Selle moodustavad inimgruppide üldised käitumisnormid , poliitilinne kultuur, väärtused, tavad ja mitmesugused kultuuriavaldused. Iseloomusta poliitlist keskkonda: Hõlmab valitsusasutusi, ühiskonnas valitsevaid poliitilisi ideid ja arusaamu riigi ja selle eesmärkide suhtes, individuaalse ja kollektiivse käitumise tavasid, vaateid teiste riikide rahvaste kultuuride suhtes. Iseloomusta õiguslikku keskkonda: Selle loob parlamendi valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogub mis reguleerib ettevõtete ning iguskorda toetavate organite tegevust.
programmiliseks eesmärgiks tagada igale Eestimaa elanikule tema õigused, vabaduse ja kõrge elatustaseme vastavus normidega, mis on määratletud Euroopa Liidu põhiseaduse ja teiste Euroliidus kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ja normatiividega. Me oleme internatsionalistid selle sõna kõige laiemas tähenduses. Põhialused, millest me oma tegevuses lähtume, on õiglus,võrdõiguslikkus ning seaduslikkus. Euroopa Liidu konstitutsiooni, seaduste ja teiste seadusandlike nong normatiivaktide ülimuslikkus. Meie riigi peamiseks varanduseks on lapsed. Selle varanduse loojaks,hoidjaks ja kaitsjaks on perekond. Eesti rahvas pole mitte kitsas etniliselt piiritletud grupp elanikke, vaid kõik Eestimaa alalised elanikud. Rohkem otsustamisõigust regionaalvõimule, vähem keskaparaadile. Venemaas pole vaja näha vaenlast, vaid eelkõige tulusat partnerit, nii majandus, kui kultuurisfääris. Peamised seisukohad: 1
4.Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme ning kehtib määratlemata isikute ringi suhtes, ta on Madri-Euroopas peamiseks õigusvormiks. Üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid. 5.Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud normatiivaktid on kõige kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õiguasktide suhtes. 6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku
2.13 Kehtivus isikute ringis- kõikidele,teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. 1. Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.
kollektiivlepinguid, 7) anda töötajate esindajatele täielikku ja usaldusväärset teavet, mida nad kollektiivlepingute ja kollektiivlepete sõlmimiseks ning nende täitmise üle järelevalve teostamiseks vajavad, 8) tutvustada töötajatele allkirja vastu kohalikke kohaldatavaid normatiivakte, mis on nende tööalase tegevusega vahetult seotud, 9) täita õigeaegselt tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate normatiivaktide järgimise üle riikliku järelevalve ja kontrolli teostamiseks volitatud võimuorganite ning muude tööandja tegevusvaldkonnas kontrolli ja järelevalve funktsioone teostavate täitevorganite ettekirjutusi ning maksta talle tööõiguse alase 13 seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate normatiivaktide rikkumise eest määratud trahvid,
peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju.Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu. 9) Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kasside pidamise eeskirju. 10) Normatiivaktide kehtivus. Õigusnormi kehtivust vaadeldakse: Ajalisest aspektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. Ruumilisest aspektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.
Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju. Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu. Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassid epidamise eeskirju. Normatiivaktide kehtivus Õigusnormi kehtivust vaadeldakse: Ajalisest asbektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.
