LELOL Praktiline töö PN6 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN6.H1 Küsimused: 1. Mida on skeemis tarvis muuta, et seade jääks töötama kuni tema seiskamiseni? 2. Teha asendidiagramm. Vastused: 1. Nupplüliti asemele panna fikseeritavlüliti või võtta lüliti üldse süsteemist ära. 2. Asendidiagramm on selel PN6-1. Sele PN6-1 Sele PN6-2 Sele PN6-3
Δ1 109E1 + 29452 109 ∙ 33,79 + 29452 I11 = = = = 9,85 A Δ 3364 3364 Δ2 98E1 + 864 98 ∙ 33,79 + 864 I22 = = = = 1,24 A Δ 3364 3364 I₂ = I₁₁ - I₃₃ = 5,85A I₃ = I₃₃ - I₂₂ = 2,76A I₄ = I₁₁ - I₂₂ = 8,61A I₅ = I₁₁ = 9,85A I₆ = I₂₂ + J₇ = 3,24 A 3. Potentsiaalide jagunemine skeemis =4A =33,79V =50V =30V =5,85A =2,76A 8,61A= =3,24A =2A
Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest. Takistite valikul tasub meeles pidada järgmist - baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k. Selline väärtus annab normaalse temperatuuristabiilsuse ja ka sõltumatuse konkreetse transi võimendusest. - Kui R4 skeemis puudub, on targem ühendada trans nagu järgmisel joonisel. Rakendused. Mingi skeemi toitepinget saab teatavasti stabiliseerida sellise jupiga nagu stabilitron. Suuremat voolu tarbivate seadmete puhul lülitus ei kõlba sest siis tuleks eeltakistit R1 vähendada. See aga viib voolu suurenemisele läbi stabilitroni ja lõpuks tarbib ta rohkem kui asi ise, kuumeneb üle ja põleb maha. Kasutame transistori omadust voolu võimendada.
Millised probleeme võib esineda, kui on vaja ühes skeemis ühendada TTL ja KMOP loogika? Kuidas lahendada? KMOP-ga TTL tüürimine pole probleem. TTL-ga KMOP-i täärimisel on lävepinge probleem. : TTL väljund on madalam kui Udd; KMOP sisend ei tohi olla „õhus“; vajadusel saab KMOP lävepinget muuta; TTL väljundisse võib lisada takisti
Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM1 või KM2 lülituvad välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. See skeem on varustatud nn. "lollivastase" kaitsega. Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3 korraga, toimub nende avanevate kontaktide avanemine enne sulguvate kontaktide sulgumist. Tänu sellele ei rakendu kumbki kontaktoritest. Kui skeemis poleks avanevaid kontakte S2 ja S3, siis rakenduksid korraga mõlemad kontaktorid (KM1 ja KM2), mille tagajärjeks oleks kahefaasilise lühise tekkimine primaarosas (esimese ja kolmanda faasi vahel). Lühise põhjuseks on kontaktorite KM1 ja KM2 ühendusviis (toitevõrgu- ja mootorivaheline faaside ühendus kontaktorite kaudu). Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma
Voltmeeter Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge Muutke teksti laade mõõtmiseks Teine tase Voltmeeter näitab katkestatud ahela pinget. Kolmas tase Voltmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse Neljas tase paralleelselt. Viies tase Voltmeeter Enamasti on skeemis antud üks üld juhe ehk Muutke teksti laade maa, mille suhtes skeemis pingeid mõõdetakse. Teine tase Voltmeetri takistust on enamasti vooluahela Kolmas tase takistusest tunduvalt suurem, mistõttu voltmeeter Neljas tase ei muuda märgatavalt pinget vooluahelas. Viies tase Ampermeeter Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse Muutke teksti laade
Rikkevoolukaitselüliti 1 osa 2011a. Ingrid Knuut Rikkevoolukaitselüliti tingmärgid 230V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel
...... ..................... ..................... ..................... ..................... ..................... ................... ..................... ................... ................... ................... ................... ................... ................... ................... 4. Täiendage skeemi sobivate sõnadega, võttes aluseks õpiku tagakaanel joonise.paigutage järgmised näited skeemis õigesse kohta: soolekepike, karikakar, amööb, jõekarp, ristämblik, Kochi kepike, pärmseen, pohl, rohevetikas, majavamm Näited Näited Näited Näited Näited ................................ ................................ ...............................
