KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub
See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni)
võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona.
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi,
siis Sokrates õieti on? 7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused Kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. Üldiseks tuleb pidada säärast otsustust, milles kindlakstehtud asi või omadus on maksev eranditult kõigi kohta, omane igale teisele asjale, näiteks: ,, kõik inimesed on surelikud", kusjuures ,,inimese" all mõeldakse teatud liiki kogu ulatuses, mitte teatavat kindlat, konkreetset isikut. Osaline või partikulaarne on säärane otsustus, milles väljendatud tõsiasi on kehtiv üksnes osa asjade koht ega väljenda seetõttu mitte sel määral nende olemust, nagu see teostub üldises otsuses: väidan ma, et ,,mõned inimesed on blondid", siis ei väljenda ma sellega kaugeltki mingit inimesele kui niisugusele omistatavat omadust, vaid teatavaile, nimelt üksnes 13 blondiinidele omistuvat kvaliteeti. Määramatuse otsustuses jääb selgusetuks, kas siin antud
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Suurtes madalates ja häguse veega järvedes varjutab valguslimitatsioon P- limitatsiooni Limitatsioon võib olenevalt rakkude jagunemise staadiumist ja valgustingimustest või temperatuurist erineda 2-4 korda, samuti on see ka liigiti erinev. Sinivetikad eelistavad N/P suhet < 10, samas võimelised P rakkudesse tagavaraks koguma ning võivad domineerida ka väga kõrge suhte juures Räni esinemine magevees - Lahustunud ränihapped [Si(OH)4] (esinevad Si väga kõrgel kontsentratsioonil), Partikulaarne (osakestega seotud) räni; Elusorganismide koostises peamiselt ränivetikates, aga ka kold- ja mändvetikates ning käsnades; Anorgaanilised kompleksühendid settes (Al- ja Fe hüdroksiididega) Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud? *valida fooniveekogud, mis on vähe muutunud, st, millele on inimmõju olnud väike *sette uuringud: põhjasette fosforisisaldus ja ränivetikate säilinud kestad lasevad mineviku tingimuste
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Reziimide keskel on (kaubandusrez wto) rahvusvaheline organisatsioon Reziimi tekkimine Egoistlik omahuvi (seotud hegemoonilise .., algselt tegeletakse omapäid nii nagu riigile hea, aga siis avastatakse, et koostöö teiste riikidega on riigile hea) o Spontaanne o Läbirääkimised o Sunnitud Poliitiline jõud o Kosmopoliitne ja instrumentaalne o Partikulaarne ja eesmärgipärane Normid ja printsiibid o Teine probleemala Kasutus ja tavad (usage and custom) Teadmised (knowledge) o Need kaks pole iseseisvad reziimiloojad Reziimide autonoomia Mingisugune tagasiside, kuidas reziimid mõjutavad riikide käitumist Vahed (lags) o Reziimid saavad oma 'elu' Olulised muutujad Reziimid Seotud käitumine Tagasiside
4. uurimisobjekti järgi · ideeajalugu · mõisteajalugu · meetodite ajalugu Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1. Õigusajalugu kitsamas mõttes - eelkõige kohtute poolt tagatud ja valvatud objektiivse õiguse ajaloo (s.t. eraõiguse, kriminaalõiguse ja protsessiõiguse ajalugu) 2. Põhikorra ajalugu - teiste võimukandjate ja sotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajalugu. Eesti õigusajalugu on partikulaarne õigusajalugu. Eesti õigusajalugu kui 1. eesti õiguse ajalugu, s.t. eestlaste õigusajalugu 2. õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut J. Uluotsa määratlused: 1. eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks. 2
Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..):
o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri
Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega. 3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide javastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlaste ks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva jam a a õ i g u s e a j a l u g u v a r a s e m a t e s t e a d m i s v õ i m e l i s t e s t a e g a d e s t
Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi seisukohalt indiviidi motivatsiooni. 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
sotsiaalsete normide liigid: tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, õigusnormid; tavanormid: tavad, rituaalid, sümbolid, rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavad, parlamentaarsed tavad; ius scriptum, ius non scriptum; moraalinormid: kõlbluspõhimõtted, indiviidi autonoomne kõlbeline teadvus, elukreedo ning tõekspidamine, rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlikud printsiibid (õiglus, õilsus, egaliteet, humanism; moraal: kristlik, -töö ning -ärimoraal; partikulaarne moraal - egotsentrism: egoism, immoralism, hundimoraal; kaksikmoraal; tortuur; surmanuhtlus; ausad vargad, fraier (vaba inimene, tavakodanik); ühiskonnakesksed üldhumanistlikke väärtusi kandvad moraalinormid; korporatiivne organisatsioon: ajaloolised - aadli (nt ordud) või käsitööliste organisatsioonid (tsunftid), kaasaegsed - kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid; korporatiivsed organisatsioonid: legaalsed (seaduslik, formaalne), illegaalsed (ebaseaduslik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
