faktide või tegevuse tõestamiseks Correct b. ametlikuks kasutamiseks mõeldud, ametiasutuse poolt väljastatud tõend, tunnistus vms c. jäädvustatud teave Question 8 Dokumentide loetelu sisaldab: Select one: a. käskkirju, protokolle, akte, aruandeid jne b. liikideks rühmitatud dokumente, mille koostamine on ette nähtud õigusaktiga c. liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja vajadusel muid dokumentide haldamise kriteeriume Correct Question 9 Asjaajamiskord on organisatsioonisisene normdokument (alusdokument), mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis. Select one: Tõene Correct Väär Question 10 Dokumendi omadused on autentsus, usaldatavus, terviklikkus ja kasutatavus Select one: Tõene Correct Väär
tekst, kuupäev, number, allkiri jne) 9 Standard EVS 882-1-2006. Meie rahvustandard. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri *sätestab kirja elementide loetelu, elementide määratlused ja selgitused, nende vormistamise nõuded ja asukoha dokumendil. * kirjana käsitletakse paberkandjal kirja, e-kirja ja manusena lisatud e- kirja. Asjaajamist reglementeerivad organistatsiooni sisemised normdokumendid (kehtestamine) Asjaajamiskord sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglemnteerib dokumenitöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi. Dokumentide loetelu dokumentide liigitamiseks, säilitustähtaegade määramiseks; dokumente hallatakse dokumendisüsteemis rühmiti liigitusskeem. 10 Dokumendi elutsükkel loomisest hävitamiseni 11 Dokumentide liigitusskeem asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu
Missuguste sisedokumentidega reglementeeritakse asutuses asjaajamist? Asjaajamise korraldamine (sh. asjaajamiskorra, dokumentide loetelu koostamine) Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine Dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine (sh.teabenõuete täitmine) Arhivaalide hoidmine asutuses ja avalikku või eraarhiivi üleandmiseks ettevalmistamine Dokumentide tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine Mis on asutuse asjaajamiskord? Asutuse asjaajamiskord on normdokument, mis reguleerib dokumentide töökorraldust konkreetses asutuses, arvestades selle tegevuse spetsiifikat. Milleks on vajalik dokumentide loetelu Täidetud dokumentide süstematiseerimiseks sarjadesse Ametikirjade indekseerimiseks,dokumentide ülesleidmiseks sarjadesse,dokumentide säilitustähtaegade määramiseks Mis dokumendiga üldjuhul kehtestatakse asjaaajamiskord ja dokumentide loetelu? Asjaajamiskord võib olla kehtestatud ühtse dokumendina või koosneda mitmest regulatsioonist
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
Kuidas aga tagada, et tooode oleks kvaliteetne. Selleks on kõige lihtsam viis valmistada oma toode järgides rahvusvahelisi standardeid või teisi normdokumente. Kuid milliseid standardeid ja normdokumente võtta aluseks toodete kavandamisel see on ettevõtte jaoks kõige olulisem otsus, sest tihti mõjutavad ühte ja sama toodet erinevad nõuded. Lahendus Toodete sertifitseerimine Sertifitseeritakse tooteid, mille kohta on olemas normdokument. Normdokumentideks võivad olla kas rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest mõõtmistest ja katsetustest. Seega sertifitseerimise
Keeleseadus (muu keelse dokumenti õigus ei ole tühine) Riigivapi seadus jt Määrused- kehtestatakse teenuste korraldamise ja teabehalduse alustena nõuded ehk teenuste korraldamisele ja arendamisele, teabehalduse korraldamisele. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused 6. Dokumendisüsteemi alusdokumendid (organisatsiooni sisemised normdokumendid: dokumendihalduse kord, liigitusskeem), eesmärk, mida sisaldavad? Dokumenditööd reguleeriv juhis on asjaajamiskord ehk sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglementeerib dokumenditöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi(praktilisust). Asjaajamiskord on dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamise alusdokument, mis esitab nõuded dokumentide haldamiseks organisatsioonis. Asjaajamiskorra väljatöötamisel arvestatakse dokumendi- ja arhiivihalduses kehtivaid õigusakte/standardeid ning konkreetse organisatsiooni vajadusi ja tingimusi.
64. Eesti IT valdkonda puudutavad standardid Tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207) Kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 25000 seeria, ISO/IEC 9000 seeria) Infoturbe haldamiseks (ISO/IEC 27000 seeria) Teenuste loomiseks ja haldamiseks (ISO/IEC 20000 seeria) Eestikeelse tarkvara loomisel (EVS 8) 65. Standardi mõiste, eelised, puudused Mõiste- normdokument, mis on suunatud standardimiseesmärkide saavutamiseks. Eelised- kulutuste minimeerimine, protseduuride lihtsustamine, kvaliteedijuhtimine. Puudused- lisakulu, lisaaeg. 66. Standardite liigitus Ametlik, mitteametlik Üldine, organisatsiooniline, tehniline Rahvusvaheline, riiklik Ettevõttesisesed, ettevõttevälised 67. Standardimiskehamite näited ANSI/IEEE, ISO/IEC, BS, MIL, DoD, IEE 68
3) riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiiv- on juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Keskkonnanormatiiv- on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Standard- on iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt. Keskkonnastandard- on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiivi liigid: kvaliteedinormatiivid, heitenormatiivid, tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne), tootenormatiivid (kütus, akud jne)
· Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg. · Ainekava normdokument, mis on aluseks meie koostööle. Õiguse entsüklopeedia teemad · Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste · Õiguse allikad · Õigusnormid · Riik · Õiguskorra struktuur · Õigussuhted · Õiguse realiseerimine · Õiguse rakendamine Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna.
ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID: normatiiv (kontrollarv) – juriidilise dokumendi (määrus, direktiiv, otsus) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda standard – iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu
Kokkuvõttes oodati, et neid eksesse ja võimalikke rünnakuid metsavendade poolt tuleb rohkem. Moksvale oli see kinnituseks, et Nõukogude võimusüsteem on end kindlustanud. 1948 - kohalike nõukogude valimised "Eestimaa Kommunistliku Partei nomenklatuur..."- teos, mida võiks lugeda! 27.03.12 Moskva kontrollimehhanismid · eraldi järelvalveinistitutsioonide loomine (ÜK(b) KK Eesti Büroo) - loodi 1944. aasta lõpus Moskvas. Sellist Büroo loomist ei näinud ette mitte mingisugune partei normdokument. See tähendas seda, et Moksvas ei usaldatud liiduvabariigi juhtkonda, Eesti Büroo peamiseks ülesandeks ühelt poolt kontrolli teostamine ja teiselt poolt pidi see büroo vastavat infot Kremlisse saatma. Selline Büroo ei olnud ainuomane ainult tollasele Eesti NSVle, sellised Bürood loodi ka Läti ja Leedu jaoks. 1945. aastal hakkas tegutsema ka Moldavia büroo. Loodi enamvähem analoogilised institutsioonid ka Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes
Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
