KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub
See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni)
võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona.
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi,
siis Sokrates õieti on? 7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused Kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. Üldiseks tuleb pidada säärast otsustust, milles kindlakstehtud asi või omadus on maksev eranditult kõigi kohta, omane igale teisele asjale, näiteks: ,, kõik inimesed on surelikud", kusjuures ,,inimese" all mõeldakse teatud liiki kogu ulatuses, mitte teatavat kindlat, konkreetset isikut. Osaline või partikulaarne on säärane otsustus, milles väljendatud tõsiasi on kehtiv üksnes osa asjade koht ega väljenda seetõttu mitte sel määral nende olemust, nagu see teostub üldises otsuses: väidan ma, et ,,mõned inimesed on blondid", siis ei väljenda ma sellega kaugeltki mingit inimesele kui niisugusele omistatavat omadust, vaid teatavaile, nimelt üksnes 13 blondiinidele omistuvat kvaliteeti. Määramatuse otsustuses jääb selgusetuks, kas siin antud
või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Skeptitsism vaatekoht, mille järgi teadmine pole võimalik. Universaalne skeptitsism on seisukoht, et me pole võimelised üldse mitte midagi teadma; lokaalne või partikulaarne skeptitsism leiab, et me oleme määratud jääma teadmatusse mõnes konkreetses olulises valdkonnas (vt nt Hume'i vaated metafüüsikale). Moraaliskeptitsismi arvates ei ole me võimelised teadma, kas moraalitõdesid on olemas. Strateegiline planeerimine lähenemine juhtimisele, mille kohaselt ettevõtte tegevust planeeritakse pikemaks ajaks, sooviga pääseda "lühiajalisusest", "ad-hocismist ja "kriisireguleerimisest". Pikaajaliste eesmärkide seadmine võib aidata luua
Suurtes madalates ja häguse veega järvedes varjutab valguslimitatsioon P- limitatsiooni Limitatsioon võib olenevalt rakkude jagunemise staadiumist ja valgustingimustest või temperatuurist erineda 2-4 korda, samuti on see ka liigiti erinev. Sinivetikad eelistavad N/P suhet < 10, samas võimelised P rakkudesse tagavaraks koguma ning võivad domineerida ka väga kõrge suhte juures Räni esinemine magevees - Lahustunud ränihapped [Si(OH)4] (esinevad Si väga kõrgel kontsentratsioonil), Partikulaarne (osakestega seotud) räni; Elusorganismide koostises peamiselt ränivetikates, aga ka kold- ja mändvetikates ning käsnades; Anorgaanilised kompleksühendid settes (Al- ja Fe hüdroksiididega) Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud? *valida fooniveekogud, mis on vähe muutunud, st, millele on inimmõju olnud väike *sette uuringud: põhjasette fosforisisaldus ja ränivetikate säilinud kestad lasevad mineviku tingimuste
Prg 87 – valitsev pädevus õigustloov akt – kirjapandud normid – seadus, seadlus, määrus. Kas see on õiguse üldakt, õiguse normi sisaldav või õigusnormi sisaldav õiguse üldakt? 4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides Common law-üldine õigus, pretsendendi õigus. Kuni 18. sajandi seotud Inglismaaga. See on levinud ja saanud maailma õiguskultuuriks. Arengu peamised etapid: Wilhelm Vallutaja, 1066, see kord jäi kehtima, mis oli enne tema vallutusi. Partikulaarne- eraldiseisev. Common law-d hakkasid kujundama kohtuinstantsid. Lahendades vaidlusi mingeid otsuseid tehes. Kuninglike kohtute kõrvale tekkis appelatsiooniinstanst (kantslerikohtud). Kohtuotsus koosneb kahest osast: 1 obiter dictum 2 ratio decidendi –siduv osa otsusest. Kohtuotsuses pole see täpselt ära näidatud. Otsust lugedes tuleb sellest ise aru saada. Common law maailmas sünnib õigus igat kohtuotsust tehes uuesti
Reziimide keskel on (kaubandusrez wto) rahvusvaheline organisatsioon Reziimi tekkimine Egoistlik omahuvi (seotud hegemoonilise .., algselt tegeletakse omapäid nii nagu riigile hea, aga siis avastatakse, et koostöö teiste riikidega on riigile hea) o Spontaanne o Läbirääkimised o Sunnitud Poliitiline jõud o Kosmopoliitne ja instrumentaalne o Partikulaarne ja eesmärgipärane Normid ja printsiibid o Teine probleemala Kasutus ja tavad (usage and custom) Teadmised (knowledge) o Need kaks pole iseseisvad reziimiloojad Reziimide autonoomia Mingisugune tagasiside, kuidas reziimid mõjutavad riikide käitumist Vahed (lags) o Reziimid saavad oma 'elu' Olulised muutujad Reziimid Seotud käitumine Tagasiside
Mudelite loomine, hüpoteeside Kehtiva õiguse ja sotsiaalse elu tuletamine õiguse ja sotsiaalse vastastikuse sõltuvuse seletamine (hü- elu vastastikuse sõltuvuse seleta- poteeside püstitamise kaudu) miseks Õigusajaloo struktueerimise võimalusi Universaalne õigusajalugu kogu inimkonna õiguse ajalugu. Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Õigusajaloo liigendamise võimalused: 1. geograafiline printsiip, kattub suurel määral õiguskultuurilise printsiibiga · riigi õigusajalugu · territooriumi, s.h. provintsiaalne õigusajalugu · rahva õigusajalugu 2. kronoloogiline printsiip · antiigi õigusajalugu · keskaja õigusajalugu · uusaja õigusajalugu
Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..):
o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri
Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu
Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi seisukohalt indiviidi motivatsiooni. 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas
sotsiaalsete normide liigid: tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, õigusnormid; tavanormid: tavad, rituaalid, sümbolid, rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavad, parlamentaarsed tavad; ius scriptum, ius non scriptum; moraalinormid: kõlbluspõhimõtted, indiviidi autonoomne kõlbeline teadvus, elukreedo ning tõekspidamine, rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlikud printsiibid (õiglus, õilsus, egaliteet, humanism; moraal: kristlik, -töö ning -ärimoraal; partikulaarne moraal - egotsentrism: egoism, immoralism, hundimoraal; kaksikmoraal; tortuur; surmanuhtlus; ausad vargad, fraier (vaba inimene, tavakodanik); ühiskonnakesksed üldhumanistlikke väärtusi kandvad moraalinormid; korporatiivne organisatsioon: ajaloolised - aadli (nt ordud) või käsitööliste organisatsioonid (tsunftid), kaasaegsed - kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid; korporatiivsed
annaabi.ee 
