kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda.
Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega
astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7
Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Ringkonnakohtud Viru Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeim kohus Vaatab läbi ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve Kõrgeim organ on kolleegium üldkogu Kohtunikueksami Loakogu otsustab komisjon kohtuasjade menetlusse võtmise Kohtunik
ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar 1997-1999 Mart Siimann 1995-1997 Tiit Vähi
kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
edasikaebamise õigus. Need on võõrandamatud õigused, sest neist ei tohi ilma jätta mitte kedagi, isegi mitte süüdimõistetut. Vältimaks vigu, on rakendatud kohtuotsuse edasikaebamise õigus. Apellatsiooni korras vaatab ringkonnakohus läbi esimese astme kohtu lahendi. Apellatsioon on kõrgema instantsi poole pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks
Kohtuvõim: I aste (maakohtud - Harju, Viru, Tartu, pärnu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Haldukohtud ( Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. II aste (Ringkonnakohus- Tallinn, Tartu, siia saab edasi kaevata I astme kohtu otsuse apellatsiooni korras. Esimese astme kohtuotsus kas tühistatakse, jäetakse samaks või muudetakse. III HALDUSKOHTUD- (Asub Tartus, siia saab kaevata Teise astme kohtu otsust kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik! Väärtegu- seaduse rikkumine, millega ei kaasne suuri kehalisi vigastusi, ega materiaalseid kahjusiD. Tsiviilasjad- abielu lahutus, laste jagamine, päranduste jagamine Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi
et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste riigikohus kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas on ka olukordi, kus mitmed asutused ning isikud ei
mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2)
EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab karistuse määramisel üle ringkonnakohtu tegevuse. Riigikogus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ja saata uuesti arutamiseks tagasi. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Riigikohus arutab järgmisi juhtusid: *kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ja
9. Kohtusüsteeme Anglosaksi (USA) õigussüsteem Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus) (Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne KOV ülesanne on kohaliku elu korraldamine, KOV-l on oma eelarve(vallad linnad) 12. Regionaalpoliitika vajadus Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks.
Kohtuvõim Eestis – kohtud: Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi
lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kolm ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Ringkonnakohus Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud:
Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu ) Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register, kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja
Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on
riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus. opositsioon - erakonnad, kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE) koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform, SDE) õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks) erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas
Riigkohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ning kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil või kui ta haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel on kuus kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid
esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja-
Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed. Selgita mõisted apellatsioon ja kassatsioon. I Maa(4)- ja halduskohtud(2) kohtud, mis arutavad absoluutselt kõiki kohtuasju nii tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei
Tebenõue on teabenõudija kas suuline või kirjalik taotlus avaliku teabe saamiseks. Õiguskaitse süsteem-meil kohtud. Kolm astet: maakohus-arutab tsiviil, krim. Ja väärteoasju (1 astme halduskohus), krmhoole, kinnistu ja registri osakond. Asju lahendatakse ainuisikuliselt. Ringkonnakohus-vaatab apellatsiooni korras läbi maa ja halduskohtu lahendeid kollegiaalselt (enamasti 3 isikut). Riigikohus-kõrgeim põhiseaduslikkuse järelvalve kohus, mis vaatab läbi lahendeid kassatsiooni korras. Prokuratuur- juhib kohtueelset krim.men. Ja tagab selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust. Haldusülesannete täitmine-ülesannete täitmist ei pea üldjuhul teostama riik või kohalikud omavalitsused ise, vaid nad võivad need üle anda ka eraõiguslikele isikutele, tagades samal ajal nende täitmise. Volituste alused-seadusega, haldusaktiga, halduslepinguga. Kaalutlused-
· maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel · reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut · nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud administratiivse ülesehituse põhimudelid
printsiibist kinni pidamist juhul, kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks). (Teistmist lubavad asjaolud on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut
printsiibist kinni pidamist juhul, kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks). (Teistmist lubavad asjaolud on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut
Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus.