õiguslikud tavad Ølepingud Økohtulahendid ehk pretsedendid Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus,lihtseadus. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?1.seaduse algatamine,2.seaduseelnõu arutamine,3.seaduse vastuvõtmine,4.seaduse väljakuulutamine,5.seaduse avaldamine. 43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? 44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? 45
vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahvad tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima
nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega
NB! subjektiivsel tunnetusel põhinev arvamus ei võrdu faktikindla teadmisega, võivad kattuda või mitte Psühholoogia olulisus õigusaladel: Juristi töö - inimestega ja inimeste heaks, vabadus, vastutus, teovõime, õiglus, otsustamine, isiku tuvastamine, mälupõhiste väidete usaldusväärsuse hindamine võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi. Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest Jälitus ja uurimistöö inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid
Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb
seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. 4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? 6 Triinu Hansalu TTÜ 2008 üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused 7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljakuulutamine
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed
eirata ka diktaatorlikud reziimid. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustatud) põhimõtteid ja norme, on 1945. ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. 7. Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. Õigusaktid ja nende liigid. Normatiivaktide süsteem. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe). Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi
tarbetu ja kohmakas ära jääda, ilma et see ohustaks tõlgendamise põhjalikkust. "Savigny kvart" ehk klassikalised tõlgendamise kaanonid ehk viisid ehk võtted: grammatiline. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. See hõlmab leksikaalse ja süntaktilise tõlgendamise. Piiritleda tuleb keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted, tunda õigusnormide erilisi lausekonstruktsioone. Grammatilise tõlgendamise all peetakse silmas eelkõige orienteerumist "seaduse tähele". Iga seaduse tõlgendamine algab
Iga õiguslik vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust. Eesti riigivõimu käsitsemise oli Põhiseadus rajanud moodsaile riigi- ja haldusõiguslikele põhimõtteile. Õigusriigi põhimõte oli olulisim ja see avaldus selles, et avalikku võimu lubati käsitseda üksnes kooskõlas põhiseaduslike sätetega. Põhiseadusele omistas Põhiseadus aga normatiivaktide sarjas esikoha ja kõrgeima kehtejõu. Põhiseadust ei saanud muuta ei Riigikogu ega Valitsus, vaid ainult aktiivkodanikud ise. Teisele kohale riigiaktide süsteemis asetati seadus. Kuid ükski seadus ei kehti kui tema sätted on vastuolusd Põhiseadusega. Juriidiliste aktide kolmandale jõuastmele asetati määrus. See kehtib vaid niivõrra, kuivõrra ta on kooskõlas põhiseaduspäraste seadustega. Neile kolmele üldaktiliigile järgnes oma
EL teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, liidu enda õigusloome. Teisese õigus moodustavad määrused (kõige mõjuvõimsamad), direktiivid (sotsiaalpoliitika allikas), otsused (üksikaktid), soovitused ja arvamused (seisukohad). 3. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kahtivuse lõppemisega. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses
e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. (ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi - grammatiline ehk keeleline
akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle sõnasõnalise tähendusmahuga (adekvaatne e sõnasõnaline), teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav).
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata
ajutise kiirenemise, ent selle hinnaks on pikemas perspektiivis inflatsioonitempo tõus ja ka majandustulemi vähenemine ja tööpuuduse kasv. Riigis finantsstabiilsuse tagamiseks arendab Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagab valuutakomitee põhimõtete jätkuvalt usaldusväärse toimimise väikese ja avatud majandusega Eestis ning vähendab turuhälbeid finantssektoris. Seaduste ja normatiivaktide täitmise kontrollist tulenevas järelevalvetegevuses lähtub keskpank rahvusvahelistest standarditest ja praktikast, kusjuures kehtestatud usaldatavusnormatiivid ja regulatiivaktide nõuded on, siirdemajanduse suuremate mikro- ja makroriskide tõttu, endiselt rangemad kui stabiilsema majandusega riikides. (Samas:8) 4. EESTI PANGA PÕHIÜLESANDED MAJANDUSES Enamuse materjalist leidis autor Eesti Panga koduleheküljelt. Sealt on pärit ka dokument Eesti Panga strateegiline arengukava 2011-2013
nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega
Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega. Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis.
tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi: a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid.
isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või Riigikohus, Eesti Pank, Riigikontroll, Õiguskantsler Kohalik omavalitsus Põhiseaduse printsiibid Demokraatia printsiip, Õigusriigi printsiip, Sotsiaalriigi printsiip, Muud printsiibid EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt PEREKONNAÕIGUS või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Parlamendi Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide poolt kehtestatud üldaktid (seadused) on kõrgema juriidilise jõuga kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid ja
õigust realiseerivate toimingute kaudu) v toimingud ... /////\\ isik - füüsiline või juriidiline (kõik ja igaüks) NORMATIVISMI positiivne teene: 1) teooria on väga tugev selles, et aitab hästi rakendada prinstiipi "õigus on õiglus", seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse, 2) just see teooria "kinkis" õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi. NORMATIVISMI negatiivne teene - kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Kui see oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja õigussüsteemid ühesugused (identsed), praktikas aga on vastupidi. § 6. Põhilised suured õigussüsteemid P.1. Suured õigussüsteemid Suuri õigussüsteeme iseloomustavad erinevad õigusfilosoofilised käsitlused riigist ja
Kasutusel põhiliselt rahvusvahelises õiguses, aga ka tööõiguses (kollektiivleping). Siia kuuluvad ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon. 5. Normatiivakt ehk õigust loov akt – tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, sageli spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Õigusakti mõiste ja liigid. Normatiivaktide süsteem. Õigusakt – eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigi organid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis, samuti tema funktsionidest ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide või õigustloovate aktide juriidiline jõud
Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks). Normativismi positiivne teene: 1) Teooria on väga tugev selle poolest, et aitab hästi rakendada printsiipi õigus on õiglus, seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse; 2) Just see teooria kinkis õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi; Normativismi negatiivne teene: kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Kui see oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja õigussüsteemid ühesugused (identsed), aga praktikas on vastupidi. 15. Põhilised suured õigussüsteemid. Kogu maailma õigusnormid jagunevad liikidesse, selle järgi millise riigi poolt nad on loodud.
mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks. 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist (ehk õiguslikku) jõudu, ta on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 24 Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem
Dokumendihalduse moodustavad vastutus dokumendi haldamise eest ja nõuded sellele. Dokumendihaldus on dokumendi elukäigu haldus. Dokumendihalduse korraldus 15 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 4.3.1 Üldist Asutuse tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest. Dokumendihaldus korraldatakse selliselt, et see toetaks seatud nõuete täitmist. Normatiivaktide seas leidub ka selliseid, mis reguleerivad dokumen- dihaldust otseselt. Neid arvestatakse asutuse dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisel. Normatiivaktide hulka kuuluvad: seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused ja käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, Eesti ja rahvusvahelised standardid, soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava juhised.
keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad: 1. Riigi juhtide vaated ja tegevus. 2. Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus. 3. Poliitiliste liidrite vaated ja tegevus. 4. Riigi välispoliitika. 5. Riigi sisepoliitika. Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogumit, mis reguleerib ettevõtete, samuti õiguskorda teatavate organite tegevust. Nimetatud normatiivaktid reguleerivad või kontrollivad suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki ettevõtja toiminguid. Ökoloogilise keskkonna all mõeldakse ettevõtjate ja looduskeskkonna vaheliste kokkupuudete piirkonda.. Siin on peamiseks probleemiks selgitada välja, millised on piirangud ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike
ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Eestis teeb seda Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla 11 1. kronoloogiline, 2. tähestikuline, 3. õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. Inkorporeerimise liigid: · Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) · Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse.Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik)
annavad normatiivsete aktidena samuti määrusi. Mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja omavalitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsuste aktid peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega. Volikogu määrusele ja otsusele kirjutavad alla volikogu esimees, valla ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kas vallavanem või linnapea ning valla või linna sekretär. §2 Normatiivaktide kehtivus normatiivakt on kehtiv teatud aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seepärast räägitaksegi normatiivaktide kehtivuse piiridest ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Ajalise kehtivuse piirid on ära määratud akti kehtima hakkamise ja tema kehtivuse lõppemise momendiga. Kehtima hakkamise ehk jõustumise
Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2. Välistada võimalus sisemise emissioonimehhanismi kaudu inflatsiooni ergutada; 3. Luua kattevara lisareserv maailmaturul toimuvatele kursimuutustele reageerimiseks jm võimalike manöövrite läbiviimiseks; 4. Tagada põhjendatud vajaduse korral võimalus autoriteetse rahvusvahelise organi kaudu garanteeritud tugilaenu saada; 5. Tagada keskpangale seadusandluse, normatiivaktide jt meetmete kaudu võimalused raha- ning krediiditurgu korrastada ja reguleerida. 13 Valuutakomitee põhimõtete kasutamist loetakse õigustatuks: avatud majandusega väikeriigis, kus valuutakursiga manööverdamine ja interventsiooni kasutamine majandusliku instrumendina on praktiliselt tähtsusetu; kui fikseeritud kurss võimaldab kujundada ankru süsteemi stabiilsuse tagamiseks; usalduse taastamisel end
uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või indviduaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi sisaldab normatiivakt, mis on õigusnormi tegelik (objektiivne) sisu. Arusaamised sellest võivad aga eri inimestel olla erinevad. See oleneb inimeste teadlikkuse tasemest Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolt individuaalselt või kollektiivselt antud normatiivaktide tõlgendust. Teadlastel pole otseseid võimalusi kaasa aidata oma tõlgenduse praktikasse rakendamisele, sest neile ei ole antud õigusvastase normatiivakti tühistamise, tõlgendaja karistamise, töölt vabastamise ega kontrollimise õigust. Doktrinäärsel tõlgendamisel on aga väga suur veenev jõud riigiaparaadi töötajatele, eriti siis, kui tõlgendajad on tunnustatud teadlased, kes on veenvalt oma seisukohti põhjendanud, avaldanud sellekohaseid artikleid juhtivates juriidilistes
ole hilisemat tähtaega. Vabariigi valitsus annab korraldusi, nimetatakse ametisse. Määrused on seaduste järel järgmised. Mille kohaselt valitsus korraldab valitsus seaduste ja riigikogu otsuste täitmist. Valitsuse määrusele, kirjutab peaminister, vastav minister ja riigi sekretär. Ministeeriumite aktid need annavad välja määrusi ja käskkirju. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul, teataval territooriumil ja teatava isikuteringi suhtes. Ajalised piirid on määratlevad akti enese kehtema hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Üldpritsiibina ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest on kaks erandit. 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
· ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem kasutamine, orientatsioon kliendile ja tulemusele, haldusterritoriaalne reform, infotehnoliiogia suurem osatähtsus, tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine.
40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? · Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme. · Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? 5 Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud üldaktid (seadused) on kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas
konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi: - Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk.
ja kohustavad adressaadile. Soovitused ja arvamused väljendavad EL-u institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on vaid kaudse iseloomuga, mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks. 18 Õiguse alused 5.3. ÕIGUSAKTI MÕISTE JA LIIGID. NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab
Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament, kellele kuulub ka seadusandlik võim. Muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused võetakse vastu erilise protseduuri tulemusena. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt on kehtiv teatud aja jooksul teataval territooriumil teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti kehtivuse piirid on: 2 By Matti `98 · Ajaline kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Seadused jõustuvad 10 päeva
Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt – Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada
neid kindlas järjestuses. Inkorporeerimine õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükkisteks (kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses). Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiiv akte ei toimu õigusaktide sisulist muutust. Õigusaktide sisu ei muudeta. Tekstide kaante vahele panemine. o Ametlik pädevad organid annavad välja kehtivate normatiivaktide ehk üldaktid süstematiseeritud kogusid (riigiteatajat annab välja riigikantselei) o Mitteametlik füüsilised ja juriidilised isikud võivad sellega tegeleda omal initsiatiivil (kodus õigusaktide süstematiseerimine) Kodifitseerimine mudetakse normatiivakti sisu kodifitseerimises. Seisneb mitme eriseaduse koondamises üheks seaduseks (mitu erinevat üheks kokku). Tulemuseks on uus õigusakt. (võib ise koostada, kuid see ei ole kehtiv)
NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid, kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15 12 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67 Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja – organid määratakse põhimõtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga (põhiseadus). Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse
annaabi.ee 
