Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maa...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6
1. Analüüsi objekt I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13 tühistamiseks (nr 3-3-1-30-11) 2. Analüüsi skeem 2.1 Valiku põhjendus On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet`i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõig...
tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Tõendamine: Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendamiskoormus: · Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid
vajadusele õigusbüroo ruumides. 2.6 Õigusbürool on kohustus pidada käesoleva lepingu täitmisega seotud tehtud tööde arvestust ja kohustus pidada kantud kulude arvestust ning esitada need kliendile. 2.7 Õigusbüroo kohustub: 2.7.1 edastama kliendile operatiivselt informatsiooni ülesande täitmise käigu kohta, sealhulgas teatama viivitamatult, aga mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungile järgnevast tööpäevast kohtulahendi tegemise aja ning esitama kliendi nõudmisel kirjaliku vahearuande menetluse kohta; 2.7.2 edastama viivitamatult seisukoha võimalike esile kerkivate probleemide osas ning nõustama klienti parimal võimalikul määral ülesande täitmisel; 2.7.3 edastama kliendile üle vaatamiseks kohtule või teisele poolele edastatava õigusbüroo koostatud dokumendi hiljemalt 1 tööpäeva enne dokumendi esitamise tähtaja saabumist,
Administratiivtöö õppetool Jane Jaakson RP1993 RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht........................................................................................5
avaldusi ja pretensioone, samuti ajama tsiviil-, kriminaal-,haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, politsei- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas õigusega esitada iseseisvad hagisid, õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi aluse muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks, täienddokumentide sissenõudmiseks esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste algatamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri kehtib 01. septembrini 2014.a. (allkiri) Juhatuse liige
alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus. Muude kannete kandmine üksnes siis, kui seadusest tuleneb õiguslik alus. Kehtib numerus claususe põhimõte Kannete tegemiseks üldjuhul vajalik avaldus ja puudutatud isiku nõusolek (erandid: nt kohtutäituri või pankrotihalduri avalduse või kohtulahendi alusel kande tegemine) Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi (kantakse kinnistusraamatusse): omand ehk omandiõigus hoonestusõigus servituudid o reaalservituudid o isiklikud servituudid o kasutusvaldus o isiklik kasutusõigus reaalkoormatis hüpoteek ostueesõigus Märked (AÕS § 63)
vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. Mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem lapse kasvatamises ka tegelikult osaleb (Perekonnaseadus. RT I 2009, 60, 395). Lahus elavate vanemate otsustusõigus Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kui laps viibib vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu
ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale
isegi mitte süüdimõistetut. Vältimaks vigu, on rakendatud kohtuotsuse edasikaebamise õigus. Apellatsiooni korras vaatab ringkonnakohus läbi esimese astme kohtu lahendi. Apellatsioon on kõrgema instantsi poole pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimis...
tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. 15. Tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Esitamine: tõend tuleb esitada õigeaegselt- TsMS § 329. tõendi esitamise kohustus eelmenetluses- TsMS § 237, Hilisem tõendi esitamise võimalikkus ja õiguslikud tagajärjed - TsMS § 331. Hindamine: Eesmärk: seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi tegemine. Tõendi hindamine omab nii sisemist (loogilist) kui välist(õiguslikku) külge. Tõendite hindamine peab toimuma kohtuniku siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232): igakülgselt, täielikult, objektiivselt. Seejuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamuse tähendus- TsMS § 232 lg 3.
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon.