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina),
Pingevõimendustegur ku Usis=5 mV Uväljund=258 mV Sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv R=1,8 k Uv*=287,4mV Rk1=4,3 k Rk2=39 k Võimsusvõimendustegur kp Amplituudkarakteristik ja logaritmiline ASK graafikuna Joonis 2. Amplituudkarakteristik. Joonis 3. Logaritmiline ASK. Järeldused Praktikumis tutvusime bipiolaartransistoriga ja selle kasutusvõimalusega võimendi skeemis. Meie koostatud võimendi pingevõimengustegur oli ligikaudu 50 korda. Järelikult,võimendit saame kasutada kohtades, kus on vaja saada sisendpingest 50 korda suuremaid väljundpingeid.
(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude
Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka. Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste
Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda. Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks. Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte
Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu. Sele PN2-1 PN2.H2 Küsimused: 1. Milline on kolbide liikumise järjekord, näiteks S1+; S2+ jne.. 2. Millised on vastavaid liikumisi põhjustavad signaalid, näiteks S2- → TK1 jne.. 3. Milline on klapi NING ülesanne skeemis. 4. Milline on anduri TK2 toimimise erinevus ülejäänud kahe anduri toimega võrreldes. 5. Mis muutuks seadme töös, kui TK2 toimiks samal põhimõttel kui TK1 ja TK3. Vastused: 1. S1+ ; S1- ; S2+ ; S2 - 2. S1+ → TK1; S1- →TK3; S2+→TK2; S2-→TK1 3. Kui TK1 pole alla vajutatud ei toimi ka lüliti K ning vastupidi 4. Silindri S1 tagasi tulekul ’’–’’ asendisse ei reageeri TK2. 5
nimetatakse pingepiirikuteks. Pingepiirikuid kasutatakse eranditult laviinläbilöögi vältimiseks, juhul kui liigpingeimpulss ületab pooljuhtseadisele lubatud väärtuse. Kasutatakse alaldusdioodiga ja pooljutstabilitroniga (Zeneri dioodiga) pingepiirikuid.Kõik pooljuhtstabilitronid on väga kiiretoimelised, mis pole aga omane alaldusdioodidele. 9. Loetleda vahetute sagedusmuundurite tüübid. Vahetute sagedusmuundurite peamiseks eeliseks on energiat salvestavate vahelülide puudumine skeemis. Tänu otsesele muundamisele on nende kasutegur kõrge. Tavaliselt kasutatavad vahetud sagedusmuundurid on loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterid, kuid nende peamiseks puuduseks on väga madal väljundsagedus,mis ei saa olla kõrgem kui 0,4 kordne toitepinge sagedus(võrgusagedus). Samuti on tsüklokonverterite võimsustegur suhteliselt madal ning seetõttu loetakse perspektiivsemateks maatrikssagedusmuundureid.
. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid elektrist. Hariduslik väärtus Virtual Labs: Electricity aitab õpilastel avastada elektriskeemide põhi tõdesid, elektriseadmete tööpõhimõtteid ja ülesandeid, võtteid kuidas üht või teist seadet kasutada näiteks transistoreid, kondensaatoreid kaitsmeid, õpetab elektrit skeemis juhtima . Õpilased saavad programmi kasutades selgeks ka pinge, takistuse ja võimsuse põhitõed. Õpilased mõtlevad Ohmi ja Kirchoffi seadustele samal ajal elektri ohutust ja loogikat õppides. Õpilased saavad kõik selle selgeks Virtual Labs: Electricity abiga enne kui nad alustavad tööd päris elektriskeemidega mis võivad olla vähem täpsemad ja ohtlikumad kui arvuti simulatsioon. Kooli versioon programmist pakub õpilastele selgeid juhiseid õpimaks tähtsaid kontseptsioone
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetata...
