Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "blanketne" leiti 24 faili

blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo.
1
docx

Õigusnormide sisu

Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elu...

Õiguse entsüklopeedia - Tartu Ülikool
620 allalaadimist
16
docx

Tubakaseadus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhju...

Õiguse entsüklopeedia - Tartu Ülikool
316 allalaadimist
125
pdf

Konspekt 2

ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest...

Õiguse entsüklopeedia - Tartu Ülikool
502 allalaadimist
17
docx

Eksami küsimuste vastused

Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scrip...

Õigus - I Studium
496 allalaadimist
45
doc

Karistusõiguse Üldosa

02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo...

Õigus - Tartu Ülikool
645 allalaadimist
10
docx

Õigusnormid ja õigussüsteem

ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 ­ 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumi...

Õiguse alused - Tallinna Tehnikaülikool
315 allalaadimist
77
doc

Nimetu

õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine...

-
56 allalaadimist
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu suguko...

Õiguse alused - Tallinna Tehnikaülikool
338 allalaadimist
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi j...

Õigusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
139 allalaadimist
35
docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
27 allalaadimist
32
docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

narits@ut.ee, kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus ­ Ave Tiisler (ave.tiisler@ut.ee, 7375977, Näituse 20 ­ 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad....

Õiguse entsüklopeedia - Tartu Ülikool
217 allalaadimist
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri...

Õigus -
87 allalaadimist
30
doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

(4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistussead...

Karistusõigus - Kutsekool
182 allalaadimist
190
pdf

Õiguse üldteooria

Normi tuleb vaadata D järgi, st kui sama õigusakti sees D on viidatud (viidatud on sama õigusakti vastavatele sätetele), siis on tegemist viitava normiga. Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne ), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv, absoluutselt määratletud sanktsioonis on üksa...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
218 allalaadimist
24
docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid

MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID  on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega  nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime  Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge.  Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm)  Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti  kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittek...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
60 allalaadimist
24
doc

Karistusõigus

Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest, millest ükski või vähemalt üks ei ole karistatav tegu. Kärbitud ja täiskoosseis. Seadusandja kirjeldab tegu, nagu see tegelikus elus on. Täiskoossei...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
47 allalaadimist
40
pdf

Karistusõiguse konspekt

Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise olnud väga järjekindel oma lahendites. Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses sisalduvate tunnuste vastavuse...

Karistusõigus - I Studium
139 allalaadimist
10
docx

Õigusnormi liigitus

Viite täpsus peab olema vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ningvõi punkti täpsusega; b) blanketne viide – sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene viide sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile, lõikele, punktile), vaid nt viide kas: - teisele normtiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse...

Õiguse alused - Kutsekool
48 allalaadimist
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena). Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne ) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“. Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Romaani-germaani perekonna õigussüs...

Õigus alused -
7 allalaadimist
36
docx

Karistuseadustiku eriosa vastused

Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine. Grupiliselt saab ka võtta kinni. Kui koos seod siis kaastäideviimine, kaasaaitaja viskab nööri, lõpuni saab osa võtta. Blanketne süütegu deliktitüübilt. Tahtlus. Väljapressimisel ei hoita inimest kinni, piisab sellest, kui teisele isikule tehakse teatavaks see nõudmine. Pantvangi võtmise puhul vangistatakse inimene eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma. Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatan...

Karistusõigus - Kutsekool
70 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun