 4 2 dich 3 sich 4 uns 5 sich 6 dich 5 treffe mich ärgerst ... dich fühlst ... dich freut sich 6a Leider haben wir uns viel gestritten. Ich will mich nicht mehr streiten. Hast du dich mit Freunden treffen? Wann treffen wir uns wieder? Beste Freunde A2.1, Lehrerhandbuch © 2016 Hueber Verlag 1/9 Lösungen Arbeitsbuch b Ich habe mich nicht so gut gefühlt. Leider haben wir uns viel gestritten. Ich will mich nicht mehr streiten. Hast du dich mit Freunden getroffen? Wann treffen wir uns wieder?
7 individuelle Lösung 8 1 O-Beine 2 Geschäft Prospekt 3 weit eng geht ... mit 9a horizontal: Mantel, Sweatshirt, Gürtel, Stiefel, Bluse, Mütze, Hemd, Rock vertikal (von links nach rechts): Schal, Schuhe, Leggings, Jacke, Hut, Jeans b Lösungsvorschlag: Kopf: die Mütze, der Hut Hals: der Schal Arme: die Bluse, das Hemd Bauch: der Mantel, das Sweatshirt, Beste Freunde A2.2, Arbeitsbuch © Hueber Verlag 1/9 Lösungen Arbeitsbuch der Gürtel, die Jacke Beine: der Rock, die Leggings, die Jeans Füße: die Stiefel, die Schuhe 10 2 schwarz 3 weiß 4 kariert 5 bunt 11a bunten ... lustige ... teuer ... schwarze ... kurz toll
tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid tasakaalus emotsionaalsemad-subjektiivsemad (näiteks „köitvus”) ja ratsionaalsemad- objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt
Tallinna Ülikool BERLINALE Referaat Tallinn 2014 Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick. Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peet...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Kati Tarum VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS Allika analüüs Juhendaja: Toomas Anepaio 2011 SISUKORD 1.ALLIKA ANALÜÜS..............................................................................................................3 1.1.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.2.Allika liik.......................................................................................................................... 3 1.3.Liigendus...........................................................................................................................3 1.4.Keel ..........................................................................................................
Temast õhkuv jõud lummab kõiki. Apollon on tegelane, kes võib armastada aga samamoodi ka vihata. Tema naeratus on pisut hullumeelne, mis laseb aimata, et ta on julm. Ta on kiindunud muusadesse ja suurepärane muusik, ta on intelligentne- Ta näeb igat vale läbi. Lühidalt öeldes on ta macho (mehelik, veidi ülbe, egoistlik) ideaalkujutis. (Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag. Lehekülg 50) Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning tema kultus on levinud tänapäevases kreeka-rooma uuspaganluses. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal
Vasakukäelisus Olemus, kujunemine Elis Nõu 2015 Kes on vasakukäeline? Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel. • Vasakukäelistel on raske meie ühiskonnas toime tulla. • Üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu (tööriistad) • Meie kõnepruuk, kus sõna „vasak“ on peaaegu alati negatiivse tooniga • Saksa keeles: „linkisch“ – kohmetu, „links liegen lassen“ – sinna paika jätma, „linker Vogel“ – kahtlane tüüp, „linken“ – kedagi alt vedama Fakte Iga kümnes inimene on vasakukäeline. Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööri...
Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess 1995,Suhrkamp Taschenbuch Verlag, Frankfurt am Main Bodeni järve ratsanik ,,Ma kulgesin läbi oma elu nagu ratsanik üle Bodeni järve, kartmata, et jää minu all järele annab"- Norbert Eliasele meeldis see võrdpilt ratsanikust, kes ületab enese teadmata jäätunud järve ning pääseb ohust, mille suurusest tal aimugi ei ole. Maailmasõjajärgsetel aastatel kuulus ta häbimärgistatud vähemusrühma, hiljem oli ta vastupidi edukas priviligeeritud. Topeltkuuluvuse kogemus ei jäta Eliast kunagi maha.
