Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool ...
võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus olid Rootsi aja lõpul märkimisväärselt head. Rajati Tartu ülikool. Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis talupojad suuresti käia ei saanud, sest ei tohtinud nad ometi olla targemad kui mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma.
haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor), viisakusreeglid(teretamine), grammatikareeglid(ning, ja ette koma ei panda), sõnade tähendused(poissmees, abielus mitteolev mees), ajaarvamine(Jeesuse järgi ajaarvamine) *Aprioorne ja empriiriline teadmine -Mitte ükski häärasmees ei ropenda-aprioorne -Jõululaupäev on 24. detsember-aprioorne (kristlik maailma on kokku leppinud, et see on nii) -"Tõe ja õiguse" autor on A. H. Tammsaare-empiiriline -Foori roheline tuli tähendab, et võib minna-aprioorne
Oleks Rootsi aeg väga hea, kuid aga suur näljahäda nätas Rootsi ebaheast küljest. Paljud inimesed lahkusid kodust, et toitu otsida, paljud sõid kõike, mida nägid, paljud aga surid. Rootsi võimud ei andnud näljahäda ajal mingisusgust toetust. Samal ajal viidi Eestist Rootsile vilja, et rootslased saaksid süüa. Rootsi ajal muutus eesti talupoegade elu heaks. Said nad pärisorjuvabaks, targemaks, nendel ilmusid õigused. Haridus arenes, ikkagi eesti keele grammatikareeglid ja kirjalik eesti keel ilmusid. See andis eestlastele väga palju. Jah, näljahädal Rootsi käitis mitte õiglaselt, aga ikka ta tegi meie talupoegadele rohkem, kui teised riigid. Sellepärast saab Rootsit kiita, tänada ja ütelda, et Rootsi aeg Eestis oli Vana Hea Rootsi Aeg! Ilja Zolotnikov 11a
Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. Sagedasti selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. See on normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, õigusharus. Ajalooline ehk subjektiivteleoloogiline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi
autor ning kogu aeg tuleb viidata, kui miski pole sinu enda looming. Kui noor inimene saab esimese asjana selgeks, et tuleb alati üles otsida see vastutaja, kes on midagi loonud, siis oskab ta hinnata selle lehekülje usaldusväärsust. Kui tegemist on salastatud andmetega ning loojast pole märkugi, siis on asi enam kui kahtlane. Õige inimene vastutab oma teguse eest! Kuigi põhikoolis peaks iga inimene selgeks saama käänded ning grammatikareeglid, on sellega probleeme ka gümnaasiumi astmes. Esmene aasta korrataksegi kõik reeglid üle ning siis peaks tekkima ka arusaam, et ametlik ning kontrollitud tekst peab olema korrektses eesti keeles ning grammatikavigadele sinna kohta pole. Siis siinkohal võtsingi teiseks märksõnaks täpsuse. Kui lehele lisatud informatsiooni all on kirjas loomise kuupäev või üles lisamise kuupäev, siis on pool usaldust juba olemas. Kui need aga puuduvad, siis ei saa me kindlad
Univ. · OOP alused Simula, 1967 · Smalltalk - "puhas" OOP · C++ , 1986, B. Stroustrup, OOP · ML, Haskell, Scheme - funktsionaalsed · Java, 1995, Sun - OOP Programmeerimiskeelt iseloomustavad: 1. leksika - kuidas panna kirja elementaarseid "sõnu" antud keeles - nimed (identifikaatorid), konstandid (arvud, stringid, tõeväärtused jne.), võtmesõnad (reserveeritud nimed), eraldajad jne. 2. süntaks - antud keele grammatikareeglid. Erinevalt loomulikest keeltest ei ole programmeerimiskeeltes mitte midagi peale hakata süntaktiliselt vigaste tekstidega. 3. semantika - keelekonstruktsioonide tähendus, s.t. kuidas interpreteeritakse süntaktiliselt korrektset programmi. 4. stiil ja programmide koostamise metoodika. On kokkulepped, millega vabatahtlikult kitsendatakse süntaktiliselt lubatud programmide hulka, et saavutada paremat loetavust inimese poolt (näit
1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel) 2) asukoha järgi keeled, mis põlnevad ühest algkeelest, sugulaskeeled (eesti ja soome keel) Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.
l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on nõrk) l masingraafika
(olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika
Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. Sagedasti selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. See on normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, õigusharus. Ajalooline ehk subjektiivteleoloogiline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi
Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling 70. James-Lange ja Cannon-Bardi teooria J-L- emotional expression ja siis ajju
lahendada Konvergentne mõtlemine lahendused, mis baseeruvad loogikal ja teadmistel 10.Keel foneem keele väikseim tähendusega häälikuüksus. Tähed vastavad enam-vähem foneemidele. Morfeem väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud kaks morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel
esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon. Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus, sõnade tähenduse väljaselgitamine. Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus, grammatikareeglid. Ajalooline-seaduse eesmärk selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu, normi sisu väljaselgitamine. Süstemaatiline-seaduse normide omavaheline mõtteline seos Teleoloogiline-seaduse otstarve, eesmärk, mida tuleb sätte kohaldamisel arvestada Analoogia-õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile
sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab moodustada lõpmatult suurel hulgal sõnakombinatsioone. Sõnavara kasvab kiiremini lastel, kes omandavad rohkem esemete nimetusi. Varase sõnavara areng on väga tihedalt seotud väikeste laste kogemusega sellest, kuidas tuttavad täiskasvanud sõnu tuttavates kontekstides kasutavad (Butterworth & Harris 2002)
Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. 1. Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine- õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. 3. Ajalooline tõlgendamine- selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid akti väljaandmise. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist.
tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Märgi ja tähenduse vaheline seos. Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. 10 On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Märgi ja kasutaja vaheline seos. Süntaktika – grammatika reeglid e sünt reeglid. Ahel, järjestamine. Mis on üldse? Grammatikareeglid Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos. Mis see tähendab? Pragmaatika – seose interpreteerimine, kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum)
· "õiged" keeleteadlased: Andrus Saareste, Valter Tauli, Elmar Muuk 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19.saj alguses põhja- ja lõunaeesti keele pooldajate vahel; 19.saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis
-21. sajandil. Tänapäeva eesti kirjakeel on välja kujunenud kolme vaidluse tulemusena. Esimesel arutleti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeele üle,teisel korral vaieldi vana ja uue kirjaviisi üle, viimaks taheti ühtlustada peale kirjaviisi kogu keelekasutus, lõpuks arutleti kirjakeele arendamissuundade ja meetodite üle. See toimus 19 sajandil. 20 sajandil vaieldi kahe asja üle: eesti üld-ja oskussõnavara rikastamine ja laiendamine ning kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid. Põhiliselt vaieldi selle üle, kuidas ja kust uusi sõnu hankida ning missugused sobivad eesti keelde. Aavik pooldas laensõnu, Veski ja tuletusi ja liitsõnu. Algusest peale on kõike arutatud kollektiivselt, küsimusi on tõstatatud ajalehtedes ning oma sõna on sekka saanud öelda kõik huvilised. Keelekorraldus-kirjakeele teadlik arendamine ja rikastamine, stabiliseerimine ja kaasajastamine. Selle eesmärgiks on keeleideaali otsimine. Valder Tauli sõnul on ideaalkeel
Tema tekstist pole võimalik ilma kommentaarideta aru saada, sest ta kasutab sümboleid, mis väljaspool grammatikat ei tähenda midagi; reeglid on väga kokkusurutud, lihtsa süntaksiga,puuduvad finiitverbid. Reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline. Reeglid on kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. Reeglite liigid: definitsioonid; grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid (väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid); Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv,passiiv,predikatiivlause ja progresiivlause. Kati keedab suppi. · Suppi keedetakse (Kati poolt) · Kati on supi keetja. · Kati on suppi keetmas Panini grammatika oli parim kuni 1980 aastateni. Arvati, et sellest paremat ei saakski, sest see oli täiuslik. See näitas, et teaduse progress ei ole paratamatus. 2
- lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole. Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast
- lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole. Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast
Subsumeerimise raskuspunkt seisneb vajalike eelotsustuste tegemisel. Need põhinevad kas tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. Ütlused toimunust põhinevad reeglina tajumisel 4. Tõlgendamise klassikalised viisid (grammatiline, süstemaatilis-loogiline, ajalooline, objektiiv- teleoloogiline). Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusetähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võõtes abiks grammatikareeglid. Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga
tähendus. Järgnevalt käsitletakse neist kolme: ainult, ka ning isegi. Asukohakriitilised sõnad olenevad ka kasutatavast keelest. Järgnevalt kirjeldatud sõnade puhul kehtivad samad reeglid nii eesti- kui ingliskeelsete spetsifikatsioonide puhul, teiste keelte puhul pole sobivust uuritud. 8.7.1 Ainult Nagu eelpool mainitud, on "ainult" üks nendest sõnadest, mille asukohast lauses oleneb lause mõte. Seetõttu peavad kõik sõnad ,,ainult" asuma täpselt õiges kohas. Grammatikareeglid ütlevad, et sõna "ainult" limiteerib seda fraasi, millele ta vahetult eelneb. Järgnevas näites liigutatakse sõna "ainult" lauses ning vaadeldakse lause sisu muutumust. 1. Ainult Mari võtab oma koera kaasa. 2. Mari võtab ainult oma koera kaasa. 3. Mari võtab oma koera ainult kaasa. Esimene lause viitab sellele, et Mari on ainuke, kes oma koera kaasa võtab, teised oma koera kaasa ei võta. Teises lauses viidatakse sellele, et Mari võtab kaasa ainult
- Õigusrikkumise objekt - õigusega kaitstud hüve. - Õigusrikkumise objektiivne koosseis – aktiivne tegu või tegevusetus. Teema 8. Õiguse tõlgendamine. 1) Õigusliku tõlgendamise olemus. Õiguslik tõlgendamine seisneb selles et õiguse rakendaja teeb endale selgeks õigusnormi sisu ja mõtte. 2) Tõlgendamise viisid. Grammaatiline tõlgendamine – õigusteksti uurimine, võttes abiks grammatikareeglid. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – õigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Ajalooline tõlgendamine – välja selgitamine, kuidas sai normi mõttest aru ajalooline seadusandja. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine – välja selgitamine, millist eesmörki teenib norm, milline on normi mõte õldiselt. 3) Lüngad õiguses ja nende ületamine.
mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. 16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest
3. Sotsiaalne kogemus. Me tugineme kogemusel ja jõuame järeldusele, et lööja soovibki tekitada tervisekahjustust. Peab teadma kogu situatsiooni, millega öeldud sõnad ja tekst on seotud. Vahetust tajumisest ei piisa subsumeerimise jaoks. 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 10.1Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.
sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani. 14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja
3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord, millise eesmärgiga norm loodi. Millised olid sel ajal kehtinud tingimused, olukord 4) Süstemaatiline – kõik instituudid suureks tervikuks. Selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või süsteemiga. Võtab arvesse ka teisi normatiivakte ÕE tõlgendussüsteem: 1) Grammatiline – kõigepealt uurida normi teksti, võttes appi grammatikareeglid, nt sõnade tähendused ja lauseehituse, legaaldefinitsioonid. Filoloogiline ehk keeleteaduslik, seletab akti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ja lauseehituse. Oluline on juriidiliste terminite tundmine 2) Süstemaatilis-loogiline – õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti
grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine süstemaatilis-loogiline tõlgendamine ajalooline tõlgendamine objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. • Kaks seletust: reeglid on ajaloo jooksul lihtsalt sassi läinud või pidas Panini ise elliptilist „tekstuaalsust“ olulisemaks loogikast, st kui avanes võimalus, „vahetas teemat“ Panini reeglite liigid • definitsioonid (nt nimetused, järjekorrareeglid, sh 8.2.1, pärast mida varem suvaliselt rakenduvad reeglid hakkavad rakenduma järjekorras) • grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid a) väljendusreeglid, nt 2.3.2 karmaņi dvitīyā – The accusative [is used] in [the sense of] patient 2.3.12 caturthī sampradāne - The dative [is used ] in [the sense of] recipient b) kombineerimisreeglid c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas.
Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid - Grammatiline tõlgendamine, Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine - Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.
Aga tekivad näilised vaidlused. õiguse rakendamine kaalukaim realiseerimise viis. See on riigivõimu monopol. Õigusriigis lahendab vaidlusi vaid riigi organ (rakendab vaid kohus). See tähendab õigusnormis antud sanktsiooni kehtestamist/realiseerimist. Kohtuotsuse tegemine ongi õiguse rakendamine! subsumeerimine eluliste asjaolude võrdlemine õiguslike asjaoludega. 14. Õiguse tõlgendamine · grammatiline e keeleline tõlgendamine - tuleb uurida ôigusnormi teksti, vôttes abiks grammatikareeglid · süstemaatilis-loogiline see tähendab ôigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sôna môte alles seoses teksti muu osaga. Eespool käsitledes ôigusnormi liike oli mainitud: selgitavaid, viitavaid, kitsendavaid ôigusnorme. Mittetäielikud ôigusnormid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis- loogilise tôlgendamise abil selgub üldnormi môte seoses teiste normidega vôi koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-
9. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2
- grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine - süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - ajalooline tõlgendamine - objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid: 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.
Valiku teine ja raskem tee oli see, et valiti omakeelsete sõnade seast, aga seda tööd tehti, kuigi aega läks 14 aastat. Keele hind on seaduse hind. Kokkuvõtvalt ebatäpsuse kohta võib öelda, et me ei tea, millised on vajalikud väljendid ja väljenditele tuleb leida keeleseadusi ratsionaalselt siduv tähendus. Keeleline tõlgendus võib alguse saada ka siis, kui tekst on mitmetähenduslik. See on selline kvaliteet, mis on keelele omane. Seda loob süntaks (grammatikareeglid) ning semantika ise. Ka selline olukord on expressis verbis kirjas. Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust. Mitmetähenduslikkuse juures teame ulatust, kuid me ei tea, milline neist ulatustest on meie jaoks vajalik, milline on see siduv normatiivne tähendus. Katse seadustada juriidiline voluntarism
kohustus, inimese ja õigusnormi vaheline sotsiaalne seos (sisemine, välimine, persooni õiguskuulekus, personaalne ja üldine õigusteadvus, õigusnormi vormistamine ja avalikustamine ning üldkättesaadavus, õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest); formaalne määratletus: loogiline struktuur, eriline normikeel (deskriptiivne, preskriptiivne); õigusnormi mõiste: üldine, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, grammatikareeglid (morfoloogia, sõnamoodustus, süntaks), dokumenteerimine õigusaktis, normilause (sentents), denotaat, designaat; sümbolid: paragrahv (§), lõige (1), punkt 1); õigusnormide liigid: õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, õigustkaitsvad), õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi (kohustavad, keelavad, õigustavad), subjektide ringi järgi (üldised, spetsiaalsed), ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi (imperatiivsed ehk
annaabi.ee 
