• Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad
põhikohustused ja need tingimused, mis laienevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele ning see, kas iga üksiktellimus on vaadelvad iseseisva lepinguna või toimub lepingu täitmine osade kaupa. Sellisel juhul võib ka raamlepingust tuleneda, millisest hetkest loetakse leping sõlmituks. Oluline on siinkohal märkida ka üldpõhimõtet, mis laieneb kõikidele võlaõigusseaduse eriosas reguleeritud lepingutele. Nimelt loetakse kõik eriosas reguleeritud lepingud sõlmituks alates kokkuleppe saavutamisest (tegemist on konsensuaalsete lepingutega). Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingute sõlmimine on vajalik juhul, kui põhilepingu sõlmimisel on mingid õiguslikud või faktilised takistused. Tõlgendamise kaudu tuleb
Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus käsitleb kuritegusid ja nende koosseise,haru karistusõigus aga väärtegusid ja nende koosseise.Kõigi kuritegude koosseisud paiknevad KarS-is,seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS-i eriosas kui ka muudes seadustes. Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is
Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma
isikutunnused • “Muu subjektiivne tunnus” Subjektiivsed tunnused • Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu • Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb selle eest ette vastutuse • Väärtegude toimepanemisel ei eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
minimaalsed nõuded töökeskkonnale, täistööaeg ehk aeg, millest rohkem töötamine on igal juhul ületunnitöö jms. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega Töösuhe on võlasuhe: kaks isikut võlgnevad teineteisele midagi ning see võlgnevus on vastastikune. Võlasuhteid reguleeritakse Eestis VÕS'a, mille üldosa kehtib kõigi lepingute suhtes ning eriosas sätestatakse erinevate lepinguliikide regulatsioon. Tööleping on ainulaadne, sest kuigi tegemist on lepinguga, millele laienevad VÕS üldsätted, on töölepingute regulatsioon sätestatud eraldi töölepingu seadusega. Töölepingule laienevad samas aga ka VÕS käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega (2) Töölepingu alusel tekib tugev sõltuvussuhe, mille tõttu vajavad pooled erilist
minimaalsed nõuded töökeskkonnale, täistööaeg ehk aeg, millest rohkem töötamine on igal juhul ületunnitöö jms. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega Töösuhe on võlasuhe: kaks isikut võlgnevad teineteisele midagi ning see võlgnevus on vastastikune. Võlasuhteid reguleeritakse Eestis VÕS'a, mille üldosa kehtib kõigi lepingute suhtes ning eriosas sätestatakse erinevate lepinguliikide regulatsioon. Tööleping on ainulaadne, sest kuigi tegemist on lepinguga, millele laienevad VÕS üldsätted, on töölepingute regulatsioon sätestatud eraldi töölepingu seadusega. Töölepingule laienevad samas aga ka VÕS käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega (2) Töölepingu alusel tekib tugev sõltuvussuhe, mille tõttu vajavad pooled erilist
haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele
· objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
See on temast sõltumatult juhtunud. Lõhkeseadeldise ebaseaduslik käitlemine, vara hävitamine ja rikkumine ja tapmine. Seega see üks tegu sisaldab 3 erinevat süüteokoosseisu, mis on ka ühtlasi ühest tahtlusest kantud. Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga õiguslikult nähakse asja ühe teona. Mitu tegu vastab ühele koosseisule. Tuleb vaadelda 3 võimalust: Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla.
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku
siis tegu välistatud. Kui asjatundja pole kindel ja edasi ei uuri, siis võib kõne alla tulla välditav keelueksimus. 3) Vabatahtlik loobumine süüteokatsest (§-d 40-43) – loobuda saab teost, mis on jõudnud katse, kuid pole jõudnud lõpuleviimise staadiumi. Olles eespool nentinud koosseisu, seega lõpuleviidud süüteo olemasolud isiku käitumises, ei saa enam loobumist kontrollida. 4) Isikuline süüd välistav asjaolu eriosas (§-d 306 ja 307) Kvalifikatsioonid ja priviligeeringud kui on saadud jaatav vastus põhikoosseisule, kontrollitakse võimalikke kvalifikatsioone ehk raskendavaid asjaolusi. (NB! Surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 ei ole §113 priviligeering). Kaastäideviimine Varavastased süüteod priviligeering §218 Kogum ideaal- (§63 I) või reaalkogum (§63 II) IV. Karistatavuseeldused väljaspool õigusvastasust ja süüd 1. Objektiivsed karistatavuseeldused
dokumentide koostamiseks, ametiasutuste asjaajamiseks, juhtimisteenuse osutamiseks jne. Tööleping • Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseaduse üldosa ning see osa võlaõigusseaduse eriosas, mis räägib käsunduslepingust. Töökorralduse reeglid • Vastavalt töölepingu seadusele (§ 5 lg 1 p 11) peab tööleping viitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Töökorralduse reeglitega määrab tööandja kindlaks poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töökorralduse reeglid on kohustuslikud kõikidele selle tööandja juures töötavatele isikutele. Reeglite eiramine võib anda tööandjale mõjuva
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 11.2 Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? 12. Kohtkorraldus 7.1 KOHTUVÕIM KUI ÜKS VÕIMUDE LAHUSUSE ELEMENT Kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe üks olulisemaid komponente. Kohtuvõim peaks olema selgelt eristatud nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust ja neist mõlemast sõltumatu sellisel määral, et ta võiks
35. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel? See jääb seisma ja pärast tegurite möödumist jätkub jälle ? 36. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süüteod on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 37. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad:
suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas
füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 16. Kaasaaitaja eristamine kuriteo varjajast 17. Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus 18. § 24. Eriline isikutunnus (1) Eriline isikutunnus on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. (2) Kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on täideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavõtjale käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. (3) Seaduses sätestatud vastutust raskendav, kergendav või välistav eriline isikutunnus kehtib üksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. 19
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; 16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering? Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja
1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks. Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2 Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku.
iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. (7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. (8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. (9) Käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära. § 45. Vangistus
lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. c. ainult neile lepingutele, mis on sätestatud võlaõigusseaduse eriosas https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349 1/6 6/14/14 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST d. kõikidele lepingutele kõikidele VÕSis või muudes seadustes nimetatud lepingutele,
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas
doktriini kohaselt on tegemist inimloomusele nõnda relevantsete asjaoludega, mida pole võimalik kellegi tahte ega kokkuleppega muuta. Autor leiab, et ilma loomuõiguseta kaotaksid positiivse õiguse normid oma olemuse, mõtte ning eesmärgi. Seega on ülimalt oluline, et ka uuritava õigustloova seaduse õigusnormid sisaldaksid ülipositiivse õiguse põhimõtet. Kõige optimaalsem oleks kontrollida karistusseadustiku eriosas sisalduvate sanktsioonide vastavust ülipositiivsele õigusele, kas õiguskaitsvates normides sisalduv õiguslik tagajärg arvestab ülipositiivse õiguse põhimõtteid või mitte. Autor, uurinud KarS'i, tõdeb, et loomuõigust on karistuste määramisel seadusandja poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2
............... 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas ……………………………… 10 2. ALTKÄEMAKSU SÕNASTUSE TÄNASE REDAKTSIOONI TEKE …….. 11 2.1. Altkäemaksu sõnastus Kriminaalkoodeksis ………………………………. 11 2.2. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsiooni allikad ja teke……………………………………………………………..
Subsumeerimine. Toimub normist kinnipidamise/kasutamise/ rakendamise teel) ● Normist kinnipidmine - eelduseks on on õiguspärase normi olemasolu. ● Normi kasutamine. ● Õiguse rakendamine ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon - eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine
regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. ,,teise isiku tapmine"... Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega (motiiv jne). NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas, kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis on dokument? Ta peab tooma kaasa õiguslikke tagajärge. Aga mis on dokumentaalsed tõendid? Igasugused kindlal kandjal asjad. Kui üldosa määrab kindlaks isikute karistuse piirid, siis eriosa kehtestab reaalset kaitse. Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü. Üldosas on nad käsitlust leidnud põhimõtteliselt. Süüteo kui
kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija
Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu. Kuriteokoosseisu hindamise kriteeriumid:8 1) Kas teol on teo tunnused, mis on kirjeldanud karistusseadustiku eriosas. 2) Kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu(näiteks hädakaitse) ja kas isik on süüdi selles. 3) Kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, on siiski vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule süüks panna lähtuvalt sellest, kas isik oli süüvõimeline, süüdiv, milline oli isiku vaimne seisund jne. Süüvõimeline isik on teo toimepanemise hetkel vähemalt 14- aastane ning ta on süüdiv.9 7 Samas, lk 358 8 A. Kiris jt
seaduse eriosa teiste sätete alusel. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata); Kriminaalõiguslik sanktsioon. (2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Absoluutselt määratletud dispositsioon (määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust); Kriminaalõiguslik sanktsioon. § 95. Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus Tsiviilelanike ründamise eest sõjategevuse piirkonnas või tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või
Kui ses pole võimalik, siis kohaldatakse kas: selel riigi õigust, kus kahju tekib, kus on poolte harilik viibimiskoht kahju tekkimise ajal või muu riigi õigust, millega see võlasuhe tihedamalt seotud on (tugevama seose põhimõte= e)Ka tõenäoliselt tekkivad lepinguvälised võlasuhted. *Pooled saavad ka kokku leppida, mis õigust kohaldatakse, neil on valikuvabadus. *Eestis on lepinguväliste kohustuste õiguslikult tunnustatud õigustusalused sätestatud VÕS eriosas. 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Antud määrus reguleerib kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korra tsiviil- ja kaubandusasjades. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega? Koosseisupärane on süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustiku eriosas või mõnes teises seaduse osas kirja pandud ehk sätestatud koosseisulistele asjaoludele. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: seadus sätestatud tegevus või tegevusetus, tagajärg ja põhjuslik seos. Subjektiivse koosseisu tunnusteks on tahtlus või ettevaatamatus ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivseks eritunnuseks on nn koosseisu eksimus. Millal on süütegu õigusvastane? Õigusvastane on süütegu siis kui see vastab süüteo
-tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund -kohuste kollosioon -eksimus teo toimepanemisel