enne pooleaastaseks saamist Suureks kasvasid vaid kaks poega, teine laps Karl Thomas ja kuues laps Wolfgang Franz (pilt aastast 1798) Wolfgang Franz töötas Carlsbadis (Karlovy Vary) tunnustatud muusikuna Kummalgi Mozarti poegadest polnud peret ega lapsi Mozarti portreesid 1770 1782 (fragment, 1786 portree jäi lõpetamata) Lisamaterjale: Wilhelm Spohr. Mozart. Leben und Werk. Waldemar Hoffmann Verlag, Berlin http://w3.rzberlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.mozartproject.org http://www.classicalarchives.com/mozart.html Tänan tähelepanu eest ! © Mati Põdra 2003
Kõige kuulsam ning kõige suurema kriisimõjuga oli teos ,,Stepihunt". Hiljem kirjutatud ja kuulsaimad Hesse teosed olid romaan ,,Narziss ja Goldmund", ,,Hommikumaaränd" ning ,,Klaaspärlimäng". Arvatakse, et Hesse on kõige tõlgituim saksa kirjanik, peale vendade Grimmide. Konkreetsemalt öeldes on Hesse teoste lugejaid Ameerikas ja Aasias milljoneid. Kogu maailmas on üle 100 miljoni tema raamatute koopiad ning tänapäevani väljastab saksa kirjastus Suhrkamp Verlag üle 30 000 koopia kuus. 4 Stepihunt ,,Stepihunt" käsitleb inimhinge ja selle olemust. Teose põhitegelane on 50-aastane mees Harry, kes ei suuda endas lepitada hundi ja inimese olemust. Ehk siis kõrgemaid idaale taotlevat olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Tegu on ,,tormiliste kahekümnendatega", kõrtside, odava meelelahutusega ning poliitikute sõjaõhutuskõnedega
Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistl...
Kes on klassis vasakukäelised? 20.05.2015 Keda nimetatakse vasakukäeliseks? Kuigi üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu ja arvestama nendega, valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker V...
käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
12 nädalast harjutamist. Seega, optimaalse treeningkoormuse määramisel peamehästi tundma oma organismi seisundit, spordiala omapära, mõju organismile, taastumise kiirust. Täpsemalt optimaalsest treeningkoormusest tuleb juttu kogumiku järgmistes numbrites. Materjal: De Marees H. Sportphysiologie. Sportverlag Strauss. 2003, Jalak R. Tervise treening. Tallinn 2006, Weineck J. Optimales training. Spitta Verlag. 2007, Engels T., Neumann B. Optimal trainieren. Südwest. 2001, ,Marquardt M., von Loeffelholz C., Gustavson B. Die Laufpibel. Spomedis.2006.
- alumiinium - vask 46 Kasutatud kirjandus 1. .., .. . .: , 2004. 208 lk. 2. .. : - .: .., 1986. 208 lk., ill. . Illustratsioonid 1. Karaganova, T. 2. Sokolov, I. Gaaskeevitus. 1984. Tallinn, Valgus. 296 lk. 3. .. : - .: .., 1986. 304lk.: ill. 4. Überblick über die Schmelzschweissprozesse. Verlag für Schweissen und verwandte Verfahren. DVS Verlag GmbH, Düsseldorf. 5. Schweissgeräte, Zubehör. Verlag für Schweissen und verwandte Verfahren. DVS Verlag GmbH, Düsseldorf 47 EESTI-VENE SÕNASTIK EESTIKEELNE VASTE VENEKEELNE VASTE LK. alalisvool 7, 15 aluseline kate () 19
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
Negatiivne elusündmus ei pruugi kohe mõjuda noore inimese rahulolule ja väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski. 5 Kasutatud kirjandus 1. Braun, K.-H., & Wetzel, K. (2006). Soziale Arbeit in der Schule. München: Ernst Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001
Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine. Berlin: Springer Verlag. 9. Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Tallinn: AS Medicina. 10. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. 11. Herold, G. jt (1999). Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. Tartu: OÜ Greif. 12. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011)
München: Urban & Schwarzenberg. Groeger, J. A. (1997). Can psychological tests predict driving ability. In: Risser, R. (Ed). Assessing the driver, 59-72. Braunschweig: Rot-Gelb-Grün. Hampel, B. (1990). Dreißig Jahre Fachausschuss Medizinisch-Psychologische Arbeitsgebietebei bei der Vereinigung der Technischen Überwachungswereine (VdTÜV)- Ein Beitrag zur Geschichte der angewandten Psychologie. In: Nickel, W.-R., Fahrverhalten und Verkehrsumwelt. Köln: Verlag TÜV Rheinland, Bonn: Deutscher Psychologen Verlag. Hentschel, P. (2003). Straßenverkehrsrecht: Straßenwerkehrsgesettz, Staßenverkehrsordnung, Fahrerlaubnis-Verordnunng, Bußgelg- und Verwarnungsgeldkatalog, Gesetzesmaterialen, Vewaltungsforschriften und einschlägige Bestimmungen des StGB und der Stpo, kommentiert von Peter Hentschel. 37., neubearb. Aufl. Desvon Johannes Floegel begr., in 8.-16. Aufl. Von Fritz Hartung und in 17.-26. Aufl. Von Heinrich Jagusch bearb. Werkes. München: Beck
1. Ortoreksia Mõiste ortoreksia võttis 1997-ndal aastal kasutusele Steven Bratman ning see tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos korrektne, õige ja orexis isu. Ortoreksia (Orthorexia nervosa) on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse terviliku toitumise tähtsust. Ortoreksia on uus haigus ning levinud arenenud riikides keskmisest jõukama elanikkonna seas. Riskigrupp on keskealised labiilse psüühikaga naised. Põhjusi, mis viivad inimese tervisliku toitumisega üle piiri, on mitmeid: vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada, arsti soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms. Ortorektikud on äärmiselt korrektsed ja järjekind...
