Pöördrelatsioon R -1 R -1 ={ (b,a) |(a,b) R } N äide 1: R eaalarvude hulgal on antud 2 relats iooni R = { (a,b) | a=b } R -1 ={ (b,a) | b relatsioon mille korral b-4=a Leida: R= {(1,2),(1,6),(1,8),(1,10),(2,2),(2,6),(2,8),(2,10),(4,8)} S={(2,6),(4,8)} R S=R R S =S Def. Olgu R relatsioon hulgast A hulka B ja S relatsioon hulgast B hulka C. Kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni hulgast A hulka C, mis on defineeritud järgmiselt: R S = { (a,c) | leidub b , nii et (a,b) R ja (b,c) S } Näide: Täisarvude hulgal on antud kaks relatsiooni R={(a,a+1) | aZ} ja S={(a,2a) | aZ}
= 23, kolmandal juhul 1 + 3 + 6·5 2 = 19 ja neljandal juhul 1 + 2 + 2 = 17. Seega kui 9-tipulisel graafil on rohkem kui 29 serva, st 4·3 5·4 vähemalt 30 serva, siis ei saa selline graaf sisaldada ühtegi silda. Materjal õpikus. Lk 5355 (sidusus). Ülesanne 5. Teha kindlaks, kas järgmine positiivsete reaalarvude hulgal määratud relatsioon x2 y R = {(x, y) : 2 = } y x on ekvivalents. 2 Lahendus. Võrdus xy2 = xy on samaväärne võrdusega x3 = y 3, sest põhi- hulga elemendid on positiivsed reaalarvud. Järelikult võib relatsiooni esitada kujul R = {(x, y) : x3 = y 3 }. Kontrollime ekvivalentsi omaduste kehtivust.
Üks-ühene – üks lähtehulk on seotud ainult ühe sihthulgaga. Funktsioon on kõikjal määratud ühene vastavus. Funktsioon on osaliselt määratud, kui on mitte kõik lähtehulga elemendid on seotud. Sürjektsioon on kõikjale määratud funktsioon. Injektsioon on üks-ühene määratud funktsioon. Bijektsioon on kõikjale üks-ühene funktsioon. Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus lähethulk ja sihthulk on sama hulk. Binaarsuhte alushulk on hulk, mille relatsioon on määratud. Relatsioonikriteerium on binaarsuhet moodustav reegel. Relatsiooni saab esitada järjestatud paaride hulgana, naarbusmaatriksiga, graafina. Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon
Osalised järjestussuhted Mis on osaline järjestussuhe? Osaline järjestusuhe on relatsioon, mis on antisümmeetriline ja transitiivne. Milline on range osaline järejstussuhe? Milline on mitterange? Kui osaline järjestussuhe on samas ka antirefleksiivne, siis ta on range osaline järjestussuhe.< Kui osaline järjestussuhe on samas ka refleksiivne, siis ta on mitterange osaline järjestussuhe <= Mis on järjestuskriteerium? Järjestussuhet määravat reeglit võib nimetada ka järjestuskriteeriumiks. Millist hulka nimetatakse osaliselt järjestatuks`?
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine
c. Funktsiooni f : X Y nimetatakse bijektiivseks ehk üksüheseks vastavuseks, kui ta on injektiivne ja sürjektiivne ehk kui igal elemendil hulgast Y leidub parajasti üks originaal. d. Bijektiivse funktsiooni f : X Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f -1 : Y X, mis seab igale y Y vastavusse sellise elemendi x X, mille korral f(x) = y. 21) Relatsioonide esitusviisid: a. Loend: definitsiooni järgi on relatsioon paaride hulk. Kui see hulk on lõplik, siis saab teda esitada elementide (so paarida) loendina. Nt, vaatleme neljaelemendilisel hulgal X = {1, 2, 3, 4} määratud relatsiooni R, mis kehtib kahe arvu x ja y vahel parajasti siis, kui nende arvude sõnalises kujus ei leidu ühist tähte (,,sõltumatud arvud"). Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ja tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)} b