" ,,Eeluurimisese reputatsiooni hoidmine." ,,Väljaspool põhjendatud kahtlust." ,,Vältimatu vajalikkus sunnivahendite kasutamisel" (nt ametist kõrvaldamine). Õigus edasi kaevata PS § 24 lõige 5. Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Õigus edasi kaevata Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebamisele. Edasikaebe astmete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lõige 3: Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles
ainuüksi maksukohuslasele tehtud õigusvastasest haldusaktist. Maksuotsust või rahalist nõuet sisaldav haldusakt tuleb täita. Rahalise tegevuse sooritamisel muutub teenitud tulu majandustegevuse käigus tekkivaks tuluks. Kolleegium on seisukohal, et maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik.9 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10 Kohtulahend number 3-3-1-48-10, kuupäevaga 25.04.2011. Kohtulahendi osapoolteks oli Maksu- ja Tolliamet vs AS TAO MV, käsitleb endas kahte vaidluses olevat keskset küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras, kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www
Kahjuks kokkutulnud kolleegium asus süüdistama ja mind märtriks tituleerima, süüvimata seejuures olukorra lahendusse. Lõpetasin enda jaoks koosoleku püsti tõustes ja öeldes - teil kõigil on õigus oma arvamusele. Järgmisel päeval mind koondati sõnadega õnneks oled tänaseks töötanud siin 4,7 aastat ja me ei pea sulle maksma 6 kuu kompensatsiooni, vaid nelja kuu oma. Edasi vältas 6 kuu pikkune töövaidlus, millest ,,võitjana" väljusin. Seda küll kohtulahendi osas, kuid minu südames on teadmine, et mõlemad osapooled jäid antud võitluses siiski kaotajateks. 1. Konflikti osapoolteks olid raamatupidamisosakonna töötajad. Seega oli konflikt grupisisene 2. Konflikt oli primaarne, sest osapooled olid põhiküsimustes isiklikult puudutatud ja huvitatud. 3. Konfliktide põhiküsimused: välja ütlemata ja mitte jagatud eesmärgid; erinevad eesmärgid, visiooni puudumine; suhtlemise ja info puudus;
isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. 13. Mida tähendab vanemate ühine otsustusõigus? 4 § 145. Lahus elavate vanemate otsustusõigus (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. 14. Kellel on õigus saada vanematelt elatist? § 97
majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Osaühingu eelised: · Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid · Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks · Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat
rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Sveitsi Konföderatsiooni kodaniku lapse sünni registreerimisel kantakse lapse kodakondsus rahvastikuregistrisse vanemate avalduse alusel. [1] 1.4. Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel. Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. [1] Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt
Tartu Ringkonnakohus Viru Ringkonnakohus Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate...
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinnis...
Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist. Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine/kooselu. Subjektiivne lahuselu-ühine majapidamine/kooselu puudub vähemalt ühe abikaasa tahtel. Lahuselu tagajärgedeks on abikaasa ülalpidamine, tarbevara jagamine, eluaseme kasutusõiguse määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3
alused ja tingimused. 1.2 Juhatuse liige kinnitab, et: (a) tema suhtes ei ole kohus vastavalt karistusseadustiku §dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu; (b) tal pole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Ühing; (c) tal ei ole keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel; (d) tal ei lasu mingeid kohustusi kolmandate isikute ees, mis võiksid olla vastuolus tema käesolevast Lepingust tulenevate kohustustega või takistada tal muul viisil oma käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi täitmast. 1.3 Ühing kinnitab, et Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on kinnitatud osanike [kuupäev] otsusega. 2. Juhatuse liikme kohustused 2
Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks
Varaühisuse lõpetamise hagi Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui: 1) tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda, või seetõttu, et teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises; 2) teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada. Kui varaühisus on lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks. Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Ühisvara jagamine Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise,
Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu
Tasu väljatrüki ja õiendi väljastamise eest. Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine (KTS §-d 52 ja 53) Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib vaidlustada kohustatud isik täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kohus tunnistab kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Täitekulud (TMS §§ 37-42) Täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud,
on vaid hagejal, kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid. 4. Hageja Aksel Neem ja kostja Herbert Saar lõpetasid kohtus omandiõigusliku vaidluse kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri. Tema poeg ei tunnistanud isa sõlmitud kokkulepet ja nõudis asja uut läbivaatamist. Kuidas toimida? Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata? TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2
juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