Kaivapalu, A. & P. Eslon 2011. Onko lähdekielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen symmetristä? Korpuspohjaisen tutkimuksen tuloksia ja haasteita. In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21, 132153. Kaivapalu, A. & M. Martin 2012. Perceived and actual similarity in closely related languages. Paper presented at EUROSLA 22 in Poznan September 58, 2012. Klein, H. G. & T.D. Stegmann 2000. EuroComRom Die sieben Siebe: Romanische Sprachen sofort lesen können. Aachen Shaker: Verlag. Kürschner, S., C. Gooskens & R. van Bezooijen. Linguistic determinants of the intelligibility of Swedish words among the Danes. In International Journal of Humanities and Arts Computing 2/1-2, 83-100. Lutjeharms, M. 2007. Processing levels in foreign-language reading. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism. Linguistic analyses, language policies and dialectic concepts. Amsterdam: John Benjamins, 267284. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
saatuses suurt rolli. 7 Kristjan Vahtla Kirjanduse loetelu 1. Rose, H. J. 1988. Griechische Mythologie : ein Handbuch. München : Beck 2. von Ranke-Graves, R. 1985. Griechische Mythologie : Quellen und Deutung Reinbek bei Hamburg : Rowohlt Taschenbuch Verlag 3. Peterich, E. 1963. Götter und Helden der Griechen : kleine Mythologie. Frankfurt am Main ; Hamburg : Fischer Bücherei, 4. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I. 1991. Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat. 5. Hamilton, E. 1975. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 6. Burkert, W. 1984 Greek Religion. Blackwell. 8
, Palu, A. 1980. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. 3., täiendatud trükk. Tallinn. 8. Plotnikov, J., V., 1972. Õpime autot juhtima. Tallinn. 9. Klennikov, V., Iljin, N., Buraljov, J., 1983. B-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 10. Kalisski, V., Manzon, A., Nagula, G., 1984. C-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 11. Naumov, B., Gorev, G., 1983. D-kategooria autod. Autojuhi õpik. Tallinn. 12. Europa Lehtmitel. 1992. Fachkunde Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 13. Europa Lehtmitel. 1994. Formeln Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 14. Europa Lehtmitel. 1994. Tabeiienbuch Kraftfahrzeugtechnik. Verlag Europa- Lehrmittel, VollmerGmbH & Co. 15. Tehnikaleksikon. 1981. Tallinn. 16. Scania 2009. Technical Training Seminar. Opticruise (OPC).Riga. 58 Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline m...
