1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7
regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega proportsionaalsed, kuna hoolimata sissetulekutest maksavad kõik inimesed oma sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega
valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud Avaliku sektori kulude alla kuuluvad kõik nimetatud. Küsimus 10 Kaudsed maksud on oma olemuselt: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega proportsionaalsed, kuna hoolimata sissetulekutest maksavad kõik inimesed oma sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks
poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Vale Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. - Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõsi Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. - Tõsi Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. – Tõsi Kuznets’i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. - Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. - Vale
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul.
Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (nt tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda. Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel. Eraisikute maksukoormust vähendasid 2009. aastal seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused, mis soosivad eelkõige laste soetamist, oma kodu rajamist, pensioni kogumist ja täienduskoolitust. Kõiki ette nähtud soodustusi kasutades võis palgasaaja tegelik tulumaksumäär pärast maksutagastust kujuneda kehtivast 21%-st palju madalamaks. Aastal 2009 eelmise aasta eest tulusid deklareerides,
7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, kõrge sissetuleku nimel on tehtud ka rohkem tööd. Seega peaks maksudeks koguma kõikidelt proportsionaalse osa tulust- 26% Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30% Otsesed maksud-füüsilise isiku tulumaks 21%, maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse, sotsiaalmaks 33%, kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8
Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis laenuintressid tarbijatele alanevad. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
1. objekti järgi jagunevad maksud subjektiivseteks ja objektiivseteks ehk reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevuse tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksu suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seaduses ettenähtud maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. Kaudse maksu korral ei tasu seadust tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks.
Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks. Õhuke riik Õiglane maksusüsteem: 1)neutraalsus/võrdsus maksud võrdselt kõigile 2.)suunatus- maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist 3.) Lihtsus- maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad Maksumäär- teenitud tulust maksudeks minev osa : Proportsionaalne- maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga EESTI Progressiivne- maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tlude suurenemisele Regressiivne- maksumäär alaneb tulude suurenedes.
ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele
(selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD
Eestis on palju erinevaid erakondi. Igal inimesel on võimalus leida endale vastavalt oma vaadetele sobiv erakond. Kuid millisesse erakonda kuuluksin või ei kuuluks mina? Kui ma kuuluksin mõnda erakonda siis oleks see parempoolne, sest nii palju kui minu mõtted poliitikasse jõuavad on need parempoolsed. Samuti on sellised ka minu huvid. Minu üks vanematest teenib märkimisväärse summa tehes selle jaoks rasket tööd. Kui sealt võtta maksudeks maha suurem summa, kui neil kes teenivad palju väiksema töö eest vähem raha, oleks see, minu arust, ebavõrdus. Samasugune ebavõrdsus lasub Keskerakonnal. Erakonnal millesse ma kindlalt kuuluda ei taha, noorte seas suurt ebapopulaarsust kogunud erakonna juhi, Edkar Savisaare, tõttu. Minu arvates on väga tülgastav vaadata Savisaart kellel on roos hambus. See tundub justkui oleks Edkaril Sots Demokraadid ,,käpa all".
184,99 669,01 140,49 672,52 281,82 11,96 34,16 192,00 807,99 169,68 782,31 330,00 14,00 40,00 192,05 808,96 169,88 783,08 330,33 14,01 40,04 203,23 1 030,77 216,46 958,31 407,22 17,28 49,36 Keskmine netopalk 527,41 siis on valem = netopalk > keskmine netopalk; 0; 200 Tööandja Maksudeks Jõulutoetus kulu 484,40 190,93 200 498,24 197,25 200 692,00 285,72 200 765,81 319,42 200 869,61 366,81 200 179,92 51,91 500 1 181,94 509,42 0 1 383,99 601,67 0 1 385,40 602,32 0 1 707,86 749,55 0 9 149,15 3 875,01
Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse).
arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid riik peab pehmendama turu toimet: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Maksusüsteem moodustavad kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksudeks kogutakse kõikidel proportsionaalne osa tulust. Progresseeruv maksusüsteem koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav protsent sissetulekust. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks maksumaksja maksab riigile oma tulult. 1) Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse. 2) Füüsilise isiku tulumaks peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. 3) Ettevõtte tulumaks maksustatakse aktsionäride väljamakstud kasum.