55 X34.92Y2.89 X16.00Y9.14 Y16.76 X1.00 X3.50Y16.82 X6.00Y16.76 X8.50 X11.00 X13.50 X8.50Y9.14 X3.50Y9.20 X1.00Y9.14 X6.00Y9.20 X11.00 X13.50Y9.14 X7.70Y6.10 M10 O6.0 G77 Jootmine Enne jootma hakkamist tuleb trükkplaat pesta ära nitrolahusega. Kuna me kasutasme kampoliga tina, siis polnud kampolit eraldi vaja. Jootmine toimus enamus ajast 250' kraadi juures. Kokkuvõte Eesmärgi täitmisel tekkisid mõningad vead kuna skeemis valmistamisel ei määranud ära in+ ja in- . Skeemi valmimisel tuli välja, et kui tahad teha sellest termomeetrit, siis tuleb lisada takisti R12 ja R6.
selektiivsusele. Tabel 2. Punktides 6 9 saadud tulemused. Punkt 6. (joon5) 7. (joon7) 8. (joon8) 9. (joon9) fa 57,12kHz 54,84 57,3 57,84 fü 58,72kHz 59,66 58,75 59,56 B 1,6kHz 4,82 1,45 4,726 f0 58kHz 57kHz 58kHz 58kHz Q 36,25 11,825 40 12,26 ku0 45,46 13,23 39,45 9,364 Harundi kasutamine skeemis pärsib oluliselt võimendustegurit ning muudab võimendi selektiivsemaks. Koormustakisti muudab võnkeringi vähem selektiivsemaks. 9. Järeldused tehtud tööst ja koostatud võimendi võimalikest kasutusvaldkondadest. Saadud tulemused olid kooskõlas reaalselt koostatud maketi tulemustega, kuigi erinesid mõningal määral, kuna ei olnud võimalik kasutada täpselt samade väärtustega elemente kui mudelil valisin
vahelduvpinget täpselt samuti nagu takistitega. Liigitamine funktsionaalsuse järgi Kondensaatoreid saab liigitada mitmeti. Elektriliste parameetrite järgi jagunevad kondensaatorid kõrgepingelisteks, läbilöögipinge suurem kui 1,5 kV, ja madalapingelisteks, ka mittepolaarseteks ja polaarseteks (elektrolüütkondensaatorid). Esmakordselt tuuakse elektroonika komponentide kirjeldusse pinge polaarsus. Kui kondensaatori väljaviigule on märgitud pluss või miinus, siis tuleb see kontakt ka skeemis samanimelisega ühendada. Püsikondensaatorid Püsikondensaatorid jagunevad ehituse järgi kile-, keraamika- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Keraamikakondensaatorid Keraamilise dielektriku järgi jagatakse keraamikakondensaatorid kõrgsagedus- keraamikakonden-saatoriteks ja senjett-keraamikakondensaatoriteks. Kõrgsageduskeraamikal baseeruvate kondensaatorite dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Võrdluseks
................. 4 Ülesanne nr. 3 ..................................................................................................................................................... 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2.
Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik
Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame valemi osa a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 , et saada maksimum 16 numbrit. Meie skeemis on binaarkoodi näitajaks punased valgusdioodid, kus punane värv vastab olekule 1 ja valge värv olekule 0, lisaks on meil 7-segmendiline indikaator element (digitaalne ekraan, display) näitamaks süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on
Seda kasutatakse sarnaste objektide salvestamiseks. Organisatoorsed üksused võivad olla pesastatud teineteise sisse. OU-de hierarhia võib olla igas domeenis erinev. OU-d on alati ja täielikult ühe domeeni sees. Organisatoorse üksuse mudel võib peegeldada haldusmudelit või firma struktuuri. Active Directory planeerimisel planeeritakse ka OU-de loogiline struktuur domeeni sees. Active Directory skeem(schema) Skeem sisaldab kõikide objektiklasside definitsioone ja atribuute. Skeemis ei tehta muudatusi igapäevaselt, vaid siis, kui see on vajalik. Active Directory skeem ütleb, millised objektid saavad olemas olla. Skeemi saavad muuta Schema Administrators grupi liikmed. Kataloogipuu kasvades saab: Luua uue objektiklassi Luua uue atribuudi Muuta objektiklassi Muuta atribuute Objektiklassi saab välja lülitada Atribuudi saab välja lülitada
koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult
omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja
Kool osakond Sinu Nimi SKEEMI PARAMEETRID Iseseisev töö Õpetaja Tartu 2011 Algandmed: f= 50 Hz U= 600 V R1= 100 L1=63,4 mH R2=20 C2=33,9 µF R3=20 L3=68,9 mH R4=60 C4=399µF R5=10 L5=19,9mH R6=50 L6=0,02mH Ülemine haru X L1 = L1 2 f = 0,0634 2 50 = 19,9 X L 3 = 21,6 X L = X L1 + X L 2 = 19,9 + 21,6 = 41,5 1 1 XC = = = 79,78 2 f C 2 2 50 39,9 10 -6 r=100+20+20=140 Z I = r 2 + ( X L - X C ) 2 = 140 2 + (41,5 - 79,78) 2 = 145 Alumine haru X L 5 = L5 2 f = 2 50 = 6,25 X L 6 = 0,00628 X L = X L 5 + X L 6 = 6,25 + 0,00628 = 6,256 1 XC = = 7,98 2 50 399 10 -6 rII=60+10+50=120 Z II = 120 2 + (6,256 - 7,98) 2 = 120,012 Kogu ahel: rI rII 140 120 r= = ...
H2.1 ele PN4. väljumisel miinus 3.8 4 3.8 0 H2.2 e Sele PN4-2 PN4.H3 Küsimused: 1. Määrata manomeetrite M1 ja M2 näidud pluss- ja miinusliikumiste ajal. Millele need näidud viitavad? 2. Määrata drosselite D1…D4 funktsioon skeemis. Millise liikumise kiirust saab nendega vastavalt reguleerida? 3. Milline võiks olla taolise süsteemi kasutamise majanduslik efekt? Vastused: 1. 3.7 Bar. 2. D1 – reguleerib sissetulevat voolu D2 – reguleerib sissetulevat voolu D3 – reguleerib väljaminevat voolu D4 – reguleerib väljaminevat voolu Selle süsteemi järgi reguleeritakse S1 silindrit sissetulevat õhku, mis tähendab, et + suunal
vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine. Prognoos, mis tehakse esimesena, sest sellega seonduvad paljud teised prognoosiread. Kasutatakse kasvumaara meetodit, kasvumaara valikul tuleb arvestada ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Nt. valine tergur inflatsioon , sisene tegur hinnakujundus 21. Mille jargi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud?
Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid). Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki).
