uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust
traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku...
Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline
maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3 ,, Kes selle tobeda sõna "tõejärgsus" üldse välja mõtles? Kõlab nagu parafraas sõjajärgsest. Tegelikult on kaks korda kaks endiselt neli. Ja vesi voolab ülevalt alla, mitte alt üles (kuigi ühes riigis püüdis keegi jõgesid tagurpidi keerata). Tõde kas on või ei ole, interpreteering asja ei muuda. Näiteks võib advokaat kohtus luuletada, et tema kaitsealuse ohver hüppas ise noa otsa, 17 korda ja selg ees. Aga kes seda usub? Ainult ajupestud tõejärglane." Edgar Savisaar sai süüdistuse altkäemaksu võtmises
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke...
" Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud" Laatsaruse surnust ülesäratamine oli Jumalapoja suurimaid imetegusid. 2) Tähendamissõnas rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest kerjus, kes lebas rikka värava ees, ,,täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid". Kui Laatsarus suri, kanti ta Aabrahami sülle, rikas mees aga vaevles hauas. 30. laiale teele minema Parafraas Jeesuse mäejutluse lõigust, milles hoiatatakse kõlblusetu elu ahvatluste eest: ,,Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad." > Seadusega pahuksisse sattuma. 31. lambaid sikkudest eraldama ,,Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ..., siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu........................................................................................................................................4 Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hann...
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku...
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades allika nime ja tiitlit. Parim infokasutamise viis. • Teave parafreesimiseks. Võib atributeerida kindla nime ja tiitliga, kuid tuleb parafraseerida, mitte tsiteerida. Parafraas võib jätta võimaluse, et ajakirjanik on allikast valesti aru saanud või sõnu moonutanud. Vältida. • Teave anonüümne esitamine. Kõik seisukohad on tsiteeritavad, kuid ei tohi anda nime ja tiitlit. Võib kasutada kaudset atributeerimist. • Teave oma tekstina esitamiseks. Reporter kasutab oma tekstina, mitte parafraas või tsitaat. Ohtlik, sest kogu vastutus öeldu ees langeb ajakirjanikule. • Teave teadmiseks ehk neljasilmateave
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2 Misjonimuusika....................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime................
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Sellisel juhul on tegemist morfeemse motivatsiooniga, st terviku tähendus on tuletatav koostisosade tähendustest. Enamik sõnu ongi motiveeritud koostisosade kaudu. Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline
väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet) · sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses · siire e anzambmaan lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
tunduvalt nõrgem. · Patsifistlike lootuste kulminatsiooniks võiks pidada Briand-kelloggi pakti allakirjutamist 27 augustil 1928. nimetuse sai pakt oma autorite järgi. Paktis sunniti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid ainult rahumeelsete vahenditega. Paktile kirjutati alla pariiisis kellogi kuldsulepeaga, millel oli kiri ,,si vis pacem, para pacem!" (kui tahad rahu, valmistu rahuks). See oli parafraas ladinakeelsest vanasõnast kui tahad rahu valmistu sõjaks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines sellega veel 48 maad. 9 veebruaril 1929 kirjutasid nsv liit, eesti, läti, pool ja rumeenia moskvas alla protokollile briand kellogi pakti viivitamatu ellurakendamise kohta. Seda tehti nsvl algatusel. · ***REPARATSIOONID. 1920 aastate rahvusvahelise eilu üks tähtsamaid probleeme oli saksamma reparatsioonide küsimus
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus ...
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA Sokratese küsimuse parafraas "Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?" Religioon suhe kõigekõrgemasse Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni moraalinormid:
1. Lõuna Songi dünastia tekkimise põhjused. (millal, miks põhja- songist sai lõuna dünastia) Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahapla...
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
Hea märkmekaart on: 1) Vasem ülemine nurk: keskne mõiste, võtmesõna, st kaardi tuum omamoodi otsisõnaks selgesti eralduvale kohale. 2) Parem ülemine nurk: allikaviide, väljaande aeg ja koht, lehekülg (-küljed). Piisab lühikesest viitest, kuna esialgse allikaloendis on täpsed andmed. Ära unusta märkimast lehekülje (- külgede) numbreid! Märki otse teksti, kui lehekülg vahetub. 3) Parem alumine nurk: märkus ülestähenduse olemuse kohta: kokkuvõte: parafraas, tsitaat, oma kommentaar või mingi nende ühendus. 4) Keskel: ülestähendus. Ülestähendusi tuleb teha konkreetsete ja spetsiifiliste asjade kohta: uurimuste kesksetest joontest, uurimismeetoditest, ainestiku analüüsist, tulemustest ja järeldustest. Märkmete põhjal vormib teadustöö tegija kirjanduse ülevaate uurimuse teoreetiliseks aluspõhjaks. Olemasolevat teemat tuleb liigendada ja mõistetavaks muuta. Kirjanduse