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse
haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja
Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks. Kaudsed: käibemaks, aktsiisid, tollimaksud jne. 5. Sotsiaalmaks maksab tööandja, 33% töötaja brutopalgalt. Maksust 20% läheb pensionifondidesse, see osa maksust on seotud konkreetse töötaja isikuga. 13% läheb haigekassale, see on solidaarne maks kes on rohkem haige, sellele kulub rohkem. 6. Tulumaks 21% brutotulult
lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelutasu jm. Töötasu hulka tuleks arvestada ka erinevad soodustused / hüvitised nagu auto kasutamise ja telefonikõnede kompenseerimine, töövahenditega varustamine, koolitused, sporditoetus jms. Maksud Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning
kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist. Eestis on raskeveoki piiriks 12 tonni. · Aktsiisid- maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. See võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta). Eestis maksustatakse nii residente kui siin tegutsevaid mitteresidente erinevalt. Mittetulundusühingutel ja sihtasutustustel on võimalik taotleda maksusoodustusi.
Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'.
b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on: a) tulumaks; b) sotsiaalmaks; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt: a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; b) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; c) regressiivsed, kuna c) kunamadalama madalamasissetulekuga inimesed sissetulekuga maksavad inimesed oma oma
Lisaeelarve on ettenähtud kulude tegemiseks, millega eelarve koostamisel ei arvestatud või mille tegemisest ei jätkunud määratud tuludest. Lisaeelarve kaetakse lisatulude arvelt, sel juhul on tegemist positiivse lisaeelarvega. Võib olla ka negatiivne lisaeelarve, s.t kulutused on vaja teha, kuid tulusid selleks pole. 9. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohaliku omavalitsuse poolt haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks, kohustuslik kogumispensioni maks. Kohalikeks maksudeks on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. 2009.aastal on Eestis tulumaksu määr 21% ning tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus. Eestis kehtib ühtne tulumaks kõigile, see tähendab, et maksu võetakse kõikidelt
2. vaba konkurentsi tagamine turul 3. majandusarengu soodustamine 4. tulude ümberjaotamine eelarvepoliitika - valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest maksusüsteem - tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse maksukoormus - näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär - maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest progressiivne maks - maksumäär sõltub maksustatavast summast
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses.
raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Ega elus ei saagi midagi tasuta, vastutasuks millelegi pead ka ise andma. Näiteks sotsiaalmaks, mis on 33% läheb töölise palgast maha, millest 20% läheb pensionide maksmiseks ja 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Kui seda maksu meil poleks, siis vanaduses peaks elama ilma rahata ja iga ravimi ning tervisehäire eest peaks maksma meeletut raha. Nii, et raha me ei teeni ainult poodides laristamiseks vaid ka oma tuleviku kindlustamiseks.
Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3. Suurendada võrdsust ühiskonnas. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks (parkimistasu, loomapidamismaks, reklaamimaks) Riiklikud maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse sissetulekust. (lotovõit, honorarid, palk, pension) Kaudne maks on hinnalisa kaupadele ja teenustele. (Käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks)
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Milline võib olla keskmise palga hüppelise kasvu mõju riigile ja tööandjale? RIIGILE Näide: maksude laekumine suureneb Selgitus: töölised, kes saavad rohkem palka, maksavad suurema summa maksudeks TÖÖANDJALE Näide: mõningatel tööandjatel võib tekkida tööjõu puudus Selgitus: paremat palka maksvad tööandjad tõmbavad enda poole madalapalgalisi töölisi ja madalamat palka maksvad tööandjad kaotavad töölisi Riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiiisid Kohalikud maksud: mootorsõiduk MAKSUSÜSTEEMID proportsionaalne: igale brutotulule (olgu see siis 10 000 aastas või 2500) kehtib sama maksumäär
viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla. Ma tean, mis tunne on rahale mitte mõelda ning osta, mida hing ihaldab, kuid tean ka, mida tähendab saada hakkama vähesega. Ma ei ütleks, et jäin millestki tähtsast ilma, kui mu isa kaotas töö kaheksaks kuuks ning meie pere ainsaks ülalpidajaks oli ema, kelle palgast umbes 6/8 läks maksudeks ning ülejäänu jäi söögirahaks. Ma olin siiski täiesti tavaline õnnelikus peres kasvav laps, kes ei tundnud millestki puudust. Kuigi raha tundub olevat tähtis, on tähtsad ka inimesed meie ümber. Inimene peab sotsialiseeruma, et säilitada terve mõistus. Stephenie Meyer räägib oma romaanis ,,Videvik" ühest mitmesaja-aastasest vampiiriperest, kes on erinevates paikades aja jooksul omandanud korduvalt nii keskharidust kui ka kõrgharidust. Tänu sellele on nad
elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud
Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks Proportsionaalne – nt 20% Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks. Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid:
Ehitada rajatisi Piirata negatiivseid välismõjusid Kaitsta riigile tähtsaid majandusharusid Maksudel on turutoimet ja tulemust kujundav ül. Maksusüsteemi 2 põhimõtet 1) Turuosaliste maksustamine neile osaks langevate ühishuvede alusel 2) Turuosaliste maksustamine nende tegeliku maksevõime järgi Kes peaksid makse maksma? Milliseid makse peaks maksma? Kes tegelikult makse maksavad? Maksumäär – suhteline tulude osa, mis läheb maksudeks Progressiivne maks – suurem tulu, kõrgem maksu.. Proportsionaalne maks – kõigil sama Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa
1. objekti järgi jagunevad maksud subjektiivseteks ja objektiivseteks ehk reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevus ja selle tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksukohustuse suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks, raskeveokimaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seadusest tuleneval maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. (maamaks, tulumaks, raskeveokimaks). Kaudse maksu korral ei tasu seadusest tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3
4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10
majandussüsteemilt saavad või selle järgi mida nad majandussüsteemile annavad. See tähendab, et kas maksustama peaks sissetulekute või tarbimise alusel? Sõltumata sellest, mida me maksustamise alusena õiglasemaks peame vajab riik oma funktsioonide täitmiseks raha mida kogutakse elanikkonnalt erinevate maksudena. Sellisel juhul saame rääkida maksukoormusest, mis näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Võrreldes paljude Euroopa riikidega on meil maksukoormus suhteliselt madal. Näiteks on Rootsis maksukoormus kõrgem kui 50 protsenti. Maksukoormus näitas meile seda kui suur osa meie kõigi tuludest kokku läheb maksude maksmiseks. Ühe maksumaksja seisukohalt saame hinnata maksudeks minevat suhtelist osa tema kogutuludest ehk maksumäära
Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 28 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 29 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
hindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Valige üks:
silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks. Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu. Riigi stabiilsust segas veel lisaks kolmanda seisuse ja talupoegade rahulolematus endi õiguste üle. Kolmas seisus hakkas nõudma vaimulike ja teiste aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi, talupojad aga väiksemaid koormisi. Kõik see aga pingestas riigi valitsemist ning tulemuseks kogunesid Versailles' üle 175a jälle kokku generaalstaadid. Kuid ka generaalstaatide hulgas
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