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
Kui erisused on suured, siis tuleb kindlasti uurida kõigepealt selle põhjust. Tõenäoliselt on sobivaks tulemuseks viimase aasta koefitsient või tuleb leida hoopiski täiesti uus koefitsient. 21. Turunduskulude prognoosimine Skeemis 2 tuuakse eraldi välja turustus- ja üldhalduskulud. Nende hulgas on samuti see osa põhivara kulumist ja tööjõukulust, mis on turustus ja üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalik. Skeemis 1 asuv kirje mitmesugused tegevuskulud on skeemis 2 ära jaotatud just turustus- ja üldhalduskulude kirjele (vt tabel 3.3). Nende planeerimine sõltubki siis üheltpoolt vastava personali oodatavatest palgamuutustest, soetatavast põhivarast ning nendega seotud teenuste kuludest. On üsna tõenäoline, et müügikäibe kasvades kasvavad ka turustus- ja halduskulud, kuid proportsionaalselt mingi valemiga neid kindlasti seostada ei saa. 22. Nõuete ja varude prognoosimine
Suvise simulatsiooni puhul tuleb kõik koormused jagada kahega. Samuti tuleb teha ka genereeritavate võimsustega. Jooniselt 2 on näha, et kõik pinged on normis. Aktiivkaod suvise elektrivõrgu puhul on 14,9 MW. Joonis 3. Algne elektrivõrk, suvine 6 2. Variant Teise variandina optimeeriti algset elektrivõrku. Joonis 4. Optimeeritud simulatsioon (talvine) Optimeeritud skeemis oli vaja pingete hoidmiseks kompenseerida. Selleks installeeriti 330 Mvar kompensaatoreid. Kaod antud võrgus 92,2 MW. Joonis 5. Kompenseeritud simulatsioon (suvine) Suvise simulatsiooni korral on koormused poole võrra vähendatud, kompensaatorid on välja lülitatud ja ka genereeritavad võimsused on jagatud kahega. Jooniselt 5 on näha, et pinged on normaalsed. Aktiivkaod antud võrgus on 19,6 MW. Tabel 6. Liinide maksumused 7
kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. "Enda eluloo asemel, mis on liikunud kuskil perifeerias, võtsin Euroopa eluloo" Ristikivi suurejoonelises skeemis kuulub Eesti kristianiseerimise läbi Euroopa aegruumi ja Kirjanikud Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu Rootsis 1960. aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest
7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad. Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode , mis tasapinna muutusel sulgevad järjekorras elektriahelad vastava elektoodi ja mahuti seina vahel. Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka
. 5 Grupimõtlemise puhul on Janis paika pannud küllaltki konkreetse sisumudeli, kuid alati ei pruugi koknreetne otsustamine lähtuda kõigist neist komponentidest. Siiski võib pidada grupis vastu võtetud otuseid ja hilisemaid negatiivseid tagajärgi just selle arusaama süüks, et see oli grupimõtlemine. Ka Griffini isikliku näite põhjal New Eraga võib tuua välja teatud erinevused tingimustest ja motiivides, mis Janise skeemis on välja toodud. Tihtipeale võib olla grupis eksperte ja võib olla ka väga põhjalik infootsing. Peamisteks protsessideks gupimõtlemises saab välja tuua atmosfääri või keskkonna tekkimise, teemade esitlus, info hankimine ja esitamine, arutelu ning otsutamine. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et
teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele
Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis vooluallika väljalülimise hetkel. Kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolu magnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika elektromotoorjõu ka ületada. Joonisel A kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel süttib esimene lamp hetkeliselt, teine aga märgatav hilinemisega. Süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluring, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgselt
