Vokaalid: a, e, i, o, u y=ü: hypotheca i=j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) nä...
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta
1. Alea iacta est Liisk on langenud 2. Alma mater Toitja ema 3. Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk 4. Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat 5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris
2.Venis venitis 3.Venit veniunt exercitationes · KÄÄNA ! Domus, us f maja Lacus, us m järv Quercus, us f tamm PÖÖRA! audio, ire 4 kuulma Dormio, ire 4 magama Finio, ire 4 - lõpetama · Manus, us, f käsi · Saltus, us, m mets · Cresco, ere 3 kasvaam parvus, a, um väike · Lacus, us, m järv · Cantus, us , - laul · Arbor, oris f puu · Altus , a, um kõrge · Venio, ire 4 tulema · Casus, us m juhtum, sündmus · Magnus, a, um suur · Bellum, I n soda · Fructus, us m - vili
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga
Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti kuritöö koosseis; Locus delicti kuritöö toimepanemise koht; Intra vires volituse/võimu piires; Ultra vires üle võimupiiride; Ius soli maa õigus; Ius sanguinis vereõigus 5. Casus foederis lepinguline juhtum; Ex lege seadusest tulenevalt; Ex contractu lepingust tulenevalt; Per capita pea e. elaniku kohta; Per annum aasta kohta; Per diem päeva kohta 6. kohtuniku amet officium iudicis; juristi arvamus sententsia iurisconsulti; pärija hagi actio heredis 7. ex delicto õigusrikkumisest (tulenevalt) ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ilma
Audapter inrein konsilicum prudentae juurde Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe Boni pastoris est tondere pecus, non Hea karjane pügab oma lambaid, mitte deglubere ei nüli neid (Rooma keiser Tiberius) Carpe diem Ära lase päeva raisku Carpe dies Kasuta päeva Casus belli Sõja ajend Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) De facto Tegelikult (faktiliselt) De jure Juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum Öeldud - tehtud Dies diem docet Päev õpetab päeva
II -orum + mees- ja kesksoost omadussõna IV -uum V -erum Gen. Pl. 3. käändkond -um -ium Nimisõnad, mille tüvi lõpeb Nimisõnad, mille tüvi lõpeb ühe konsonandiga. kahe konsonandiga, -is, -es, -e, -al, -ar-lõpulised nimisõnad ning II rühma omadussõnad. Casus Singularis Pluralis Nom. Musculus rectus `sirglihas' Musculi recti (II, II) Oculus dexter Oculi dextri Mamma dextra Mammae dextrae Atrium dextrum `parem Atria dextra koda' Tumor malignus Tumores maligni `pahaloomuline kasvaja' (III, II) Regio lata `lai piirkond' Regiones latae Gen. Musculi recti Musculorum rectorum
kohtunik pontifex, ficis m. (ülem)preester rex, regis m. kuningas, valitseja fons, ntis m. allikas, läte; algus princeps, cipis m. juht, valitseja, imperaator Quiris, itis m. kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik) aedilis, is m. ediil (kõrge ametnik; vastutas üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude, samuti mängude korraldamise eest) testis, is m.f. tunnistaja civis, is m.f. kodanik casus, us m. juhus, juhtum consensus, us m. nõusolek, üksmeel contractus, us m. leping fructus, us m vili, tulu magistratus, us m. magistraat, kõrge riigiametnik metus, us m. kartus, hirm; ähvardus status, us m. seisukord, seisund, olukord usus, us m. kasutamine, tarvitamine; komme ususfructus, us m. kasutusvaldus f acquisitio, onis f. omandamine actio, onis f
· Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus
praediorum et urbanorum. (Marc) – Servituudid kehtivad kas isikute kasuks, nagu kasutusõigus ja kasutusvaldus,või siis asjade kasuks, nagu küla- ja linnaomandite servituudid. 2. Edicta praecepta magistratuum populi Romani – Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad . 3. Fas lex divina, ius lex humana est – Jumalik otsus on jumalik seadus, õigus on inimlik seadus. 4. Iustitia distributiva – jaotav õiglus Iustitia communativa – võrdsustav õiglus 5. Casus omissus – vahele jäetud juhtum 6. Interpretatio extensiva – laiendav seletus Interpretatio restrictiva – kitsendav seletus 7. Iuris prudentia est divinarum atque humanaruim rerum notitia, iusti atque iniusti scientia. (Inst.) - Õiguse tarkus on jumalike ja inimlike asjade teadmine, õiglase ja ebaõiglase tundmine. 8. Senatus populusque Romanus (S.P.Q.R.) - Senat ja Rooma rahvas. 9. Persona grata – soovitav isik Persona non grata – ebasoovitav isik. 10