trial of high-dose supplementation with vitamins C and E, beta carotene, and zinc for age- related macular degeneration and vision loss. (2001). AREDS report no. 8, Arch. Ophthalmol. 119 1417 – 1436. 10. Schalch, W. (1992). Carotenoids in the retina—a review of their possible role in preventing or limiting damage caused by light and oxygen. I. Emerit, B. Chance (Eds.), Free Radicals and Aging, Birkh7user Verlag, Basel. 11. Kohlmeier, M. (2003). Nutrient Metabolism. Pages 464-478 12. Harrison, E.H. (2014). Reference Module in Biomedical Sciences. This article is a revision of the previous edition article by Robert B. Rucker, Francene M. Steinberg, volume 8, pp. 735–742, © 1997, Elsevier Inc. 13. Canter, P.H., Ernst, E. (2003). Anthocyanosides of Vaccinium myrtillus (Bilberry) for Night Vision—A Systematic Review of Placebo-Controlled Trials. Complementary Medicine,
Taylor, J.W., Jacobson, D.J, & Kroken. S. 2000. Phylogenetic species recognition and species concepts in fungi. Fungal Genetics and Biology, 31: 21–32. Tolmsoff, W.J. 1983. Heteroploidy as a mechanism of variability among fungi. Annual Revue of Phytopathology 21: 317-40. Weber, E. 1992. Untersuchungen zu Fortpflanzung und Ploidie verschiedener Ascomyceten. Bibliotheca Mycologica 140: 1-186. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Öpik, M. 1995. Viljakehade morfoloogia, kultuuritunnused ning paarumistestid austerserviku (Pleurotus ostreatus (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) kompleksi kuuluvate liikide eristamisel. Diplomitöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Öpik, M. 1998. Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsetel seentel (Pezizales) süstemaatikas. Magistritöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Yun, S.H., Berbee, M.L.,Yoder, O.C. & Turgeon. BG. 1999. Evolution of the fungal
tugevdada eelarve distsipliini ja suurendada valitsuse kulutuste ja sotsiaalsete programmide efektiivsust; stimuleerida erasektori säästmist; suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H. "Public Sector Development: Difficulties and Restrictions", In T. Haavisto, ed., The Transition to a Market Economy, Edward Elgar, Cheltenham, UK, Brookfield, US, 1997. 2. Dr. Gablers. Wirtschaftslexikon. Verlag Dr. Gabler KG, Wiesbaden, 1976. 3. Eesti statistika aastaraamat 2000. Statistikaamet, Tallinn, 2000. 4. Fakin, B., De Crombrugghe, A. "Fiscal Adjustments in Transition Economies: Social Transfers and the Efficiency of Public Spending A Comparison with OECD Countries", World Bank Policy Research Working Paper, No 1803, 1997. 5. Kaufmann, D., Kraay, A. Zoido-Lobaton, P. "Governance Matters", World Bank Policy Research Working Paper, No 2196, 1999. 6. K. Kerem
Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 7. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 8. Grundlagen der Elektronik. Halbleiter, Bauelemente und Schaltungen. Stefan Goßner. 7. ergänzte Auflage. Shaker Verlag 2008 [http://prof- gossner.eu/pdf/Gesamttext.pdf]. 9. Raadioamatööri käsiraamat. Autorite kollektiiv. Tõlge vene keelest: Heino Pedusaar ja Johannes Ristoja, toimetaja Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1972. 10. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik. Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 11. Tehnikaleksikon. Autorite kollektiiv. Tõlge eesti keelde. "Valgus", Tallinn 1981. 12
Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 5. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 6. Grundlagen der Elektronik. Halbleiter, Bauelemente und Schaltungen. Stefan Goßner. 7. ergänzte Auflage. Shaker Verlag 2008 [http://prof- gossner.eu/pdf/Gesamttext.pdf]. 7. Grundschaltungen (Elektronik 3). Klaus Beuth, Wolfgang Schmusch. 16., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2007. 8. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik. Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 9. Wikipedia Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
Annual Review of Phytopathology 37: 197-246. Vaughn, J.C., Mason, M.T., Sper-Whitis, G.L., Kuhlman, P. & Palmer, J.D. 1995. Fungal origin by horizontal transfer of a plant mitochondrial group I intron in the chimeric CoxI gene of Peperomia. Journal of Molecular Evolution 41: 563-572. Volk, T. 2002. The humongous fungus – ten years later. Inoculum (Supplement to Mycologia) 53: 4-8. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Xu, J., Vilgalys, R. & Mitchell, T.G. 1999. Lack of genetic differentiation between two geographic samples of Candida albicans isolated from patients infected with the Human Immunodeficiency Virus. Journal of Bacteriology 181: 1369-1373.
Law Concerning the Right of Assembly and Freedom of Expression. – European Public Law 2009 (15), lk 300. 27 Hea sissejuhatuse sellesse teemasse võib leida raamatust: O. Beaud. Théorie de la fédération. Paris: PUF 2007. 28 M. Seydel. Der Bundesstaatsbegriff. – Zeitschrift für die gesamte Staatswissenschaft. Band 28. 1872, lk 195. 29 Vt nt S. Brie. Der Bundesstaat. Eine logisch-dogmatische Untersuchung. Erste Abtheilung. Leipzig: Verlag von Wilhelm Engelmann 1874, lk 193. Tolle aja prantsuskeelsetest uurimustest on mahukaim L. Le Fur. État fédéral et Confédération d’États. Paris: Marchal et Billard 1896. 30 Kõige põhjalikumalt artiklis: J. H. H. Weiler. The Transformation of Europe. – Yale Law Journal 1991 (100). 31 J. H. H. Weiler. In Defence of the Status Quo: Europe’s Constitutional Sonderweg. – European Constitutionalism beyond the State. J. H. H. Weiler, M. Wind (eds.)