nii eraõiguslike jur isikud ja avalikke õiguslikke jur isikud) eraõiguslikud jur isikud ja äriühingud vastuavad krim korras. Küsimus on et kas avalik-õiguslikud jur isikud võivad krim korras vastutada? – § 14 lg 3 – riik, kov ja avalik-õiguslik jur isik ei saa vastutada krim korras. 4)kas jur isik saab toime panna kõiki KarSi kuritegusid või ainult osasid? Kars lähtub spetsiaalsest põhimõttest- jur isik vastutab vaid nende kuritegude puhul mis on karsi eriosas konkreetselt nimetatud. Laienevad vaid need § kus on konkreetselt ette nähtud. Kui kars kehtima hakkas oli kuritegusid mille eest jur isik vastutada sai oli selge vähemus –tana on jõutud olukorda kus jur isik vastutab enamike kuritegude eest. Selget printsiipi millised kuritegusid toime panna ja milliseid ei saa ei ole. 5) kui vastutab jur isik, siis mis saab teo toimepannud füüsilisest isikust ning vastupidi? 1. kui vastutab jur isik siis mis saab füüsilisest isikust? § 14 lg 2 jur
Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuriteo ja väärteo erisus seisneb teo raskusastmes. Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud, see tähendab sisalduvad kõik KarS eriosas. Väärteokoosseisud ei ole kodifitseeritud ehk asetsevad eriseadustes. 20. Omavoliline sissetung. - valdaja tahte vastane sisenemine, tungimine võõrasse hoonesse jm. St pole tema nõusolekut. Sissetung on sisenemine objektile mitteettenähtud viisil.Avaliku rahu vastane süütegu - väärtegu. Kaitstav õigushüve - isiku kodu. Kodu on puutumatu. 1. Valdaja on olenemata valduse õigusliku aluse olemasolust isik, kes teostab tegelikku võimu
Ülesütlemist kui ühte kohustuse rikkumisel kohaldatavat õiguskaitsevahendit reguleeritakse VÕS § 116. Ülesütlemise liikide puhul tuleb eristada määratud tähtajaga kestvuslepinguid ja määramata tähtajaga kestvuslepinguid. 1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul on ette nähtud lepingu lõpetamine "korralise ülesütlemisega". Korralise ülesütlemise alused ja võimalus on tavaliselt sätestatud vastavat kestyuslepingut reguleerivate sätetega VÕS eriosas või eriseadusega, teatud juhtudel lepivad pooled kokku aga eritingimuste osas (eelkõige puudutavad sellised kokkulepped ülesütlemistähtaegu). Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Tavaliselt jõustub aga ülesütlemine alles peale teatava tähtaja möödumist ülesütlemisavalduse tegemisest, mis peab võimaldama teisel poolel end muutunud oludega kohandada. 2) Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks
Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline
üldmenetlusena. (vt lk 381). Kohtulik pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad
(vt lk 381). Kohtulik- pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad
-tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund -kohuste kollosioon -eksimus teo toimepanemisel
On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt kriminaalõiguse eriosas. Rahvusvaheline õigus Reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega. Õigusaktide süstematiseerimine 1) Inkorporeerimine: õigusktide monoamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vm järjestuses. 2) Kodifitseerimine: paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende
II õigusvastasus III süü See struktuur tähendab seda, et vaid siis kui kõigil kolmel astmel hinnates õigusvastust ja süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees! Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab. Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas kergemeelsuse või hooletuse vormis ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. 323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süüteod kui riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisaktid on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldusena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? 1.Isikuvastased süüteod 2.Varavastased süüteod 3.Majandusalased ja avaliku usalduse vastased süüteod Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Määratlus ja karistused on ära toodud karistusseadustikus. Väärtegude koosseis ja kohaldatavad karistused võivad olla sätestatud ka eriseadustes. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad?
pädevuses või on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse karistuse üle. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikust 1. Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus? Põhikoosseis on antud paragrahvis või selle esimeses lõikes. Mõnikord on süüteol ohtlikum ehk kvalifitseeritud koosseis, millel on kvalifitseerivad tunnused. Sätestatud on ka õigusvastasust välistavad asjaolud. 2. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Igasse peatükki on koondatud ühe õigushüve või üheliigiliste õigushüvede vastased süüteod. Mõnikord on süstematiseerimise aluseks subjekti erilised isikutunnused. 1) Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod 2) Isikuvastased süüteod 3) Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod 4) Süüteod perekonna ja alaealiste vastu 5) Rahvatervisevastased süüteod 6) Varavastased süüteod
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik regule...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus 117. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
