Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püh...
Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr 4, 1994 49. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. "Juridica" nr 4, 1996 50. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia" nr 1, 1993 51. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica" nr 4, 1994 52. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr 3, 1995 53. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr 9, 1995 54. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 55. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 56. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica" nr 3, 1993 57. Oviir, M
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal.
Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist „Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest“. Selle artikli teema ,mida R. Narits arutas on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted .Artikli esimene osa räägib Eesti tahtest liituda Euroopa liiduga. Eesti Vabariigi jaoks ühinemine Euroopa Liiduga oli ülitähtis. Selleks, et ühineda Euroopa Liiduga juriidiliselt korrektselt oli vaja muuta põhiseadus .Riigikogu otsustas, et põhiseadus ei vaja suuri muutusi ja rahvahääletusega oli otsustatud lihtsalt täiendada põhiseadus. Põhiseaduse täiendamisseadus sisaldab 4 paragrahvi ja paragrahvide poolest see polnud suur muudatus
materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme. Ülaltoodu tähendab, et nii inimkäitumises kui inimest ümbritsevas materiaalses maailmas valitseb kindel kord, millega arvestamata jätta ei saa. Meeldib see või mitte, aga inimene peab arvestama teatud reeglitega ning neid järgima. Selle seose olemus on hästi esitatud Tartu Ülikooli professor Raul Narits õigusteaduse meetodiõpetuse õpikus. (Vt R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. – JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. Lk 17-18.) Esimese fundamentaalse tasemena on selles süsteemis eristatav nn elutu looduse valdkond. See on valdkond, kus toimuvad protsessid ei põhine juhuslikkusel, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on teiste korrasüsteemidega võrreldes üldisem tähendus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA......................................................................
Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.
peatükipõhiselt, kus iga peatüki koostamiseks moodustati eraldi töörühm. Olgugi et peatükkide koostamisele eelnes ühiste lähtepõhimõtete kehtestamine, erinesid autorite kriminaalpoliitilised arusaamad, alustekstide valik ja ka üldisem maailmavaade teinekord sedavõrd, et muutsid ajapuuduses keeruliseks üksikpeatükkidest ühtse eriosa eelnõu kokkupanemise ja töörühmade poolt esitatu süvaanalüüsi." (Pikamäe, P. Tallinn, 2005:85). Raul Narits leiab oma artiklis "Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni", et objektiivse õiguse korrastamine pole pelgalt tehnilist laadi tegevus, vaid kujutab endast lõppastmes ühte vahendit õigusriigi idee realiseerimisel. Eestis oleks ilmselt mõttekas luua objektiivse õiguse korrastamiseks vastav kompetentsikeskus, nagu näiteks Prantsusmaal, kus peetakse kodifitseerimisalast tööd sedavõrd oluliseks, et alates aastast
Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised: - Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest) - üldine e anglo-ameerika õigussüsteem e veel selles eritähenduses common law süsteem (juured inglise common law õiguses) - islami õigussüsteem - judaistlik ÕS - Kaug-Ida ÕS - Aafrika ning Madagaskari ÕS - sotsialistlik ÕS IV teema. RIIK R. Narits. Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001
Vastavalt regulatsiooni viisile: Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavad normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid.14 12 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 42- 43. 13 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 104 - 105. 14 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 43. 7 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Õigusnorm peab vajaliku toime reguleerimiseks määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile;
reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest.
Sissejuhatus: peaks sisaldama: selgelt sõnastatud uurimisprobleem/-i lugejale mõeldud lühike ülevaade kirjandusest ja eelnevatest uurimustest mainitakse kasutatud uuriismeetodit oodatavad uurimistulemused oodatavad järeldused Näitena tekstist: "...Sel puhul tuleb vaatluse alla Eesti riigiõiguse jaoks keskse tähtsusega teema põhiseaduse aluspõhimõtted, milles siiani ei ole selgust ja üksmeelt leitud. Raul Narits on hiljuti Riigikogu Toimetiste (Narits 2009, 84 jj, 87) veergudel tõdenud: "siiani pole üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka." Teisal (Narits 2011, 3 jj, 10) on sama autor lisanud: "Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtete üle olnud pigem tagasihoidlik"... Keeleliselt on termin "aluspõhimõte" kummaline tautoloogia, lisades mõttele ühekorraga nii aluse kui ka põhja. Eesti keele seletav sõnaraamat sellist terminit ei tunne
Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis. Töö kirjutamise käigus luges autor erinevaid seadustekste ning õigusnormide analüüs hõlbustas oluliselt seadustekstide ning selles sisalduva õiguskeele mõistmist. Kasutatud materjalid R. Narits Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. J. Sootak. Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend. Tallinn 2016 Õiguse entsüklopeedia seminarideks koostatud seminaritööd R. Naritsa loengukonspekt (autori koostatud) "Seaduste vihik" igal töönädalal kirja pandud ning analüüsitud õigustloovate aktide kogumik Olulisemate märksõnade loend Direktiivid (õigusaktid) Õiguskord Õigusnormid Sanktioonid Eraõigus Karistused
Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt.