parkimistasu, loomapidamistasu, reklaamimaks). Riiklikud maksud kehtivad üle riigi kõikidele. Näiteks: käibemaks, tulumaks, tollimaks, vee- ja elektrimaks. Käibemaks- on summa, mis läheb ostetud asjalt riigi eelarvesse (20%). Tulumaks- on otsene maks, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (20% tulust) Tollimaks- on makse kauba eest, mida veetakse üle Euroopa Liidu piiri. Riiklikud maksud jagunevad otseteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse maha sissetulekust (nt: lotovõit, honorarid, palk, pension). Kaudsed maksud on hinnalisa kaupadele ja teenustele (nt: käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks). Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööd ja teised otsivad tööd (tööandjad ja töövõtjad). 7. Mida kujutab endast tulumaksuvaba miinimum? Kui suur see praegu on (nii kuu kui aasta lõikes)? Tulumaksuvaba miinimum on miinimum, mille ulatuses ei arvestata tulumaksu
arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). Jagunevad ka riiklikud ( ja kohalikud. Põhimõtted: 1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse. 3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks. Eesmärk: Majanduslik- maksud annavad raha riigi ülesannete täitmiseks. Sotsiaalsed_ tulude ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas. 5) Riigieelarve koostamise etapid. Riigieelarve tulud ja kulud (3.11, konspekt) 1. Valitsus koostab eelarveprojekti 2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab. 3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks. Sisuliselt on eelarve tulude hankimise ja kulude plaani koostamine.
riigikogu maksuseadusega riiklikud maksud ning kohalikud maksud kohalikuomavalitsuse volikogu määrusega vastavalt kohalikemaksude seadusele. Riiklikud maksud : tulumaks, käibemaks,sotsiaalmaks,aktsiisid,hasartmängumaks,maamaks, tollimaks,raskeveokimaks Kohalikud maksud: reklaamimaks, loomapidamismaks, teede & tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Püsivusealusel liigitamine. 1. Ühekordsed maksud ja perioodiliselt korduvateks maksudeks. Ühekordsed on maksud, mis tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksutasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. (parkimistasu, tollimaks e. impordi käibemaks, teedetänavate sulgemise maks) Perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti ehk kordub.(tulumaks- kalendriaasta, üks kord aastas; maamaks- aastase perioodiga; Sooritamise viisi alusel saab maksud jaotada : 1
Fääri saared Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus................................................ Error: Reference source not found Üldandmed................................................. Error: Reference source not found Ajalugu....................................................... Error: Reference source not found Majandus.................................................... Error: Reference source not found Maksud....................................................... Error: Reference source not found Kaart........................................................... Error: Reference source not found Fääri saared.................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte.................................................. Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht ...
6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%). 8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912 912 * 21% = 191,52 235,52 maksudeks Kätte saab 1100 235,52 = 864,78 33% 1100-st 1% 3010-st Kanded: 1) Töötasu arvestamine D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta 2) Sotsiaalmaksu arvestamine D: Sotsiaalmaksukulu 993,3 K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3 3) Töötuskindlustuse arvestamine D: Töötuskindlustuskulu 30,10 K: Töötuskindlustusvõlg 30,10 *** Need olid tööandja kulud*** 4) Kinnipidamised töötasudelt D: Palgavõlg 649,04
Protsendid © T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2) Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist. Lahendus Esmalt leiame 1% arvust 500: 500 1% = 500 0,01 = 5. 18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust, seetõttu: 18% 500-st kroonist on 5 18 = 90 krooni. Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 kroo...
oma sissetulekust kui suure sissetulekuga isik. 18. Üksikisiku tulumaks on progressiivne või.. ? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne, kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega on tal progresseeruvad tunnused. 19. Majanduslik efektiivsus? Majanduslikult efektiivseim maks? Majanduslikult efektiivne maks – selle tõstmisel on heaolu kadu kõige väiksem Paušaalmaksudega ei kaasne täiskoormuse kaotust, seepärast peetakse neid kõige kõrgema efektiivsusega maksudeks. Seepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende tähtsus tagasihoidlik Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