Intervjuud Karusoo, Merle 29.10.1999 9 Veel näiteid viitamisest Näide 10 Rikkamates teatrites tegutses dramaturg (Dramaturg, Theaterdichter), kelle ülesanne oli näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine (Frenzel 1979: 344-345). Kirjanduse nimestikus kirje: Frenzel, Herbert A. 1979. Geschichte des Theaters. Daten und Dokumente1740-1840. München: Deutscher Taschenbuch Verlag. (Tiitellehel oli autori nimi Herbert A. Frenzel) Näide 11. Pikema teksti refereerimine Linnateatris viljeldi nii ooperit kui ka draamat, trupi spetsialiseerumine ühele neist algas pikkamisi XIX sajandi teisel poolel seoses teatrirezii arenguga. Eduard Devrienti väitel tabas saksa näitekunsti 1820. ja 1830. aastatel langus just seetõttu, et samas teatris viljeldi ka ooperit, millele kulutati rohkem aega, raha ja energiat. Devrient tunnistab, et tänu hoolikamale ettevalmistusele
html · Henstra, D.J. ; The Evolution of the Money Standard in Medieval Frisia, Rijksuniversiteit Groningen, Groningen, 1999. · Jaekel, H. : Die Grafen von Mittelfriesland aus dem Geschlechte König Ratbods, Perthes, Gotha, 1895. · Nieuwenhuijsen, K.; De afstamming van de Hollandse graven, De Nederlandsche Leeuw, 126-2, 2009, 29 - 39. · Schuyf, J. ; Heidens Nederland, Matrijs, Utrecht, 1997. · Siems, H. ; Studien zur Lex Frisionum, Gremer Verlag, Ebelsbach, 1980. · http://www.archive.org/details/frisianlanguagel00hewerich · http://www.keesn.nl/lex/lex_en_text.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_Frisionum 18
automaatsuse poole. Kui sõlme mõnda aega ei kasuta, siis kätteõpitud vilumus 28 paratamatult kaob. Seetõttu soovitan harrastada sõlmede õppimist kui meeldivat ajaviidet. Käesolev õppematerjal on loodetavasti abiks. 29 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS European Arboricultural Council (EAC). European Tree Worker. Patzer Verlag, Berlin-Hannover 2005 http://www.firn.ee/loengud/solmed_loeng2007v1.pdf Pawson, D. „Sõlmed“. Tõlge eesti keelde Helen Urbanik ja Tänapäev, 2005 Dirk Lingens „Baumknoten“. 2006 schlauverlag, Dirk Lingens, Kiebitzberg 2, D-23617 Stockelsdorf, Germany Väike sõlmede meeldetuletus pühapäevaks. http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/solmed_harjutamiseks.pdf 30 Lisa
maailmast kuskile, niikaua kuni on erinevaid inimesi on ka teisiti mõtlejaid kes peavad ennast teistest targemateks ja paremateks niikaua on alati kannatajaid. 23 Kasutatud kirjandus: · Broadway · Flannery · Dialogue, ch .16; FCCH, St Justin Martyr · Marshall · Petrus Abelardus, Dialogus inter Philosophum, Judaeum, et Christianum (PL, 178: 1617-18) · Hans Kühner, Der Antisemitism der Kirche, Verlag Die Waage, Zurich, 1976 · Anti-Semitism, lk 23 · Prager ja Telushkin, · http://epl.ekspress.ee/artikkel/375655 24
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud...
Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn, 2008. –pp 236. 7. Lahtmets, R. Elektrotehnika II, Vahelduvvool. –Tartu:. Trükikoda Paar, 2002. 8. Vodovozov, V; Jansikene, R. Electronic Engineering. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn 2007.. pp 148. 9. Brosch, P, F.Frequenzumrichter. Prinzip, Aufbau, Einsatz. –Augsburg: Verlag Moderne Industrie, 2000. –pp 83. 10. Lehtla, T. Robotitehnika. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn, 2003. –pp 104. 11. Agrawal, K.C. Industrial Power Engineering and Applications Handbook. –Delhi: Butterworth-Heinemann, 2001. –pp 973. 12. Softstarter Handbook. ABB Automation Technology Products AB, –Västerås 2004. – pp 94. 13. Lehtla, T. Jõuelektroonika ja Elektriajamid
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tln.: Koolibri, 1999. 158 lk. R. Pütsep. Elektritehnika ja elektroonika. Õpik kutseõppeasutuste õpilastele. Tallinn, 2000 (Tallinna Transpordikool). 220 lk. Elektrotehnikaõpikuid mehhatroonikuks õppijaile Jukka Ahoranta, Jaakko Ahoranta. Sähkötekniikan ja elektroniikan perusteet. WSOY Mekatroniikka, Porvoo, 1999. 263 s. Elpers, H. Meyer, N. Meyer, Marquart, Nabbefeld, Skornitzke, Willner, Ruve. Mechatronik Grundstufe. 3. Auflage. Kieser Verlag GmbH, Neisäß, 2000. 336 s. Elpers, H. Meyer, N. Meyer, Marquart, Nabbefeld, Skornitzke, Willner, Ruve. Mechatronik Fachstufe. 1. Auflage. Kieser Verlag GmbH, Neisäß, 2000. 552 s. Fachkunde Elektrotechnik. 22. überarbeitete und erweiterte Auflage. Verlag Europa-Lehrmittel, 1999. 560 s. Muu kasutatud kirjandus Facts worth knowing about frequency converters. Danfoss A/S, 1991. 136 p. 132
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine....
11. Raam,Villem. "Padise klooster" 1958 12. Russow, Urve. "Roma-Kolga projekt", 1998 13. Soojustrassi arheoloogiline ülevaatus Kolga mõisas. 1986. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.11872 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011872.pdf 14. Tamm, Jaan. "Eesti keskaegsed kloostrid" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 15. Tarvel, Enn. "Lahemaa ajalugu", Tln, "Eesti Raamat" 1983 16. Tuulse, Armin. "Die Burgen in Estland und Lettland", Dorpater Estnischer Verlag, 1942 17. Treikelder, J. Kolga mõis. Mõisaansambli kasutamisettepanekud, Tln 1979, asukoht Kolga muuseum. 18. Vaiksoo, Raul. Projekt, Tln 1999, asukoht Kolga muuseum, säilik A-211 19. Valk, Heiki. "Kohanimede tähendusest - ajalooline mõõde" Tartu Ülikool. http://pk.rmk.ee/parandkultuur/valk.pdf 20. Üprus, Helmi. Ajalooline õiend. Kolga loss. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.815 Ajalooline kaardimaterjal asub Kolga muuseumis.
ettevõtte juhtimisega; · sageli on omanik ja ärijuht siiski erinevad inimesed. Sellisel juhul kuulub omanikule vara ja õigus teha strateegilisi otsuseid (selle õiguse võib omanik delegeerida ka ärijuhile). Ärijuht on ettevõttesse palgatud spetsialist äritegevuse juhtimiseks. 10 Wöhe, G. Einführung in die Allgemeine Betriebswirtschaftslehre. 17. Auflage. München: Verlag Franz Vahlen, 1990, lk. 345, 349 11 Äriseadustik 12 Pfohl, H.-C. Bertiebswirtschaftslehre der Mittel- und Kleinbetriebe: Grössenspezifische Probleme und Möglichkeiten zu ihrer Lösung. 3., neubearb. Aufl. Berlin: Erich Schmidt, 1997, lk. 85; Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 780-81 2) Omanik ja osanik: · omanikul ja osanikul on erinevad õigused;
Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6. Kõik kättesaadavad Eestis ja mujal ilmuvad elektroenergeetikaalased ajakirjad ja Interneti leheküljed (www.abb.com, www.siemens.com, www.merlingerin.com/MG/en/index.htm, www.areva-td.com, www.vatech-td.com, jms.). TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6. Kõik kättesaadavad Eestis ja mujal ilmuvad elektroenergeetikaalased ajakirjad ja Interneti leheküljed (www.abb.com, www.siemens.com, www.merlingerin.com/MG/en/index.htm, www.areva-td.com, www.vatech-td.com, jms.). ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Raadiolülitused. Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1990. 4. Rakenduselektroonika. Uudo Usai (TPT). [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik.Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 6. Wikipedia. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 59
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