13. Õigus edasi kaevata Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Edasikaebeõigus on EIÕK järelevalveorganite poolt kujundatud seisukoha järgi ühekordne õigus. See tähendab, et üldjuhul peab kriminaalasjades olema tagatud õigus vähemalt ühele edasikaebele. 14. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla
kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine
Ka Eesti ei ole jäänud Euroopa Kohtu otsustest täielikult puutumata Athinaiki (C294/99) lahend on toonud Eesti jaoks kaasa potentsiaalse maksutulude kaotamise riski. Võttes aluseks äriühingu tulumaksu aastase laekumise, võib pärast üleminekuperioodi lõppu aastal 2009 oodata Eestit maksutulude kaotus summas 2,53 mld krooni ehk üks paras täiendav suhkrutrahv. Erinevust Marks & Spenceri lahendist on vaid sedavõrd, et Eesti oli riskist teadlik juba varakult, seda nii kohtulahendi enda kui ka Euroopa Komisjoni poolsete märkuste tõttu, samas kui Marks & Spencer'i kohtujuristi seisukoht tuli liikmesriikidele suure üllatusena. Olgugi, et Euroopa maksuteadlased on riskile ka varem viidanud, on Euroopa Komisjon ise pidanud piiriüleste kahjumitega seonduva reguleerimiseks vajalikuks positiivset harmoneerimist. Kohtuotsuste mõju areng ja tagajärgede intensiivsus on suurenemas, mistõttu pole ka ime, et
-Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. -Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt. -Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisega sooviti. -Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. -Haldusorgan on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik
Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal,- ja väärteo asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi. II astme kohtud on ringkonnakohtud. Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab appellatsiooni korrdas (appellatsioo edasikaebusega kõrgema intstantsi poole pöördumine ) läbi I astme kohtulahendi tegelikult toimub uus kohtu protsess. Ringkonnakohus võib alama astme kohtuasutust kinnitada aga võib selle ka ära muuta. Ringkonna kohtus vaatab kaebusi läbi kolleegiumi kuhu kuulub kolm kohtunikku. Edasi kaebamise õigus on mõlemal osapoolel. III astme kohus on riigikohus. See asub Tartus ja on Eesti kohtusüsteemi kõrgeim aste. Kui ka ringkonna otsusega ei olda nõus võib pöörduda riigikohtusse. Riigikohus vaatab kohtulahendi läbi korratsiooni korras, et kohtu asi vaadatakse
Riikide vahel jaotatud kalanduskvoodid, oli kasulikum olla UK lipu all. UK võttis vastu õigusakti, et laevad tuleb ümber registreerida, uute tingimuste kohaselt 75% kalalaevade omanikest aktsionäridest või osanikest peavad olema UK kodanikud. Asutamisvabaduse vastane- iga liikmesriigi kodanikul teises liikmesriigis õigus tegutseda, nende tegevust ei tohi piirata. Kas kohtul oli kohustus esialgset õiguskaitset rakendada? (kui olemasolev tegevus tekitab suurt kahju, kohtulahendi lõpuni läheb aega ja vahepeal võib sündida korvamatu kahju, kuniks kohtuvaidlus lõppenud, võib kohus peatada mingisuguse õigusakti või lepingu toimimise). Kuigi UK enda õiguskaitsevahendites niisusugust võimalust ette nähtud ei olnud, (siseriikliku õiguskaitse autonoomia põhimõte). Kas EL õigusest tulenevalt tuleks see tekitada? EL Kohtu otsus: siseriiklik kohus peab tagama isiklikud õigused, sealhulgas esialgse õiguskaitse, normi mis seda kasutada keelas ei tohi rakendada
tõlgendvad mingit õiguspõhimõtet erinevalt, siis on suurem kaal õigusaktil. Prentsedendi näol on tegemist, õigusaktis sätestatud reeglite, põhilise tõlgenduvahendina ja see annab ka aluse täiendava õigusakti vastuvõtmiseks. Pretsedent koosneb kahest osast: 2 · Ratio decideni ehk kohtulahendi siduv osa, mis selgitab reegli või printsiibi olemust ehk osa pretsedenist kus kohus paneb paika reegli ja selle rakendusala. · Obiter dictum ehk õiguslikult mitte siduv osa, mis kirjeldab kohtunike arvamust selle kohta mis on reegel ja milline on selle rakendusala antud kaasuses. Eristada saab neid ka nii, et pretsedendi Ratio Decidendis on kasutatud mitmust ehk kohus otsustas ja Obiter Dictumis on välja toodud konkreetse kohtuniku arvamus. Otsusele võivad kohtunikud
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda? Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet. 6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist? Üksikakt (kohtuotsus) 2. 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? – Õigussubjektsus koosneb 3 osast: õigusvõime (algab elusalt sünniga), teovõime (algab 18.eluaastast, ennem seda on piiratud teovõime), deliktivõime (algab 14.eluaastast). Kairil on õigusvõime, piiratud ehk osaline teovõime ja deliktivõime. Taavil on õigus-, teo- ja deliktivõime
poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada. 11. Kohtuistungi avalikkus (1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras. (2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid. (3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. (4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks. 4. Kaitseõigus, kaitsjad § 42. Kaitsja
III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab:
9 Hooldusõiguse osalise või täieliku üleandmise puhul säilib aga teise, lahuselava vanema suhtlusõigus ehk lapsel on õigus isiklikult suhelda oma lahuselava vanemaga. Lahuselaval vanemal kellel ei ole enam hooldusõigust, on siiski õigus otsustada lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste üle ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei pea siiski nõudma tingimata ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt. Teisisõnu osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada.