Tehnika tehnika inimene tehnika tehnika tehnika keskkond Keskkond keskkond inimene keskkond tehnika keskkond keskkond Kursuse Eesmärgid * Meetodid ja käsitlusviisid süsteemide tundma õppimiseks ning kirjeldamiseks mudelite abil. * Süsteemse mõtlemisviisi ja analüüsioskuse arendamine. Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid: a) element b) suhe, relatsioon, side c) terviklikkus Element on süsteemi osa, mida käsitletakse süsteemi suhtes terviklikuna. Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused Valdkond 1. Füüsikalised / tehnilised 2. Bioloogilised 3. Sotsiaalsed (perekond, riik) 4
mikroosakeste käitumise eripärasid · aluseks paljudele füüsikaharudele · on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste omadusi · kirjeldatakse füüsikalisi objekte ja nende omadusi statistiliselt Määramatuse printsiip · Printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid ei saa olla korraga täpselt määratud · võib leida kui palju on vaja energiat mingi osakese aatomis kinni hoidmiseks · Heisenbergi määramatuse relatsioon Video Tuumafüüsika · koos Dmitri Ivanenko esitavad aatomituuma protoon-neutroni mudeli · aatom koosneb prootonitest ja neutronitest Tunnustused · pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna · 1933.aastal sai ta Max Plancki medali · aastal 1937 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi ja 1965 Jaapani Akadeemia välisliikmeks
muutumispiirkonna R(𝜑) element: ∀𝑎 ∈ 𝐷(𝜑) ∃! 𝑏 ∈ 𝑅(𝜑) [< 𝑎, 𝑏 >∈ 𝜑]. Ühese vastavuse korral kehtib: 𝜑−1 ∗ 𝜑 = {< 𝑏, 𝑏 > | 𝑏 ∈ 𝐵} Vastavus 𝜑: 𝐴 → 𝐵 on üks-ühene, kui ta on ühene ja muutumispiirkonna R(𝜑) iga element vastab täpselt ühele muutumispiirkonna D(𝜑) elemendile: ∀𝑎, 𝑏 ∈ 𝐷(𝜑) [𝜑(𝑎) = 𝜑(𝑏) → 𝑎 = 𝑏] OK RELATSIOONID Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk („Relatsioon hulgal M“) 𝐷(𝜑) = 𝑀 𝑅(𝜑) = 𝑀 𝜑 ⊂ 𝑀𝑥𝑀 . Hulka, millel relatsioon on määratud, nim binaarsuhte alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, kehtivad ka nende juures täiend, pöördvastavus, kompostitsioon. Omadused 1. refleksiivsus (𝛼1 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∈ 𝑅) – binaarne suhe on refleksiivne, kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga.
sürjektiivne. o Bijektiivsus tähendab, et igal hulga Y elemendil leidub täpselt üks originaal Pöördfunktsiooni mõiste 17 o DEF: Bijektiivse funktsiooni f : X→Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f 1: Y→X, mis seab igale y∈Y vastavusse sellise elemendi x∈X, mille korral f(x) = y. BINAARSED RELATSIOONID 21. Binaarse relatsiooni definitsioon. Näited. [2] Binaarne relatsioon o DEF: Binaarseks relatsiooniks e. seoseks hulkade X ja Y elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka R ⊆ XY. Näited o Näide 1. Olgu X = {a, b, c, d, e, f, g, h} ja Y = {1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8}. Kaks elementi x ∈ X ja y ∈ Y loeme seotuks parajasti siis, kui nad koos määravad tavalisel malelaual musta värvi välja. Niiviisi saame relatsiooni R ⊆ X × Y , mis koosneb 32 paarist (a, 1), (a, 3),
Tükeldused: Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Binaarushet ehk relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed? Ühte ekvivalentsiklassi kuuluvad hulgaelemendid on ekvivalentsed. Millised omadused on tükelduse osahulkadel? Hulga tükelduseks pole mitte iga tema suvaline mittelõ...
