Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused (0)

Q: Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Milline norm on sotsiaalnorm?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Millised on sotsiaalse nomri põhiliigid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Kuidas määratleda õigusnormi mõistet?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Milline on õigusnormi loogiline strukutuur miks just selline?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Mis on õigusnormi hüpotees?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Kuidas sed aliigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Mis on õigusnormi dispositsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Q: Kuidas neid liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Milline norm on sotsiaalnorm?
Millised on sotsiaalse nomri põhiliigid ?
Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
Kuidas määratleda õigusnormi mõistet?
Milline on õigusnormi loogiline strukutuur miks just selline?
Mis on õigusnormi hüpotees?
Kuidas sed aliigitatakse?
Mis on õigusnormi dispositsioon?
Kuidas neid liigitatakse?
Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse?
Kuidas sõnastatakse õigusnormi õigusaktis?
Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine?
Mis on õigusharu?
Milliste kriteeriumite alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega?
Mis on õigussüsteem?
Mis on õigusperekond?
Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest?
Millised õigusharud kuuluvad era õigusesse millised avalikku õigusesse?
Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
Kuidas määratleda õigussuhte ja milline on õigussuhte struktuur?
Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Mis on õigussuhte objekt?
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Mis eristab õigusrikkumisi õiguspärasest käitumisest?
Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad?
Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü?
Mis on õigusrikkumise objekt?
Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Mis on teo õigusvastasust välistavad tegurid?
Milline on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
Millistel alustel ja kuidas toimub õigursikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?

Õigusõpetuse enesekontrolli küssad
Lk 57, pt2

Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist.

Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse.
Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse.

Milline norm on sotsiaalnorm?
Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.

millised on sotsiaalse nomri põhiliigid?
Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma

Õigusnormid
Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne)

Sotsiaalseid norme liigitatakse:

Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted.
Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon ) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega.
Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid.
Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine).

Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
Õigusnorm

on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet.
täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.
on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused.
on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt .

Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena.

Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline?
Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:

Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus.
Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul

Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse?
Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese.

Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse?
Õigusnormi dispositsiion on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
Normatiivse akti väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldatavad.

Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse?
Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes.
Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom.

Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus).
Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus).
Distsiplinaarsanktsioon ( töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja ).
Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes).

Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi:

Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon
Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu ).
Suhteliselt määratletud sanktsioon
Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid).
Alternatiivsed sanktsioonid
Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel.
Kumulatiivsed sanktsioonid
Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt.
Määratlemata sanktsioon
Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega").

kuidas sõnastatakse õigusnormi õigusaktis?
12. milles seisneb õigusnormi viitav esitamine?
Sageli kasutab seadusandija õigusnormi sõnastamisel sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnesteises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi.Sel juhul juhitakse normi realiseerijat õigusakti teksti teadlikult jäetud lünka täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega juba kord sõnastatud sätte kordamist. Seda nimetatakse viitavaks esitamiseks.
13.Mis on õigusharu ?
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
14. Milliste kriteeriumite alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Eristatakse õigussüsteemide sees kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormi rühme, mid animetatakse õigusharudeks.
Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt .
15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?

Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel)
Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe)

16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega?
Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes.
17. Mis on õigussüsteem ?
Õigussüsteemi mõistet kasutataks eestis mitmes tähenduses:

Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere)
Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.. Õigussüteemina kasutatakse ka teatud põhimõtete alusel loodud ja riigis kehtestatud õiguakte, mis omab struktuurilt ja funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud.
Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest.

18. Mis on õigusperekond ?
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend.
Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra.
20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse?
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mid aiseloomustab subjektide vaheline subodrinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne.
Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Tänapäeva demokraatilkud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
Lk 85, pt 4
1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
Õigussuhte spetsiifilised tunnused on:
1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika
Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks
2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik.
4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (inimene on subjektiks paljudes suhetes).
2. Kuidas määratleda õigussuhte ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid ( riigiorganid , riik tervikuna, organisatsioonid ) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda.
3. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad:
1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja.
2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada
3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest.
4. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu.
5. Mis on õigussuhte objekt?
Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.
Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.
Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.
Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt.
6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse:

Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted ( tööõigus , perekonnaõigus jne)
Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel.

Juriidilised faktid.
Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:

Sündmusteks – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jtsiviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud , kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses)
Tegudeks – valiselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga.

Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi:

Piiratud ehk ühekordse toimega faktid
Faktiseisund

Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt , juriidiline ehk faktiline koosseis.
7. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega ), on juriidiline fakt.
8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus?
Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.
Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge.
Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje.
Lk 104, pt6
1. Mis eristab õigusrikkumisi õiguspärasest käitumisest?
Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.
Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
2.Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad?
Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus.
3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon.
4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü?
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
5. Mis on õigusrikkumise objekt?
Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
7. Mis on teo õigusvastasust välistavad tegurid?
Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud

Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.

8. Milline on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigursikkuja ja tema käitumis ehukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.
9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigursikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
2) väärteod
3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes
4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust:
1) Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole.
2) Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
3) Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel.
4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 18 allalaadimist

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #1

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #2

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #3

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #4

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #5

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #6

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #7

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #8

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused #9

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

siim.liimand Õppematerjali autor

Vastustega

enesekontroll Õigusõpetus õigus ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine kausaalne reguleerimine Õigusnormid Õigusvälised normid välise kultuuri normid

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused eksamiküsimused 51-99

õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: · Regulatiivseid õigussuhteid regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab om

Õigus

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu

Õigusõpetus

doc

Õiguse aluste abimees

JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: 1. võimulahususe

Õiguse alused

docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

See õigus on riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, vabariigi valitsusel ja vabariigi presidenti (põhiseaduse muutmiseks). · Seadus eelnõu arutamine seda vaatab läbi komisjon, mis luukase vastavalt eelnõu sisule. Arutatakse eelnõu vastavalt riigikogu kodukorra seadusele, kolmel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulataks eära eelnõu algataja võui tema esitaja ja juhtiva komisjoni kaasettekanne.järel esitatakse ettekandjale küsimused. Ja kui juhtiva konisjoni otsus on pos ja ükski fraktsioon ei ole teinud tagasilükkamise ettepanekut, lõpetataks eesimene lugemine ilma hääletuseta. Siis esitataks ejuhtivale komisjonile parandused. Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Hääletatakse, kui riigikogu liege nõuab. Riigikogu aktid lähevad kolmandale lugemisele, kui selleks tehakse vastav ettepanek ja riigikogu hääletab selle poolt.

Asjaõigus

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke a

Õigus

Rohkem sarnaseid