legaalse kasutaja seisukohalt otstarbekamate infotöötlussüsteemi kvaliteedi agregeeritud näitajatega (T. Beth, J.C. Laprie, T. Olovsson jt). Näiteks T. Olovsson esitab järgmise kvaliteedinäitajate taksonoomia: · sõltumisväärsus e teenuse kvaliteet (dependability), · käideldavus (availability), · töökindlus (reliability), · ohutus (safety), · turvalisus (security), · terviklus (integrity), · konfidentsiaalsus (confidentiality). Kvaliteedi komponendid on selles skeemis määratletud nii. Käideldavus A(t) on tõenäosus, millega süsteem on kasutuskõlblik hetkel t ning iseloomustab teenuse olemasolu. Töökindlus R(t) on tõenäosus, millega süsteem täidab oma funktsioone ajavahemikul [t0t] eeldusel, et ta töötas hetkel t0, ning iseloomustab teenuse pidevust. Ohutus S(t) on tõenäosus, millega süsteem täidab temalt nõutavaid funktsioone tõrgeteta või ilmutab
i1 = = = 2.051 - j5.938 A = 6,282 ∠-70.93˚ A z1 3,76 + j5,338 E2 − UAB (86,603 − j50) − (60,593 + j11,381) i2 = = = 9.267 - j6.147 A = 11,120 ∠-33.55˚ A z2 5 − j 3,307 UAB 60,593 + j11,381 i3 = = = 11.318 - j12.085 A = 16,557 ∠-46.86˚ A z3 2 + j 3,142 3. Potentsiaalide jagunemine skeemis Joonis 6. Skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm 0 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V ehk 𝜑₀ = 0 V Tulles vasakult: 𝜑₁ = 𝜑₀ + E₁ = 100 V 𝜑₂ = 𝜑₁ - i₁ ･z(R1C1) = 100 - (2.051 - j5.938)･(3,76 - j0,945) = 97.899 + j24.265 V 𝜑₂ = 100.86 ∠13.92˚ V 𝜑₃ = 𝜑₂ - i₁ ･ jxL1= (97.899 + j24.265) - (2.051 - j5.938) ･ j6,283 = 60.591 + j11.379 V 𝜑₃ = 61.65 ∠10.63˚ V Tulles paremalt:
Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvoolu ringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus const.väärtust hetkeliselt vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis, vooluallika väljalülitamise hetkel kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolumagnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika ka elektromootrjõu ka ületada. (joonis A) Joonisel A on kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel sütib esimene lamp peaaegu hetkeliselt, teine aga märgatava hilinemisega.süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluringi, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib
väljapuhkeventilaatorite süsteemides, millel on kaks asendit. 1.) Normaalasend, kus õhuvõtu rest on oma normaal ehk automaatreziimis ja 2.)avariiasend, ehk number 1 asend, mille korral õhuvõtu rest on avariitalitlise reziimis. Skeemil VAK kilbi osa on kontrollahel, mis kontrollib õhuklapi ajami pingestatust. Skeemi ülemisest osast tulles kontakt 62KO katkestab sisse- ja väljapuhkeventilaatori reveseerimise korral õhuklapi ajami töö. Järgmise elemendina asub skeemis ümberlüliti 62S1, mis 0 asendisse lülitatuna hoiab ajamit stardivalmis aga ajam selles asendis ei tööta. Ajam lülitatuna A ehk automaatreziimi võimaldab ajamil töötada alakeskuse ehk VAK juhtimisel. Asendis 1 ehk hädaolukorra reziimis töötavad ajami klapid vastavalt avariitalitluse reziimile. 8 Põhi väljatõmbeventilaator Joonis 6
IK S2 soojuslik vastuvool IK0; 1, 2 elementaarsete tran- sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood türistor (Trinistor) tüüritav seadis. Itü > Itü > Itü Tüürvoolu sisseandmine vähendab UÜ pinge suurust. 39 Türistori töö vahelduvpinge regulaatori skeemis: Nõrgavoolulise türistori (2 10A) ristlõige ja struktuuriskeem. Sümmeetrilised türistorid vahelduvvoolule; Diood-türistor Diak; triood-türistor Triak. 40 Sümmeetrilist türistirit saab kasutada: 1) regulaatorina; 2) lülitena. Suletav türistor GTO Saab väljalülitada tüürelektroodi kaudu. Keeruline, n n mitme- katoodiline struktuur. Sisselülitamine positiivse vooluimpulsiga;
(Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata enda alla uusi alasid (aga kohati ka osa endast välja heita). Mittekultuuriline inkultureeritakse. Inimesed räägivad mõtestatud juttu; jumalad, kui räägivad, siis segaselt või mõistu. Inimesed ja jumalad, 'meie' ja 'nende' kultuur vastandatakse, isegi kui teisest ei ole teada. Skeemis on alati olemas 'meie', inimesed ja 'nemad' (kui neid ei ole, mõteldakse välja). Kultuur ei ole kõik. Tõde areneb koos inimesega, see ei ole absoluutne ega üleskirjutatav. Mõtlemine tekitab prao - on suur vahe õpetamata ja õpetatud primitiivsuse vahel (kunst on kunst siis, kui teda ei ole). Tee tõele ei ole fikseeritud ega universaalne ja pole tingimata kõige lühem. Lääne inimese maailm on nagu supermarket - kõigel on sildike nime, tootja nime ja hinnaga.