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
17. Mis on sürjektsioon? Sürjektsioon on kõikjale määratud funktsioon. 18. Mis on injektsioon? Injektsioon on üks-ühene funktsioon. 19. Mis on bijektsioon? Bijektsioon on kõikjale määratud üks-ühene funktsioon. Bijektsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon. 20. Mis järeldub bijektsiooni korral lähtehulga ja sihthulga võimsuste kohta? Bijektsiooni korral on lähtehulga ja sihthulga võimsused võrdsed. 21. Mis on binaarne relatsioon? Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk. 22. Mis on binaarsuhte alushulk? Binaarsuhte alushulk on hulk, millel on määratud relatsioon. 23. Mis on relatsioonikriteerium? Relatsioonikriteerium on reegel, mille abil on alushulga elemendid seotud vastavuspaarideks. 24. Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas? Relatsioonil ei pea alati relatsioonikriteerium olemas olema. 25. Millised on relatsiooni esitusviisid
Vastavused ja relatsioonid Lähtehulk: hulk millest elemente vastavusse seatakse Relatsioon: vastavuse erijuht, kus lähte- ja sihthulk on samad Sihthulk: hulk, millesse elemente vastavusse seatakse Järjestussuhted Aatom: osalise järjestussuhte vähimat elementi kattev element Alamraja: suurim alamtõke Alamtõke: hulgaelement, millest madalamal ei asu elemente (neid võib olla mitu) Boole'i algebra: tõkestatud, distributiivne ja täienditega võre Osaline järjestussuhe: relatsioon, mis on antisümmeetriline ja transitiivne Täielik järjestussuhe: osalise järjestussuhte erijuht, kus mittevõrreldavaid paare ei leidu. Võre: (osaline) järjestussuhe, kus iga alushulga suvalise kahe elemendi jaoks leidub alamraja ja ülemraja Ülemtõke: hulgaelement, millest kõrgemal ei asu elemente (neid võib olla mitu) Ülemraja: vähim ülemtõke
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Pöördrelatsioon R -1 R -1 ={ (b,a) |(a,b) R } N äide 1: R eaalarvude hulgal on antud 2 relats iooni R = { (a,b) | a=b } R -1 ={ (b,a) | b relatsioon mille korral b-4=a Leida: R, R S , R S R= {(1,2),(1,6),(1,8),(1,10),(2,2),(2,6),(2,8),(2,10),(4,8)} S={(2,6),(4,8)} R S=R R S =S Def. Olgu R relatsioon hulgast A hulka B ja S relatsioon hulgast B hulka C. Kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni hulgast A hulka C, mis on defineeritud järgmiselt: R S = { (a,c) | leidub b , nii et (a,b) R ja (b,c) S } Näide: Täisarvude hulgal on antud kaks relatsiooni R={(a,a+1) | aZ} ja S={(a,2a) | aZ}
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
d — injektsioon? 1 2 — bijektsioon? injektsioon Kui ϕ : A → B on injektsioon , siis | A | ≤ | B | BINAARSUHTED (KAHENDSUHTED) e. RELATSIOONID Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka Kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on bijektsioon: sihthulk on üks ja sama hulk: ( "Relatsioon hulgal M" ) D (ϕ) ⊂ M R (ϕ) ⊂ M ϕ ⊂ M×M Α ϕ: Β a 5
Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete juurest viidatakse alluvkirjetele. Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele. Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel. Relatsiooniline - 1970-ndatel töötati välja relatsiooniline andmemudel. Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni.
sest ka autorid ise on öelnud, et pigem on lavastuse sisuks võim kui konkreetne isik. Ehk intrigeeriv pealkiri oli lisatud, et täita suur saal publikuga. Arutluse käigus jõudsin arusaamale, et teater tänases päevas suhestub inimesega väga lähedalt, eriti just mõttemootori käivitajana. Kui mulle alguses tundus, et teatri ja ühiskonna suhe on üsna ühesuunaline, siis nüüd arvan, et tegelikult on see relatsioon siiski kahesuunaline: elu on teatri aineseks, aga teater tekitab kõneainet. Kasutatud kirjandus: Kolk, M. (2004). Teater, ühiskond ja identiteet. teater.muusika.kino . Lotman, J. Lavasemiootika. Retrieved from Tartu Ülikool: http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/lavasem.htm Palu, T. Teatrisemiootika. teater.muusika.kino . Tigasson, K.-R., Vainküla, K., Pihl , K., & Tänavsuu, T. (2015, märts 4). Ühe teatri anatoomia
(7,0%) ja Sr (82,58%).[2] Neist on radiogeenne ainult 87Sr. 87Sr tekib radioaktiivse leelismetalli 87Rb lagunemisel. 87Rb poolestusaeg on 4,88*1010 aastat. Seega on igas materjalis kaht liiki päritoluga isotoop 87Sr: esiteks see osa, mis on moodustunud koos isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv 87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina. Mineraalide ja kivide isotoopide relatsioon on vahemikus 0,7 kuni 4,0. Kuna strontsiumil on kaltsiumiga lähedane aatomiraadius, siis asendab see kergesti kaltsiumit mineraalides. Teadaolevalt leidub kuusteist ebapüsivat isotoopi. Kõige suurema tähtsusega on 90Sr, mille poolestusaeg on 28,78 aastat ja 89Sr poolestusajaga 50,5 päeva. 90Sr on tuumapommi lõhkemise kõrvalsaadus, mis toob kaasa terviseprobleemi, sest see vahetab luudes välja kaltsiumi 90Sr on teadaolevalt üks kõige kõrgema energiaga beetakiirgur. 89Sr on
Põltsamaa Ühisgümnaasium Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,.............................................