isegi veel mitte 4. sajandist e.Kr. 12 tahvli seaduste tekst ei ole meie ajani säilinud, sest 4. sajandil e.Kr. tungisid gallid Roomasse ja põletasid vallutuse käigus linna. Tahvlid olevat hävinud ning siis uuesti ülesse pandud. 6 5 Ilus 2007, lk 31 6 Hattenahuer 2007, lk 83 5 2 ALLIKA ANALÜÜS 12 tahvli seadused on ius scriptum ehk kirjapandud seadus. Selle adressaadiks olid Rooma kodanikud. Raul Narits on oma teoses "Õiguse entsüklopeedia" öelnud: "Cicero juhib meie tähelepanu sellele, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada." Sel ajal säilisid sugukondlikule korrale iseloomulikud jooned nagu lai dispositiivsus ning tavade ja tabude sanktsioneerimine. 7 2.1. Sätete laad 12 tahvli seaduse sätted olid väga pedantsed ja sanktsioonid olid ranged. Seadustikus ilmneb
Liigituse aluseks vôib olla ka ôiguse allikate kuulumine teatud ôigusvaldkonda. Nii liigituvad ôiguse allikad: 1. eraôigusesse kuuluvateks; 2. avalikku ôigusesse kuuluvateks. Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega. Iga ôiguse allikas (vorm) kuulub teatud ôigusharusse vôi mitmesse ôigusharusse. Siit tuleneb tihe seos seadusandluse harudega. 2 1 Loengukonspekt, 2006 2 Õigusõpetus 2005: http://www.emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law
A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et ta isa on eestlane ja, et isa on sündinud Eestis 1943 aastal ( tõendina lisatud sünnitunnistus). A.A. lisas, et ema kohta andmed puuduvad, aga ta sündis Eestis, Eesti kodanikuna ( nimi W.A) ja see fakt on leidnud kinnitust ka PPA poolt. 1 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2002, lk 180 1.2 .Politsei- ja Piirivalveamet algatas tema suhtes väljasaatmismenetlus, mille kohta saadeti talle ettekirjutus nr 14. A.A. selgitas, et ta perekond on Eestis ning ta on abielus Eesti kodanikuga ja tal on Eesti kodanikest lapsed. 2. Kaebuse menetlemisel kontrollisin A.A. poolt esitatud väiteid ja need olid kooskõlas juurde lisatud tõenditega. Õiguslikud argumendid
1.1 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid.
rikkumisel järgneb ettenähtud karistus. Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele. o Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste
üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast". 3. märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele. 20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1
pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja). Nt. Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamine ja vormistamine. Tallinn: Juura/University of Tartu. 2011 b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv, ajakirja number. Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel. Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises. Teaduskonverents professor Kalle Meruski 80. juubeliks. Tallinn: Juura, sina anno. c) Viidates ajaleheartiklile tuleb esitada autori nimi ja konkreetne artikkel, eraldada mõttekriipsuga ajalehe nimi ning artikli ilmumise kuupäev. Nt: K. Preismann. Mopeediga kurjategijaks. Eesti Päevaleht 12.10.2009.
2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana kui ülikool ise, ja see tähendab,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ...........................................
London, 1989 2- Coleman-Norton, P. R. Bourne, F. C, Johnson A. C. and Pharr, C. Ancient Roman Statutes: A Translation With Introduction, Commentary, Glossary, and Inde, University of Texas Press, 2003 3- Horne, C. F. The Code of Hammurabi, Forgotten Books, 2003 4- Ilus E. Rooma eraõiguse allikad. Tallinn, 2007. 5- Meyer, E. A. Legitimacy and Law in the Roman World: Tabulae in Roman Belief and Practice, Cambridge, 2004 6- Narits, R. Õiguse entsüklopeedia, Juura, 2004 7- Norden, E. Aus altrömischen Priesterbüchern, Lund and Leipzig, 1939 8- Siimets-Gross, H. Rooma eraõiguse konspekt 2012, Internetist 1- Hall, E. G. A Brief Introduction to Roman Law, 2010, vaadatud 20.04.2012 2- http://www.notarypublic.ie/download/Roman%20Law.pdf' 2- Paulus, C. G. ,,manus iniectio." Brill's New Pauly. Brill Online, 2012.
Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole. Selline jutt on hoopis: „1995, Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline eesmärgipärane tegevus õiguskorra kujundamisel ei ole „sile“ ja probleemivaba. Nii näiteks
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2
Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega. Ajalugu näitab ja on teada, et ajas muutuvad inimesed, seadused, süsteemid ja soovid. Kaasas peab käima ka õigus. Maila Rumessen JU148 Kasutatud kirjandus 1. Raamat "Õiguse entsüklopeedia" Raul Narits 2. https://www.oesel.ee/civics/sonastik.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Hea_usu_p%C3%B5him%C3%B5te 4. http://5fan.info/rnaatyyfsotrbewyfs.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusnorm 6. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/oigusest_uldiselt/mis_ja_milleks_on_oigus 7. http://raulpage.org/koolitus/oigusealused.html#_Toc417643124 8. http://www.scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo-eksam#force_seo 9. https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-ee-et
tööd esitamise järel täiendanud. 3 Põhiseaduse kümneaastase jõusoleku jooksul on õiguskantsleri kohta ilmunud terve rida kirjutisi nii eriala- kui ka ajakirjanduses, samuti üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2001, lk 140 jj; P. Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk
a väljaanne). 4. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, SOBIB KA 1985.a väljaanne), pp 1-41; 44- 191; pp 192-276. 5. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Tln. 2000, lk 27-53. 6. Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval. Koost. H. Schneider. Trt 1994, lk 7-46. 7. Luts, M. Kodifikatsioon ja õigusreform. Eesti kriminaalõiguse arenguteedest. Tartu, 1997. 8. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tln. 2004, lk 49-80. 1 9. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 2-62; 63-179. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 10. . Moa 1981. 11. , . . 1988. II SEMINAR 22. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Inglise õiguse ajalooline kujunemine. 2. Inglise õiguse allikad. 3. Seadusandlik protsess Suurbritannias.
2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2. Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998 3. Põhiseaduse tulek. Kogumik, Justiitsministeerium, Tallinn, 2002 4. Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 5. Eesti keele sõnaraamat
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4
ja kõigil meil on samad võrdsed õigused, neid ei tohi keegi rikkuda. Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, 2004 2. Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000 10 3. Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002 4. Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999 5. Narits, R., Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, Juura, 2002 6. http://elukultuur.wordpress.com/ 7. http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Inim%C3%B5igused 8. http://kalah.zzz.ee/index.php/Loomu%C3%B5igus 9. http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Loomu%C3%B5igus 11
britannica.com/EBchecked/topic/507759/Roman-law 10. D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997 11. Mervi Kruusamäe. Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi. Magistritöö. Tartu 2010 12. Karistusseadustik. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/184411 13. M. Ristikivi. Ladina terminid tsiviilõiguses: eestikeelsed originaalõpikud versus tõlkeõpikud. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat nr 5, lk 225238 14. R. Narits. Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11569&op=archive2
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.)
korraldusele (8 paragrahvi). XI peatükis (,,Riigikontroll") antakse Riigikontrolli (7 paragrahvi), XII peatükis (,,Õiguskantsler") õiguskantsleri (7 paragrahvi) ja XII peatükis (,,Kohus") kohtu (8 paragrahvi) õiguslik seisund ning pädevus. XIV peatükis (,,Kohalik omavalitsus") tuuakse ära kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (7 paragrahvi), XV peatükis (,,Põhiseaduse muutmine") sätestatakse põhiseaduse muutmise kord (8 paragrahvi) 5 Eesti keele sõnaraamat 6 K. Merusk, R. Narits. Eesti konstutsiooniõigusest, Tallinn, 1998, lk32 7 H. Scheneider. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. Juridica, 1996, 9, 448 6 1.2.2. Preambula Põhiseaduse enda struktuuris on väärtused domineerival kohal preambulis. Preambulas sisalduvad suure üldistusastmega väärtused mõjutavad põhiseaduse muid sätteid, kujundades selliselt põhiseaduse mõtet
Virgo Saarmets Kes on õigusnõustaja? Kujutleme hetkeks võimalikku küsimust populaarses televiktoriinis „Kuldvillak“: „Tegemist on kutselise õigusteenuse osutajaga, kes ei ole advokaat ega notar?“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja? Täna peaksime sellele küsimusele vastates viitama nii advokaatidele, notaritele kui ka juristi- või õigusbüroode kaudu õigusteenust pakkuvatele isikutele. Ei julge öelda, et juristidele, sest hetkel puuduvad igasugused nõuded väljaspool Eesti Advokatuuri ja Notarite Koda õigusteenuse osutami- sega tegelevate isikute kvalifikatsioonile ja seetõttu võime sattuda ka õigusteenuse osutajate peale, kes pole tegelikult läbinud kõrgkooli õig...
õigusnormi rikutakse. Tegemist on avaliku õiguse haldusõigusega ning regulatiivse ja õigustkaitsva õigusnormiga. 20 KASUTATUD KIRJANDUS Äriseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Tsiviilseadustiku üldosa seadus Elektrooniline Riigi Teataja Karistusseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Eesti Vabariigi põhiseadus Elektrooniline Riigi Teataja Raul Narits. Õigusteabe AS Juura. 2004. Õiguse entsüklopeedia. 21
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriigis kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile.2 Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete 1 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174. 2 Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011). riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele
vaid ravikinnipidamisasutuses. Sarnaselt Ameerika õiguskorrale oleks mõistlik ka Eestis kehtestada karistusjärgse kinnipidamise korral järgmine tingimus: juhul, kui kurjategija on sama kosseisuga kuritegu peale karistuste ärakandmist sooritanud korduvalt, siis kolmandal õigusrikkumise korral määrata talle eluaegne vangistus. Selline teguviis tagab meie riigis turvalisemat ühiskonda. KASUTATUD ALLIKAD 1. R. Narits jt (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn; Juura 2012 2. Eesti Vabariigi põhiseadus RT 1992, 26, 349 3. Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 4. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 4.1. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus 4.2. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus 4.3. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus 4.4
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma terr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