Damnum emergens – vahetult tekkinud kahju Lucrum cessans – saamata jäänud tulu Dolus - süü Culpa – hooletus Culpa in faciendo – isiku süü avaldumine tegude sooritamises Culpa in non faciendo – süü avaldumine millegi tegemata jätmises Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta
· Traditsiooniline hääldus: Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
· Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr esimest korda kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. alma mater-toitja ema. Nt Alma Mater Tartuensis. Mõeldakse haridust. carpe diem kasuta päeva. casus belli sõja ajend. de jure juriidiliselt. Nt riigi tunnustamine teise riigi poolt. de facto tegelikult. divide et impera jaga ja valitse. dum spiro, spero kuni hingan, loodan. errare humanum est eksimine on inimlik. ex libris raamatutest. ibidem sealsamas. incognito tundmatult. in spe lootuses. lapsus linguae keelevääratus. liberum veto vaba keeluõigus. memento mori mõtle surmale. mens sana in corpore sano terves kehas terve mõistus. nota bene pane tähele.
Nõutav on viimane hoolsus. 3. Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab 4. Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust. Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata eest,kui ta lepinguga osutab teeneid teisele isikule. Tasulise lepingu puhul vastutab isik igasuguse culpa lata ja culpa levise eest. Juhus-casus-on ettenähtamatu sündmus,mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vägimisvõim-vis maior-vältimatu sündmus,mida küll ka ei saa tavaliselt ette näha,kuid kuigi teda oleks saanud ette näha,ei saa teda siiski vältida(äike) Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumisk on viivitus-mora- See on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal ja kohal, süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal.
Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel.
Aanalüütilise väljendusviisi puhul saame mitu sõna, sünteetilise väljendusviisi puhul ühe (liidame morfeeme). Nt laua peal (analüüt.) ja laual (sünt.). Markeerituse printsiip – ühe grammatilise grupi sees mingi osa on markeeritud ja teine markeerimata Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. * Määratus e difiniitsus – inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ * Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim).
...............19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk.
Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark.
kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus) • näitab sõnaga viidatud objektide hulka • singular, pluural, duaal jne Klass • Nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub • Sugu ehk genus – meessugu/naissugu/kesksugu (maskulinum/femininum/neutrum) • Elus ja eluta • Inimene ja mitteinimene Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses • Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded • Ergatiivkeeltes (keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud, patsient aga markeerimata käändes ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A) absolutiiv ja ergatiiv; Määratus ehk definiitsus
vabastas käsust ,,Ära tapa". Seitsmenda kirjaga tõi Pascal avaliku arvamuse ette nn. kavatsuse juhtimise viisi, mis seisnes ,,tegude eesmärgiks lubatud kavatsuse seadmiseks". Kavatsuse ,,puhastamise" abil ja teiste võtetega õigustasid jesuiidid ilmalike ja vaimulike kõikvõimalikke kuritegusid. Pascal kirjutas :" parem on kokku puutuda inimestega, kes religiooni ei tunnegi, kui nendega, kes 3 Lad. Probabilis - tõenäoline 4 Lad. Casus - juhus 10 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö religioonis sellist suunda järgivad... olla toorelt maha tapetud märatseva rahvahulga poolt on ehk vähem kurb kui teada, et jumalakartlikud inimesed su puhtsüdamlikult maha notivad". Seejärel vaatles Pascal kasuistide ,,virtuoosset" võtet, mille abil saab anda tõotusi, kavatsematta neid kunagi täita
Albaania; Põhja-Korea) Ise hakkama saamine/self reliance - luua ise piisavalt tugev sõjavägi nt Põhja-Korea praegu Neutraalsus & mitte-ühinemine o Neutraalsus – konfliktis mitte poolte võtmine (Šveits, Austria edukalt hakkama saanud, ei pruugi alati töötada) o Mitte-ühinemine (NAM) – tänapäeval kolmas maailm, ütles et ei võta ideoloogilises sõjas pooli Liidud o Casus foederis – põhjus/päästik, mis päästab valla liidu tegevuse (NATO puhul Artikkel 5 – rünnak) o Kohustused – tekivad läbirääkimiste käigus (Jaapan-Ameerika leping ühepoolne, kui Jaapanit rünnatakse läheb USA appi, vastupidi ei toimi) o Vägede integratsioon o Geograafiline ulatus – NATO, abi toimub kindlas piirkonnas Heaolu 20 sajandi eesmärk – sotsialane heaolu ja majanduskasv Strateegiad:
Teiseks saamat jäänud tulu isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses. Kahju võib olla otsene ja kaudne. Kahju moodustab vastutuse küsimuses nö objektiivse elemendi. Süü võib seisneda isiku tahtelises kahju tekitavas tegevuses. Süü võib seisneda isiku hooletuses, ettevaatamatuses oma kohustuste täitmisel culpa. Süü astmed raske hooletus, kerge hooletus, puudub nõutud hoolsus, kergeim hooletus. 37.Vastutusest vabastavad asjaolud Üldreeglina casus e Juhus (ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna) vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e.MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine kreeditor loobub nõudest
“lauda”) analüütiline väljendusviis: abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina.(“laua peal”; “kõige suurem”; “ei ole”). Arv e numerus – Näitab sõnaga viidatud objektide hulka: poiss- poisid ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus – näitab sõna kuulumist mingisse klassi. maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus – Näitab sõna süntaktilist rolli lauses.Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees
Liigid: o tegude sooritamine o millegi tegemata jätmine o isiku hooletus abiliste valikul o hooletu järelevalve teostamine Astmed: o culpa lata- jäme, raske hooletus o culpa levis- kerge hooletus, pole käitunud kui eeskujulik peremees o culpa in concerto- isik pole rakendanud vähemalt seda hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades rakendab o culpa levissima- kergeim hooletus Juhus- casus, ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Üldjuhul vabastab vastutusest obligatsiooni mittetäitmisel. Vääramatu jõud- vis maior, vältimatu sündmus. Viivitus- obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohas, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja õiges kohas. Viivituse tagajärjed kaovad, kui: kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu, määratakse uued tähtajad, viivitus on
Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" 5 Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam
osadeks, nt ,,lauda"). Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim).
tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
Palju nimetusi – praktikud jne neid peeti glossaatorite jäljendajateks, kes ise CIC tekstiga ei tegelenud Varajane ülikooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle üheks eesmärgiks oli anda üliõpilastele oskus rakendada rooma õigust ehk täpsemalt öeldes glossaatorite poolt tõlgendatud Justinianuse õigust igapäevastes õiguslikes vaidlustes. Väitlustel, mille algatajaks näib olevat Bulgarus, oli korduvaks teemaks argielus ettetulevate õigusjuhtumite (casus) lahendamine (solutio) rooma õiguse abil või sellele vähemalt näiliselt toetudes. Menetluse lõppeesmärgiks polnud sugugi õpilaste pühendamine tegelike igapäevase elu konfliktide lahendamisse, sest varasematest Bologna kasvandikest said kohtunikuks vähesed. Tuntuim kontsiliaator on Bartolus de Saxoferrato. 17-aastasena kaitses Bartolus Bolognas väitekirja ning hakkas 19-aastaselt samas ülikoolis õpetama. Ta koostas
(dativ). Saab väljendada abisõnadega. Sõnadele liitub väha morfoloogilisi elemente * Sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi). Sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. •Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. •Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. •Kääne e casus – sõna funktsioon, roll lauses •Määratus e definiitsus – teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud- määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
(dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs määratud/määramata, nimisõnaga seotud artikkel, definiitne- kindel asi(nt.päike, kuningas), indefiniitne (mingi, üks)
siis ei pea sind enam otseselt riigiks, nt Põhja-Korea, Jaapan, Albaania, Bhutan. USA oli 20. saj. alguses n-ö isolatsioonis Euroopa sõjalises osas. ● Ise hakkama saamine ● Neutraalsus ja mitte-ühinemine -> Neutraalsus on konfliktis poole mitte-võtmine (riik kuulutab ise välja). Mitte-ühinemine on väga konkreetses konfliktis mitte-osalemine, külmas sõjas ei võtnud kolmas maailm sellest osa. [non-alive movement??] ● Liidud - Casus foederis -> ehk põhjus, päästik, mis selle liidu tegevuse valla päästab, nt NATO 5 artikkel - Kohustused -> Millal tekivad? Mõnel pool automaatselt, mõnel pool läbirääkimiste käigus. - Vägede integratsioon -> Uus leiutis, NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne. - Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna- Atlandi piirkonnas. Heaolu ● 20. sajandi eesmärk
