Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu.....................................................................................
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d
Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu
isikutele Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused Pärimiskõlbmatus – isik, kes on kohtu kaudu tunnistatud negatiivse isikuna (kuritegu pärandi vastu suunatud, nimelt isiku tapmine; on testamenti sundinud ümber kirjutama) SURNUKS TUNNISTAMINE Tsiviilkohtumenetlus Andmeid isiku elusoleku kohta ei ole 5 aastat Hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel – andmeid ei ole 6 kuu möödumisel tema kaduma jäämisest Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel
põhjendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011. 4. Pankrotiseadus. RT I 2003, 17, 95 ... RT I 29.06.2011, 14. 5. Reinthal T., Kohtud infosüsteemide arengukeerises. Kohtute Aastaraamat 2011 [http://www.riigikohus.ee/vfs/1345/Kohtute_aastaraamat2011_20apr.pdf] 15.04.2014 6. Saneerimisseadus. RT I 2008, 53, 296. 7. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri. Arvutivõrgus [www.koda.ee/failid/Saneerimisseaduse_seletuskiri.doc.] 18.03.13. 8. Tsiviilkohtumenetlus. Eesti Kohtud 2013 [ http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade- menetlused/tsiviilkohtumenetlus] 15.04.2014. 9. Varusk M., Maksejõuetus - mis see on? - Õiguskeel 2008, nr 2. 10. Varul P., Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele. Juridica 1994, nr 1.
· Kohtumenetlus on seadusega kindlaksmääratud kord, millest tuleb kohtus kinni pidada õiguslike vaidluste lahendamisel. · Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse ja meid menetlusi nimetatakse tsiviilkohtumenetluseks ja halduskohtumenetluseks. · Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, mis kuulub lahutamatult kriminaalkohtumenteluse juurde. Tsiviilkohtumenetlus · Tsiviilkohtumenetluse normid määravad kindlaks, kuidas toimub kohtu tsiviilasjade läbivaatamine ja vaidluste lahendamine - alates hagi avalduse vastuvõtmisest kuni kohtuotsuse jõustumisega. Hagiavaldus · on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi ja vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. · Hageja on hagiavalduse esitaja
Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus
seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga:
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on
kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega. Aga võib pöörduda ka üldkohtusse. Kohus võib mõista nt kahjuhüvitise teisele poolele. - Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS) - Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS)
401. tortfeasor kahju tekitaja 402. causal relationship põhjuslik seos 403. victim consents to causing the damage kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410. defective product puudusega toode 411. Law of Civil Procedure tsiviilkohtumenetlus 412. procedural relationship menetluslik suhe 413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416. arbitral tribunal vahekohus 417. Court of Justice of the EU Euroopa Liidu kohus 418. European Court of Human Rights Euroopa Inimõiguste kohus 419. misdemeanor procedure väärteomenetlus 420
Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust.
asunud seisukohale, et individuaalkaebuse saab Riigikohus jätta menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.46 Kõigi täitevvõimu poolsete riivete korral on halduskohtumenetluse näol Eestis efektiivne kohtulik kaitse tagatud. Küsimusi võivad tekitada vahetult seadusest või jõustunud kohtulahendist, samuti väärteoasja kohtuvälise menetleja lahendist47 tulenevad riived. 2. Tsiviilkohtumenetlus. Mitmed seadusega tsiviilkohtute pädevusse antud asjad on oma olemuselt tegelikult avalik-õiguslikud, sest vaidlustatakse avaliku võimu kandja tegevust võimu teostamisel. Samas on kõigil neil juhtudel tugev seos tsiviilõigusega, sest vaidlustatava otsuse tegemisel kohaldatakse ennekõike tsiviilõigust. Üldkohtu pädevuses on lahendada vaidlused: kaebustes kohtutäituri tegevuse peale (täitemenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 4, § 218 lg 1). Kuni 1997. aastani
põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). 4) Riigilõivu tasumise tõend. Maksukohustuslaste registrisse kantud FIEle on ümberregistreerimine äriregistrisse riigilõivuvaba. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja; Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente ( vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Kui te soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju Te peate riigilõivu maksma. Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1
pooled omama võimalikult võrdseid õigusi. Sellisel juhul on eksimuse tõenäosused võrdsed ning poolte võrdsus aitab vältida vigade tegemist. (nt kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi
See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile säästlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas
· Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus . Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning · Vastuolulise käitumise keeld. Oluline teise poole usalduse kaitse
Individuaalset streiki Eestis ei ole. Õiguslike vaidluste lahendamine Vaidluste liigid - USA-s on rõhk suunatud pigem kohtuvälistele vaidluste lahendamisele. USA puhul kehtib ka põhimõte, et kui ei lahenda vaidlust kohtuväliselt, siis oled juba poolenisti läbi kukkunud. Euroopas lahendatakse vaidlused pigem kohtu kaudu. Vaidlusi lahendavad organid o Kohtud nt maakohtu või tsiviilkohtud. On täiesti tavaline tsiviilkohtumenetlus. Selline süsteem, kus on täiesti tavalised kohtud ainult vaidluste lahendamiseks on ka Hollandis. Vaidlused võivad kohtus kesta pikalt. o Töökohtud spetsiaalne kohtuharu, mis on mõeldud töövaidluste lahendamiseks. Töökohtud võivad olla korraldatud väga erineval viisil. Võib välja tuua kuni 4 erinevat töökohtu viisi: Kolmeastmeline töökohtute süsteem Saksamaal. Kõrgeim aste jaguneb
2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78 Skeem nr 13 79 Teema 4. Põhimõisted: 80 TEEMA V
Menetluse liigid üldistatult: kohtumenetlused tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4
Pärimisõiguse haru objektiks on õigussuhted, mis seotud pärandiga. Võlaõiguse haru reguleerib võlasuhetega seonduvat. Asjaõiguse haru reguleerib asjaõigust, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele (asjad, valdus ja kinnistusraamat, omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus). H-D-tüüpi regulative normid. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud
· kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on
kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. 3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
seda. Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 33. Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus. siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus,
kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel. 2. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja - Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 35 1 lg 1). Asutamislepingu tõestamisel kontrollib
haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud.
Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale. · Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust 01.01.2006.a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib
Juriidilisest vaatenurgast võib see olla ebaõige Natalia poolt, kuna Eestis on olemas lastekaitse asutused. Kuid PS-i põhimõtetest lähtuvalt peab kohus seda arvesse võtma. Kui Natalia arvamusel on alus lapse kaitseks tema vanema eest, kelle juures laps tegelikult elab, vanemlikud õigused ära võtta, peab ta sellest kohtusse taotlema ehk anda kohtusse probleemist märku. Kohus võib informeerida Nataliat sellest, et asja läbivaatamiseks peab olema õiguslik alus ehk tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Tsiviilkohtumenetlust on vaja läbi viia kaitse tagamiseks lapsele, mida vajadust kontrollitakse. Hagimenetluse jaoks peab Natalia esitama hagi Heli vastu, aga hagita menetluse jaoks on vajalik vähemalt avaldus. Avaldus annab kohtule märku vajadusest menetluse algatamiseks ning kohus võib vajaduse korral alustada asja lahendamist oma algatusel. Vanemliku hooldusõiguse täielikku äravõtmist reguleerib PKS § 135
annaabi.ee 