200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega). Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule. Kui kolmas isik esitab iseseisva
Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil sotsiaalseid probleeme, mille lahendamisega inimesed või ühiskond ise hakkama ei saa või kus riigi sekkumine on muul põhjusel soovitatav. Näiteks veritasu kui kuriteo eest kättemaksmise viisi vältimiseks. Õiguse tunnused: Selleks, et õigus võimaldaks lahendada sotsiaalseid probleeme, peab see vastama kolmele tunnusele. · Eesmärgipärane õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisel sooviti saavutada. Kui kehtestatud õigusnormid ei võimalda eesmärki saavutada ega aita sellele kaasa, siis ei vasta need õigusnormid õiguse ideele. · Õiguskindlus Kui sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning õiguse rikkumised on erandlikud. Inimesel peab olema kindlustunne, et seaduse järgimisel ei satu ta teistest halvemasse olukorda. Kui keegi rikub õigust, siis riik peab
Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult. vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, (2) Kohus teatab poolele teise poole taotlusest kolmanda isiku esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning kaasamiseks ja saadab talle avalduse ärakirja. Poolel on õigus ekspertidele, saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi taotlusele vastata. tõestatud ärakirju ning kaevata edasi kohtuotsuse ja -määruse peale (3) Kohus lahendab kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega seaduses sätestatud alustel ja korras. Protsessiosalisel on ka muud ning teatab sellest taotlejale ja pooltele. käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused
vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, 3.6. Poolte ja menetlusosaliste võrdsuse printsiip esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi Tsiviilkohtumenetluses tehakse vahet kahte liiki isikutel: tõestatud ärakirju ning kaevata edasi kohtuotsuse ja -määruse peale 12 Page 13 of 24 seaduses sätestatud alustel ja korras
Kehtib nõue kontrollida esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust (ÄS § 33 lg 6) ka juhul, kui ei esitata vastuväiteid. Sisuline kontroll on piiratud. Vaidlusi ei lahendata. Registrimenetluses tehtavaks lahendiks on kandemäärus (vt TsMS § 478 jj; 591-601). Kandemenetlus Kandeid tehakse elektroonses vormis (salvestades kande ettenähtud andmebaasi). Kandeid tehakse registrisse kolmel alusel (vt ÄS § 33 lg 1; MTÜS § 79 lg 1): a) Kandeavalduse alusel; b) Kohtulahendi alusel (vt ka TsMS § 593 lg 1) c) Registri poolt ametiülesannete korras (ÄS § 61); Kande tegemine avalduse alusel Avaldus õigustatud isiku poolt (TsMS § 593lg 2) kas notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud vormis koos lisadega. Asutamis-, ühinemis- ja jagunemisleping nõuavad notariaalset tõestamist. Kehtib üldine andmete parandamise seadusest tulenev kohustus ÄS § 33 lg 7.
seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Äriregistrit peetakse eesti keeles. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