glossaatorite jäljendajateks,kes ise CIC tekstiga ei tegelenud. Varajane likooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle heks eesmärgiks oli anda õpilastele o s ku s r a ke n d a d a ro o m a i g u s t e h k t ä p s e m a l t ö e l d e s g l o s s a a t o r i t e p o o l t t l g e n d a t u d J u s t i n i a n u s e i g u s t igapäevastes iguslikes vaidlustes. Väitlustel, mille algatajaks näib olevat Bulgarus, oli korduvaks teemaks argielus ettetulevate igusjuhtumite (casus) lahendamine (solutio) rooma iguse abil vi sel lele vähemalt näiliselt toetudes. Menetluse l p p e e s m ä rg i k s p o l n u d s u g u g i p i l a s t e p h e n d a m i n e t e g e l i ke i g a p ä e v a s e e l u ko n fl i k t i d e l a h e n d a m i s s e , s e s t varasematest Bologna kasvandikest said kohtunikuks vähesed. See, mida petamisega lpuks taotleti, oli rooma iguse ja eelkige glossaatorite teoste tundmiga ekspertiisotsuseid, millel kogu
Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: 1)jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' 2)buri birmar ,CL:TULI süsi' 3)mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne 52. Kääne, käändekategooria Kääne ehk casus, väljendab sõna semantilis-sünktaktilist vahekorda lauste teiste sõnadega. Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid: 1)Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. 2)Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus
7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 11. Vanglasüsteem 12. Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus COMMON LAW 13. Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu 14
6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10. Politsei ja siseministeerium 11. Vanglasüsteem COMMON LAW 12. Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu 13
ta algselt kirja pandi). Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm - kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles pärast kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust (ld: casus; ingl: case). P.6. Normativistide teooriad Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja - HANS KELSEN. Selle koolkonna tuntumaks esindajaks Eestis oli omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur-Tõeleid Kliimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid: õigus tekib vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest
Nõutav on viimane hoolsus. 3. Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab 4. Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust. Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata eest,kui ta lepinguga osutab teeneid teisele isikule. Tasulise lepingu puhul vastutab isik igasuguse culpa lata ja culpa levise eest. Juhus-casus-on ettenähtamatu sündmus,mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vägimisvõim-vis maior-vältimatu sündmus,mida küll ka ei saa tavaliselt ette näha,kuid kuigi teda oleks saanud ette näha,ei saa teda siiski vältida(äike) Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumisk on viivitus-mora- See on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal ja kohal, süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal.
kahjustumise korral kohe üle ostjale ka juhul, kui asi ei ole ostjale veel üle antud. Niisiis kui ori sureb või tema kehaosa on kahjustatud, või kui maja kas tervikuna või osaliselt hävib tulekahjus /…/ vastutab selle eest ostja, kes peab ka hinna maksma, kuigi ta ei ole asja enda valdusse saanud. Selline vastustuse üleminek ostjale tekitab talle probleeme juhul, kui ostetud asja, nt loomaga on midagi juhtunud ilma kellegi süüta: D. 50.17.23. (Ulpianus) /…/ animalium vero casus mortesque, quae sine culpa accidunt, fugae servorum qui custodiri non solent, rapinae, tumultus, incendia, aquarum magnitudines, impetus praedonum a nullo praestantur. Loomadega juhtunud õnnetuste ning nende surma eest, mis juhtuvad ilma konkreetse isiku süüta, orjade põgenemise eest, keda eraldi valvama ei pidanud, röövi, mässu, tulekahju, üleujutuse ning teeröövlite rünnaku eest ei vastuta keegi. Seoses sellise riisiko ülemineku klausliga tuli Roomas ostu-müügilepingute puhul
annaabi.ee 