Kehtivad ka üksikud õigusnormid seetõttu,et nad ongi kooskõlas üleüldise loomuõiguse normidega,mis juhivad esimesi. Punkt 2. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimesepoolt loodud õigust). Kehtiv õigus on riigiametnike (-organite) poolt kinnitatud riigi tahe, mis andis õigusnormidele nende pädevuse. Saksa kantsler Bismarck on ütelnud:"Üks minu sõna ja terved raamatukogutäied seadusi muutuvad makulatuuriks!". Selle põhimõtte parafraas J.H. Kirchmannilt kõlab nii: "Vaid kolm sõna seaduseandjalt ja terved raamatukogutäied muutuvad makulatuuriks" 25 Punkt 3 Realistide teooriad Põhiidee: õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid rakendatakse. Kehtima hakkamise eeldus on alati see, et ametnikud seda ka riigis tegelikult pärast jõustumist kohaldama hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Pori orkestrite lugusid mälu järgi maha kirjutades 143 (siit on pärit ka H. Juurika esimesed arranžeerimise katsetused), hiljem ka Esto-Muusikast UFA filmimuusika noote ostes. 141 Tali (ka Talli) asula oli Eesti Entsüklopeedia andmetel samanimelise, umbes 1400 elanikuga valla keskus Edela-Eestis Saarde kihelkonnas. 142 Raadiost kuulis Tali džässbänd ka P. Veebeli 1936. aasta kontserti, mis neile ereda mulje jättis: “Mõned lood kontserdi kavast nagu parafraas “Rukkiväli”, /.../ Sarah Leanderi laulud “Ma seisan sajus ja ootan sind” ja kolmas meloodia “Sa oled mu õnnetäht”/.../ said kohe paberile kribitud ja Tali džässorkestri repertuaari võetud” (Jõgi 2003: 11). Eeltoodud tsitaadist leiame veel ühe väärtusliku vihje – P. Veebeli kontserdil oli teatavasti kava 12. punktina “Möödunud šlaagreid”, täpsustamata milliseid. Loogiliselt võiksid need palad just sinna kuuluda. 143
ennekõike stalinistliku kirjanudsest rääkimise paroodia. Tegelikult seostatakse see ühe momendiga eesti kirjanduse ajaloost 50ndatel sõimatakse kirjanikke avalikult. Kogu Kivisildniku loomingu kõrgpunkte on raamat ,,Nagu härjale punane kärbseseen". 1996 See koondab endas kõiki neid varasemaid tekste. See on mõnes mõttes ka Kivisildniku esimese loominguperioodi kokkuvõte. See toob väga efektselt esile tema luuletehnoloogia omapära. Selle aluseks on mingi keeletegevuse võte, nt parafraas ,kordamine, kõnekäänu lõhkumine jms. Kivisildnik ei esita mingit tähendust, vaid tema eesmärk on pigem luua viise, kuidas võiks luuletada, luuletust koostada ning nende luuletuste olulisem tähendu on see, et me peame ära tabama, kuidas nad tehtud on. See tähendab omakorda seda, et see tähendus, mida luuletusest otsime, on selle luulemasina, selle tehnoloogia tähendus. Kivisildniku loomingu II pool pole enam nii intensiivse tähelepanuga võtete väljatöötamisele.
www.character.org Character Education Partnership, CEP Parima poole pürgimine Vana-Kreekas tähendas voorus inimlikku suurepärasust. Olla iseloomu arendav kool või iseloomu edendav kogukond tähendab püüelda parimat ning teha parimat igas eluvaldkonnas. Me peame mitte ainult olema head, vaid ka armastama head. 8. Religioon & eetika Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? -Sokratese küsimuse parafraas Milleks tunda religioone? Usundite parem tundmine aitab meil orienteeruda maailma "usulises rägastikus". Usund on ka kindlasti võti ühe rahva kultuuri juurde. Ei ole võimalik mõista erinevaid rahvaid, nende kultuuri ja tavasid, kui me ei tunne nende usundit. o Me ei pea kedagi õigeks või hukka mõistma, küll aga lihtsalt mõistma. Usk on inimesele omane · homo sapiens homo religiosus · Eksistentsiaalsed küsimused: o mis on elu mõte?
Ostensiivne selgitus Lisaks senimainitud verbaalsetele vahenditele on mõistet võimalik selgitada joonise, videoklipi või lausa objektile endale osutamise abil. Raskesti määratletavate, kuid kergesti visualiseeritavate mõistete puhul (võimlemisharjutused, meremehesõlmed, seeneliigid vms) võib nii olla märgatavalt ökonoomsem. Sõnastikus antav info 87 Parafraas Üldkeelesõnastikes võidakse selgituse kohal esitada parafraas, mis muudab sõna saamisviisi läbipaistvamaks, kuid olulist lisainfot ei anna. Oskussõnastikes on parafraas oma vähese informatiivsuse tõttu üsna ebapopulaarne. (12) suurendamine: suuremaks muutmine 12.3 Selgituste sõnastamisest Selgitusele esitatavaid nõudeid Järgneb loetelu soove, milline selgitus peaks olema või võiks olla, umbes tähtsuse kahanemise järjekorras. Selgitus peaks vastama tõele ehk olema piisavalt kitsas. Alustame vigasest näitest:
Mingi traditsiooniline lähenemine ja lepituse leidmine võiks olla küll, aga avangardism jääb ja provokatiivsus ka. KS teeb 90ndatel katse Kirjanikke Liitu astuda sest ta on halb kirjanik. Aga ta teeb uue katse, ja siis ta pääseb. 2003 Rahvuseepos Kalevipoeg e Armastus 2007 Sumo - Sai luule aasta auhinna. Märk, et tõepoolest oleme KS olemasoluga leppinud. Luulevormis leppimist lihtsam leida. 2014 Tunnete sümfoonia e Kerjused liftides - parafraas "Kerjused treppidel". Näeme naljategemist ja teistpidi seda, et haarab võõraid tekste õhust, tugevalt mängib eesti kirjandustraditsooniga. Olemas ka see, et KS-ile valmis disainitud koht selles trdaitsioonis. Võtame kui õukonna narri, kellele lubatud rohkem kui teistele. Kalevipoeg (KS) aeg kus rahvusidentiteedi ümbermõtestamine, siis loomulik, et peaaegu silmapaistval kirjanikul on oma Kalevipoeg. Muutub hiljem igapäevaseks praktikaks.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