mõõtmistulemus. See on täiendav "reaalväärtuselisustingimus", mida vaadeldav suurus peab rahuldama. Vaadeldavate suuruste säärasest uuelaadsest mõistest tuleneb, et mitme mõõtmise puhul on oluline mõõtmiste järjekord, sest ilma kindla järjekorrata ei saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule mõjuda. Tulemus võib oleneda mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon. Koordinaadi ja impulsi puhul kirjeldas seda esimesena Werner Heisenberg 1927. Määramatuse relatsioonid kirjeldavad kvantitatiivselt lõppolekute erinemist vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel. Aastal 1927 sõnastasid Bohr ja Heisenberg Kopenhaageni interpretatsiooni, mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni
(mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele. 17) Howard H. Pattee – ameerika biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik. Uurinud muu hulgas tähenduse ilmumise tingimusi ja mõõtmisprotsessi semiootikat. Uurinud seda, miks on füüsika semioosi jaoks oluline. On olnud mõju post-sebeokian biosemiootikutele. Proovis mõista loodust ja elusolendite ja nende ümbruse episteemilise lõike päritolu. Pattee on üks peamisi biosemiootikuta ja teadlaste eeskujuid, kudias pühendanud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsi...
Predikaat on semantika aluseks. Terminaalide tähestik = keeele tähestik. Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta. Generatiivne grammatika e grammatika: Nelik G = (,N,P,S0) - terminaalide tähestik N mitteterminaalide tähestik P produktisoonide hulk S0 stardisümbol Lausevormis vahetult tuletatav (vahetu tuletatavus kui binaarne relatsioon hulgal V*, tähistatakse =>G) lausevorm. Grammatika poolt genereeritav keel L(G) = {w | w kuulub * AND w on kaudselt tuletatav S0}. Grammatikate hierarhia: 0-tüüpi (L0) .. ei lisakitsendusi 1-tüüpi (L1) .. kontekstist sõltuv iga produktsiooni vasak pool on lühem kui parem pool välja arvatud S -> e 2-tüüpi (L2) .. kontekstivaba iga produktsioon kujul A w A kuulub N, w kuulub V* 3-tüüpi (L3) .. paremlineaarsed keeled
mõnel Aristotelese süllogismil on siiski mitte kaks, vaid kolm eeldust. Otsustusõpetus On olemas kolme liiki otsuseid ja nende abiga saab tervet maailma kirjeldada. 1.otsused kvantiteedi järgi 2.otsused kvaliteedi järgi 3.modaliteedi järgi tehtud otsused. Õpetus kategooriatest Maailmas olevat 10 põhilist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): 1. substans (nimisõna) 2. kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) 3. kvaliteet (asjade sisu-om.s) 4. relatsioon (võrdlus, küsimus missugune?) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J
teada saada, kas töötaja on pädev etteantavaid ülesandeid täitma. Ei ole palju tööandjaid, kes niisugust meetodit ei kasutaks - tegeliku sobivuse printsiip. Enamik firmajuhte soovib teha oma ettevõttele võimalikult suurt nime, selleks on vaja sobilikke inimesi oma ülesandeid täitma, sest käitise edu juhib juht ning loovad töötajad. Sama kehtib ka suhete puhul - kui kaks inimest omavahel teatud aspektide alusel kokku ei sobi või maailmavaated ei ühti, siis adekvaatne relatsioon toimuda ei saa. Käisin hiljuti ühel kokteiliõhtul, kus läbivaks teemaks oli ,, Start-up ja mis nüüd edasi?''. Kogemusi olid jagama tulnud Taxify asutaja Markus Villig ja rate.ee looja Andrei Korobeinik, juriidilist külge olid lisamas Justiitsministeeriumi nõunik Marget Kukk ja advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja iduettevõtete spetsialist Tiina Pukk. Olles jõudnud firma asutamise ja tiimi loomise juurde, selgus see, et alati tuleb sõpra võtta kui inimest
valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused:
valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused:
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Kolm teaduste rühma: Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne. Metafüüsika Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. "metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast
kirjutad lindile b ja liigud D-le poole (L, R või S). DEF: Turingi masin on viisik M = (Σ,Q,δ,Q0,F), kus Σ = {a0,...,an} on lindi tähestik, a0 on tühik, millega on täidetud lindi kõik positsioonid, mis ei sisalda „kasulikku informatsiooni”, Q on olekute tähestik, δ : Q×Σ → P(Q×Σ×{L,R,S}) on üleminekufunktsioon; Q0 ⊆ Q on lähteolekute hulk; F ⊆ Q on lõppolekute hulk. DEF: Turingi masina töötakt on binaarne relatsioon ⊢ konfiguratsioonide hulgal, nii et uqav ⊢ urbv, kui (r,b,S) ∈ δ(q,a); uqav ⊢ ubrv, kui (r,b,R) ∈ δ(q,a); ucqav ⊢ urcbv, kui (r,b,L) ∈ δ(q,a). M(x) = y - masin jõub sisendi x korral mingi arvu taktide pärast lõppkonfiguratsiooni qfy (olek+sõne) M(x) → qf - masin jõub sisendi x korral mingi arvu taktide pärast lõppolekusse qf M(x) < ∞ - masin jõub sisendi x korral mingi arvu taktide pärast lõppolekusse
Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Järelikult valgus kaotab klaasist läbi minnes mingi omaduse. Kui teada klaasi läbilaskvusspektrit, siison näha, et klaas ei lase Hg –lambist tulevat ultravalgust läbi ja ilmselt see just ongi põhjus, miks fotoefekt kadus. Zn-plaati võib valgustada ka taskulambiga või tavalise hõõglambiga, ikka ei esine fotoefekti. Järelikult saab fotoefekt esineda ainult siis, kui valguse kvantidel on piisavalt energiat. Mikromaailm. Kvandienergia. Määramatuse relatsioon (täpsuspiirang). Bohri mudel. Tunnelefekt. Massidefekt. Radioaktiivne kiirgus. E const . f Eksisteerib kindel seos osakese energia ja talle vastava laine sageduse vahel:
omased kõikidele asjadele ja nähtustele. Kuigi nende määrangule jõutakse abstraktse tuletamise kaudu, tuleb neis nähtavale asjade tõeline olemus. Taolisi kategooriaid loetleb Aristoteles kümme: 1. substants, mis väljendab kõige üldisemat liiki või olemust, näit. inimene. 2. kvantiteet, kui palju, kui suur, pikk, lai jne., näit. 2 meetrit pikk. 3. kvaliteet, näitab milline on teatav ese või nähtus, näit. roheline, pime. 4. relatsioon, määrab vahekorra teise eseme suhtes, näit. suurem, tugevam. 5. asukoht, määrab eseme asukoha, vastates küsimusele kus?, näit. majas õues. 6. aeg, määrab eseme olukorra temporaalselt, küsimus millal?, näit. homme, eile. 7. tegevus, määrab eseme tegevuse, näit. jookseb. 8. tehtavus, määrab selle mida esemega tehakse, mida ta peab taluma, näit. lõigatakse. 9. asend, määrab eseme olemisviisi, küsimus kuidas?, näit. lamades, istudes. 10
kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi. Kõige üldisemad mõisted, mida kasutame asjadest kõneledes. Kategooriad pole mitte ainult ütlemiseviisid, vaid ühtlasi ka olemiseviisid. "Olevast saab mitut moodi kõnelda, olev on mitut moodi." "Me väidame, et kõik see, mis väljendub kategooriates, eksisteerib omaette." Kategooriad on seega ontoloogilised alusvormid. - substants (ousia) - kvantiteet (posón) - kvaliteet (poión) - relatsioon (prós ti) - kus? (po) - millal? (poté) - asend (kesthai) - omamine / seisund (échein) - tegevus (poien) - tehtavus (paschein) ................................................. - esimene substants - eraldi eksisteerivad asjad: just see siin; see inimene (siin) - teine substants - on esmase substantsi olemus, seega liik, mis kuulub individuaalse substantsi juurde: inimene üldse; Mari on inimene ARISTOTELESE ideeõpetuse kriitika uurib olevat olevana. Idee teooria raskused on ületamatud
Otsustamine tähendab ju sisusid ja tunnuseid omavahel seostada. Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid loetleb Kant 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: 1. Otsused kvantiteedi kohta: (otsuse ulatuvuse kehtivus) Üldine eriline üksik 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (suhte liik) (suhte kehtivus vöi mittekehtivus) kategooriline (tingimatu) jaatus hüpoteetiline (tingitud) eitus disjunkti (välistatus) löputus 4. Modaalsus: (Suhte kehtivuse viis) problemaatiline (oletatav)
Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Identiteedi relatsioon on üks-ühele, aga vaimuseisund füüsilisele seisundile on üks- mitmele, siis identiteedi teooria peab vale olema. Küsimused Daniel Dennetti teksti “Tõelised uskujad: intentsionaalne strateegia ning miks see töötab” kohta (Tähtaeg 20.11.14) 1. Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist? [Intentsionaalne hoiak=seisukoha võtmine)]. Kõige üldisemalt on erinevus selles, et kõnepuldi osas on teada kõik, mida teada saab.
teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele. 1) Substants väljendab kõige üldisemalt liiki või olemust (koer, kits, maja). 2) Kvantiteet Kui palju? Kui pikk? Kui raske? jne . 3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne)
A (objektiklassi atribuuditabel) atribuuditabel) Joonis 16. Tabelite sidumine 16 või üks-ühele üks-mitmele mitu-ühele mitu- mitmele Joonis 17. Tabeli kirjete seosed Tabelite seostamise meetodid ArcMap`is on ühendamine (join) ja relatsioon (relate). 5.1.1 Join meetod Join meetodi rakendamisel liidetakse tabelid ühis e andmevälja alusel "füüsiliselt" kokku. Meetod on kasutatav, kui tabeli kirjete seos on kas "üks-ühele" või "mitu-ühele" (vt. ka joonis 18). Tabel 1 (enne Join rakendamist) Tabel 2 (tsooni koodi väärtused) Seos: mitu-ühele Tulemtabel peale Join meetodi rakendamist Parcel Joonis 18
PÕ on seadustest kõrgemal. Seadusandja, sa ei saa PÕ muuta, sest siis sa pead PS muutma. Iga selline muudatus on kindlasti avatud, selle kohta võib läbi viia menetluse. Seadusandjad eriti ei kipu PÕ kaotama, kõik tahavad midagi juurde anda, ära võtta ei taha keegi. See tahab PÕ stabiilsuse ning isegi kasvu. · Objektiivsed / subjektiivsed õigused Subjektiivne õigus on kolmekohaline relatsioon õiguskandja, õiguse adressaadi ja õiguse eseme vahel. Selle relatsiooni saab ümber pöörata, see on loogilised ekvivalentne. RabE ObaE Objektiivne õigus on kahekohaline relatsioon. ObE (b on kohustatud E-ks) Mingit ekvivalentsi ei ole, sest a-d ei ole. Puhtobjektiivsed kohustused, kus see, kellel on kohustused, on kohutatud seda täitma, kuid kellelgi pole õigus temalt seda nõuda
"Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev". lapseeas. · Loogika (2) · 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks.
tõlgendusest). Prejudikatiivsest õigusnormist eristab selliseid juhtumeid subjektiivne tunnus ning rakendamise vabatahtlikkus (puudub rakendamise juriidiline kohustus), kuid mingist kaugest analoogiast stare decisis'ega võib teatud juhtudel kõnelda. Eelmise lõigu punktides 1 ja 2 kirjeldatud olustiku tulemusena osutuvad kaks või enam lahendit piisavalt sarnasteks ning sel juhul väidetakse, et kontinentaalses õigussüsteemis on selliste lahendite vahel tekkinud prejudikatiivne relatsioon ehk side. Omaette probleem on selles, et võrreldes olustikku ratio decidendi võime sellele kontinentaalses õigussüsteemis võrdluseks seada olustiku ratio legis ehk seaduse sättest ja mõttest (vt PS § 152 lg 2). Ratio legis on kontinentaalses õigussüsteemis faktiliselt kohtute tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
kohustuse täidaks. Näiteks keelab PS § 36 lg 1 ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ja takistada Eestisse asumast. See kohustus on adresseeritud kõigile avaliku võimu kandjatele ja sellele lisandub iga Eesti kodaniku subjektiivne õigus sellele, et teda välja ei saadetaks ega takistataks Eestisse asumast. Subjektiivne õigus on seega kolme-elemendiline relatsioon õiguse kandja, kohustuse kandja ja õiguse eseme vahel. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist. Põhiõigused on kellegi subjektiivsed õigused kellegi vastu. Selgelt on PS II peatükis isiku subjektiivne õigus formuleeritud PS § 8 lg-s 2, § 13 lg-s 1, § 15 lg 1 esimeses lauses, § 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