3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03.2010 halduskorraldus 5 Põhiseaduse § 149 · Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. · Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus.
on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn
täita. Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? Maakohtus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. 1) Kassatsiooni korras kohtulahendite läbivaatamine. 2)põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannete täitmine. 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud, teise astmeringkonnakohtud ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. 22.Prokuratuuri ülesanded. *Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
§ 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? § 149Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? § 153. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril?§ 133
2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid.
III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule 3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded? Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne? Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks. 3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu.
Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus (Tartu) on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (kohtuotsuse) korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 7. Miks on regionaalne areng tähtis? 3 Lk 126-127 1)oluline roll riigi tugevdamisel. 2)vähendab ebavõrdsust. 3)muudab rahva ühtsemaks 8. Mis ülesandeid täidab maavanem? Tööleht või põhiseadus. 1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd. 4)koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd 9
kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumis saabumisel kindlustusriski tõttu. KOHTUD: Maakohus- esimese astme kohus, kes artab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus- arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus- teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus- kõrgeim kohus. Vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Kohtu koosseisus on vähemalt kolm kohtunikku. Haldusõigusrikkumine- füüsiliste isikute süüline, tahtlik või ettevaatamat tegu, mis väljendub tegevuses, mille eest seadusega on ettenähtud halduskaristus(rahatrahv, eriõiguste äravõtmine, haldusarest). Atseteeritud hindaja: tõendab kompetentsust elamispindade hindajana. Atseteeritud kinnisvarahindaja: tõendab kompetentsust kõigi kinnisvara liikide hindamisel. Arvutusülid:
39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus
Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus- kohus ja Tartu Halduskohus. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena.
Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve) Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine. Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning
juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse
15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel? Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 19. Nimeta individuaalse töövaidluse lahendamise organid. 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus.
· Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus · Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamine teise astme kohtusse · Riigikohus arutab kõiki kohtuasju KASSATSIOONI korras. Kassatsioon on teise astme kohtu otsuse edasikaebamine kolmanda astme kohtusse. Riigikohus on lisaks ka PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE KOHUS · Lisaks kohtutele teostab kontrolli seaduste üle Eesti Vabariigi Õiguskantsler, kelleks hetkel on Indrek Teder Õiguskantsleri ülesanded: 1) Kontrollida kõikide seaduste vastavust põhiseadusele 2) On õigusvahemees kontrollib kas riigiasutused ja ametnikud järgivad inimeste põhiõigusi
rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi. Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kohtulik: I astme kohus on maakohus, II astme ringkonnakohus ja III astme kohus Riigikohus, mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on
olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) 1 kuu jooksul kolme liikmelise loakogu ja otsustavad kas asi võetakse menetlusse või ei. Kui vähemalt üks on nõus siis seda ka arutatakse. Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras
Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi. Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kohtulik: Riigikohus vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ning täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Vabariigi President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab
kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu poolt määratud kohustusi ning on samal ajal kriminaalhooldusalusele usaldus- ja tugiisik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab
(omab ka ainuõigust Eesti raha emiteerimisele.) Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus. (omab ainuõigust õigluse üle kohut mõista.)* 7. Kes Eesti Vabariigis tänasel päeval nende institutsioonide eesotsas? Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. 8. Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused? Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne
õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus? Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevyses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 3. Riigikohtu ülesanded? Ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust Kassatsioonikohus 4. Kuidas mõistad väljendit „õiglane kohtupidamine“?
kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 13. Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi (astmelisus)? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline koosneb: 1) esimese astme kohtud Maa-(4), linna- ja halduskohtud(2) 2) teise astme kohus ringkonnakohtud(2) (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3) kolmanda astme kohus - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) 14. Millised on esimese astme kohtu funktsioonid lisaks õigusemõistmisele? Esimese astme kohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (maakohtud); haldusasju(halduskohtud) 15. Kohtuniku ametissenimetamise kord ja teenistuse tähtaeg. Kohtunikud: nimetatakse ametisse eluaegsetena. saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus ametis.
järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise. 35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted
annaabi.ee 
