Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite täpsus peab olema vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ning/või punkti täpsusega; b) blanketne viide – sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene viide sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile, lõikele, punktile), vaid nt viide kas: - teisele normtiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu
Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi
vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük. Kollisiooninorm on näiteks VereS § 2 lg 1 p 3: Verepreparaatidele kohaldatakse ravimiseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Blanketne norm on näiteks VereS § 13: Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §s 14 sätestatud korras. Viiteline õigusnorm on näiteks VereS § 28: Verekeskused ja verekabinetid peavad viima vere käitlemise vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel sätestatud nõuetega hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks.
(3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus
eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud. Faktiline retsidiiv kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine, siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest liikluskaamerasse vahelejäämine.
isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine. Grupiliselt saab ka võtta kinni. Kui koos seod siis kaastäideviimine, kaasaaitaja viskab nööri, lõpuni saab osa võtta. Blanketne süütegu deliktitüübilt. Tahtlus. Väljapressimisel ei hoita inimest kinni, piisab sellest, kui teisele isikule tehakse teatavaks see nõudmine. Pantvangi võtmise puhul vangistatakse inimene eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma. Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul
jaotada mitmeti. Üheks võimaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge7. Viitavad õigusnormid viitavad sama õigusakti mõnes muus õigusnormis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele 8. Definitiivsed mittetäielikud õigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele määratlused 9. Blanketne on selline õigusnorm, mis osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile10. 5 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 104 6 Tubakaseadus §44 RT I 2005, 29, 210 7 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107
sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda enda piires või teises õigusaktis või konreetsele teisele õigusaktile tervikuna. b) Kaudne ehk ehtne(ka blanketne) viide viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslike sätetes. Jättes sõnastamata keelatud käitumise koosseisu tunnused, viidatakse üldistavalt nõuetele või korrale või
kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest, millest ükski või vähemalt üks ei ole karistatav tegu. Kärbitud ja täiskoosseis. Seadusandja kirjeldab tegu, nagu see tegelikus elus on. Täiskoosseisu korral on süütegu lõpule viidud
Õigusnorme liigitatakse: Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud
Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise olnud väga järjekindel oma lahendites. Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses sisalduvate tunnuste vastavuse loomine
vanglad · Kohtutäituri institutsioon - töötavad kui FIE, kuid alluvad justiitsministeeriumile. · Notar 21. Õigusnormi mõiste, loogiline struktuur ja esitus viisid õigusaktides: Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel. Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1) Hüpotees (juurdemõeldav) 2) Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3) Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Esitatakse seadustes paragrahvide, punktide ja lõigetena. 22. Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a) regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S
MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad
Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Viitavad normid- viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, Blanketne viide- kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile. Subjektide ringi järgi: 1) üldised norm on adresseeritud üldsubjektile 2) spetsiaalsed norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile, nt kaitsevägi. 4. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb
Objektiivne pool ei anna midagi kasulikku. Delikti liigid: 1. Omakäelised: toime pandud isiklikult ehk endasüüteod. Süüdlane saab toimuda ainult vahetult. Nt vägistamine (on võimalik ka grupiline, kuid kvalifikatsioon on sama). 2. Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus). Delikti liigid: 1. Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis. 2. Blanketne dispositsioon: osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga. Delikti liigid: 1. Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas vahetu (§ 141 vägistamine), vahendatud (§169 elatise mittemaksmine), mõlemad. 2. Ilma eelneva suhteta süütegu. Kui on 2 juristi, siis on 3 arvamust. Kui on tegemist kuritegudega, siis (loe kõik see). Karistuse kohaldamine, kas tegusid on 1 või mitu, eraldi kvalifikatsioon jne
suhte subjektide õiguste ja kohustuste sätestamisele. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa (ka blanketse) viitena. Otsesed ehk ebaehtsad viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandlise liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Sellist viitamist kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes. Õigussüsteem ja õigusperekond. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne
· Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg
loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konreetsele teisele õigusaktile tervikuna. b) Kaudne ehk ehtne(ka blanketne) viide viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslike sätetes. Jättes sõnastamata keelatud käitumise
õigusaktide mahu väga suureks. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena). Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“. Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt - see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed; 2) viitavad, sh: a) otsesene viide b) blanketne viide Otsesed - kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objekti osas) on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Normitehnika aspektist peetakse seda parimaks viisiks. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.
niisugune tagajärg, mis võib seisneda kas õigustuses, kohustuses või keelus. Normi tuleb vaadata D järgi, st kui sama õigusakti sees D on viidatud (viidatud on sama õigusakti vastavatele sätetele), siis on tegemist viitava normiga. Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv, absoluutselt määratletud sanktsioonis on üksainus liik või määr. Sanktsioon koosneb reeglina
väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis muudaks õigusaktide mahu väga suureks. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena). Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes. 3.5. ÕIGUSNORMI LIIGID Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme
tagastamistoimingutele kehtestatud nõuetele. Eelnimetatu seisneb alljärgnevas: 1. Volitaja - Grigorius Klompman, aadress: 10134 Glenbrokk Road, apt.323T, Stamford, CD 06902987, U.S.A., muud isikuandmed, passiandmed puuduvad. Volitus - üldvolikiri, välja antud 29.06.1994.a., USA, Stamford, inglise keeles, notaribüroo nimetus osaliselt loetamatu tekstiga, legaliseerimata, kehtivusega kolm aastat. Volikiri toimikus on valguskoopia, halvasti loetav, volikiri on blanketne millele tekst käsitsi kirjutatud , tekst ebamäärane, käsitsi vahelekirjutistega, mis ei ole kinnitatud, märge valguskoopia kinnitamise või originaaliga võrdlemise kohta puudub. Volituse saaja - Bernhord Jakobman, muud isikuandmed ja passiandmed puuduvad. 2. Volitaja - Adriven Finkbergstein, aadress: Sankt-Petreburg, Morskaja nabereznaja 4578-2869, muud isikuandmed, passiandmed puuduvad. Volikiri sätestab piiratud õigusi - antud esindamiseks tsiviilasjas kohtus
annaabi.ee 