keskonnas. 4. Soojuslik ajakonstant (tau) - see on aeg sekundites, mille vältel 120°C juures hoitud termotakisti viiduna 20°C temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra). 5. Takisti temperatuuri tegur R see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika külge paigaldatud termistor mis aga asub skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille
Külma käes aeglane reaktsioon. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis on igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. U->I muundur Sisendsignaali pinge muutus muundatakse väljundsignaali voolu muutuseks. 4. TTL loogika Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register,
Jžirņevalt on esitafud kolm erįnevat võimalust mälu realiseerimiseks kasutades etekrilisi komponente. 3 '2.Į Lukustus Lukustusskeemis üiakse reĮee Kl nupu "Set" vajutamisega rakendunud oĮekusse (lukustatakse). Lähteasendisse üimine saab toimuda ainult toite vaŲalülitamisega (r.t sele 7.). +24V Sele 7 - Lukustus 3 .2.2 Mälu domineeriva "SET" fiurktsiooniga Anfud skeemis toimub ręlee viimine rakendunud olekusse nupu "Set" vajutamisega, viimine lahteasendisse toimub nupu,.Reset,, vajuiamisega. Skeemi eripära on selles, et juhul kui nupp "Set" on rakendunud asendis, ei avalda nupu "Reset" vajutamine mingit toimet (vt. sele s). t2 Kl.1 Sele 8 - Mälu domineeriva "SET" funktsiooniga 3 .2.3 lvIälu domin eeriva "RESET" funktsiooniga
(2000/36/EC) USA Toidu- ja Ravimiamet õigusaktid võimaldavad tumeda sokolaadina käsitleda kakaomassist, magusainetest ja piiratud loetelust lisanditest toodet, mille kakaokuivaine sisaldus on vähemalt 35% ning piimakuivaine sisaldus mitte üle 12% (21CFR163) ___________________________________________________________ *Punktis 3. esitatud tumeda sokolaadi tootmise tehnoloogilises skeemis on lähtutud Eesti kaubanduses saadaolevate tumedate sokolaadide koostisestest. Suuremates kaubanduskettides tumeda või mõru sokolaadi nime all müüdavatest toodetes tsisaldab piimaprodukte vähemus. Seetõttu ei ole ka piima või piimaprodukte retseptuuri võimalike komponentidena käsitletud. Eesti turul domineerivate tumedate sokolaadide koostises ei ole taimseid asendusrasvu. Siiski
Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*ik~ n-trafo ülekandetegur. Kollektorahelast 3. BT ÜB-lülit: lihtne skeem(vasakul R1, R2, paremal Rt, trans, Re). Väljundvool muutumatu kuni UKE>UKEsat ehk >UBE. ItIE=UB-UBE/RE. Parem kui R2->stabilitron (nool üles) ItIE=Ust- Ube/Re, Mõlemas skeemis UBE->-2mV/C. Et seda komp panna vasakule õlale diood(nool alla), siis It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD-UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”| VT ÜL, peale transsi Rl, mille tagant baasi ja välja Rl=Upl/I-lihtsaim voolugen VT. 4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe: DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL. Loogiline elem->võimendus 5. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
