valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis reguleerivad analoogilisi valdkondi. Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud seadusi, kui nad peavad vastama samadele nõuetele, mis praeter legem määrusedki. Contra legem määrused on kaasajal erandlikud ja nende andmise õigus eeldab expressis verbis põhiseaduslikku volitust. Kõik määruste liigid kujutavad endast secundum legem üldakte. Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega intra legem. Nii valitsus kui ka ministrid võivad anda peale intra legem määruste ka praeter legem määruseid, millega saab õiguslikult korraldada neid valdkondi, mis on seaduse poolt reguleerimata. Järelikult määrustega praeter legem võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. ...
25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus,
· Terminite abil on võimalik piiritleda mõisteid ja neid tekstis täpselt tähistada. · Terministe kasutamine võimaldab saavutada nii teksti täpsuse kui ka lühiduse. · Õigustermin võib erineda seda tähistava mõiste tavatähendusest, et saavutada üheselt mõistetavus. Legaaldefinitsioon Määratlus ehk definitsioon on mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis määratlemine selle põhitunnuste (sisutunnuste) või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
94 kohaselt valitsuse määrused ning ,,kastisüsteemi'' lõpetab kohalikuomavalitsuse määrused. KarS kuulub nn. õiguskorra hierarhilises püramiidis seaduse ,,kasti''. Arvestades eelnevalt mainitud õigusallikate vertikaalset liigitust ning põhiseaduse § 65, saab kinnitada õigusakti kuuluvust seaduse ,,kasti'' õiguskorra hierarhias. Lisaks peab autor vajalikuks toetuda veel seaduse formaalsuse ideele, mille kohselt on seadus õigustakt, mis on expressis verbis läbinud põhiseaduse VII peatüki kohaselt kindla formaalse tee ehk kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgeima võimu kandjatelt. Seega on tegu kõrgeima juriidilise jõuga vastu võetud õigusaktiga.17 Autor peab ka vajalikuks selgitada õigustloova akti objektiviseerumise protsessi. Eelmises lõigus on mainitud, et vastavalt formaalsuse ideele, peab seadus läbima kindla formaalse tee, mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub
kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad.
hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates kohtulahendi kättetoimetamisele järgnevast tööpäevast; 2.7.5 tagastama viivitamatult kliendi originaaldokumendid, mis ülesande täitmisega seonduvalt õigusbüroo kätte on usaldatud ja mille kasutamise vajadus on äralangenud. 2.8 Käesoleva Lepingu sisu ning Lepingu täitmise käigus pooltele teatavaks saav informatsioon on konfidentsiaalne, selle avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult seaduses expressis verbis ettenähtud juhtudel või teise poole nõusolekul. Õigusbürool on õigus ülesande täitmisel teha koostööd õigusbürooväliste spetsialistide ja ekspertidega, avaldades vajadusel Lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, v.a juhul kui klient on kirjalikult avaldanud teisiti. Õigusbürool on õigus avaldada kliendi nimi, ülesande sisu ja ülesande täitmise tulemus õigusbüroo internetilehel, v
MÄÄRUSED - Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tuleneb volitus e delegatsiooni küsimus. Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; Contra legem- määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. PS välistab contra legem määruste kui õigsuaktide kehtestamise, sest contra legem määrus muudab või tühistab seadust; Praeter legem-seadusi muutvad või tühistavad määrused, määrused, kus sisaldub uus õigus. OTSUS õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O on idividuaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest.
PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine 4. See selgus 2008. aastal kohtukorraldust puudutavas küsitluses, mis oli läbi viidud kohtunike, prokuröride ja
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi
Lisaks võib avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest vabandamine olla alus hüvitise vähendamisele. Kuid selles osas kas ja kui palju hüvitist vähendada, peaks kohus teostama diskretsiooni. 5. Milline tähtsus on kannatanud isiku enda hoolsuskohustusel riigi vastutuse hindamisel ja mõõtmisel? Võid vastuse sisustada primaarnõuete olemuse kaudu. Eesti riigivastutuse seadus nõuab expressis verbis isikult kõigepealt primaarnõuete kasutamist (§ 7 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik- õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6. sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusandja on andnud võimaluse nõuda haldusakti
1. GENERAALDELEGATSIOON – PS-is sätestatud kestvat volitust määrusandluses 2. SPETSIAALDELEGATSIOON – seaduses sisalduv ühekordne volitus Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: 1. INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused 2. PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus 3. CONTRA LEGEM MÄÄRUSED – määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus Eestis võib valitsus võtta vastu intra ja praeter määruseid. Määrused on õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme. KOV-id pole riigiorganid. Need on iseseisvad. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb juba XIV sajandist. See idee tugines Rooma riigi pärandile kui ideele Euroopa kokkukuuluvusest ja poliitilisest ühtsusest. Pärast II MS-i loodi NATO, 4. aprillil 1949; 5. mail Euroopa Nõukogu. 18
03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusandlik võim: Õigusnormide loomine valitsus - täidesaatev võim: vastuvõetud otsuste elluviimine kohus - mõistab kohut Avaliku halduse olulised tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus - tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega 2) avalikele huvidele suunatus
t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab
t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab
konto • Ootamatu nt. Tõuse ja sära! Sinu Edgar – sõnum; Rakeveres reklaamiti spat – need kes tulevad ujumisriietes, saavad tasuta sisse • Alternatiivne sündmusturundus nt. Läti kupli all massaaž(ajakirjanikudele) – läti turisti tuua pärnu spadesse; Edgari kohvik; kõrgeim maapinnale tehtud hüpe ja vabalangemise kiirusrekord – redbulli reklaam; Hawaii expressis – milla ratas välja sulab; coca-cola sõbrapäeva reklaam 3,5m kõrgusel raha panemine automaati Alternatiivneturundus on ajas muutuv Skittelsi reklaamid; Elion porr; suitsureklaam lastega; sõstra bõstra, snickersi reklaam, :D Mainor : reklaamplakat kus on kaks võrdlevat pilti, ühel on nt. Kuues loeng kommunikatsioon on protsess või tegevus, kus sõnum antakse edasi saatjalt vastuvõtjale läbi mingi kanali ja seda ülekannet häirib müra. Reegel:
NB! Kohtutel ei ole normiandmise õigust, mistõttu nende otsuste osas toimiivad hoopis teised põhimõtted (appellatsioon; kassatsioon; ka kohtuvigade parandus ning teistmine). 23 Probleeme võib praktikas tulla küsimusega, kas uue seadusega on tahetud tühistada ka eelmise seaduse alusel madalamajõuliste õigusaktidega (nt. VabariigiValitsuse rakendusmäärustega) antud täpsustavaid eeskirju, kui seda pole uues seaduses sätestatud expressis verbis. Sellisel juhul tuleb rakendusaktide osas analüüsida, kas nende õigusnormides reguleeritud õigussuhted on sattunud sisuliselt uue seadusega vastuollu või mitte.Kui on , rakendub sõltuvalt seaduse enda iseloomust kas: a) esimene ülaltoodud printsiip või b) esimene ja kolmas või c) esimene, teine ja kolmas. Punkt 3 Kehtivus ajas Õigusaktid on jõus eelmises punktis tähendatud asjaoludel.ajaliselt kehtivad õigusaktid: 1
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute piirimail asuvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes seaduse või halduselepingu alusel täidavad avalik- õiguslikke haldusülesandeid. Nad alluvad avalik-õiguslikule reziimile üksnes nende ülesannete täitmise piirides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute määratlemisel tuleb: 1. esiteks kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle expressis verbis, et tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga. 2. Kui see puudub, siis on vaja selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid. 33 3. Kui ka need on ebaselged, siis tuleb analüüsida vastava institutsiooni sisulist tegevust, kas ta täidab avalik-õiguslikke ülesandeid. 34
subsumeerimisprotsessist. Kui esineb konflikt õigusnormide vahel, kuuluvad rakendamisele printsiibid. Printsiipide konflikt lahendatakse eelistuste kaudu optimeerimise teel. Eelistus tähendab seda, et järgneb just printsiibist nõutud õiguslik tagajärg. Mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema teise printsiibi täitmise tähtsus. Mandri-euroopas on õige leida printsiipe: 1. objektiivsest õigusest expressis verbis - Printsiip võib olla normis määratletud või ka üldse ilma iseseisva viiteta printsiibile. Näiteks KrMS-s sätestatakse et "kriminaalmenetluses teostavad süüdistuse ja kaitse funktsioone erinevad menetlussubjektid", sellega sätestatakse võistlevuse printsiip. Printsiibid ei saa olla midagi täiesti erinevat õigusnormidest. Printsiibid on nagu abstraktsed normid, kuid veelgi üldisemad
on samuti Interneti-ühendus. Interneti-ühenduse võlur aitab teid e-posti suvandite määramisel. Outlook Expressi avamine Klõpsake nuppu Start, valige käsk Kõik programmid ja klõpsake käsku Outlook Express. E-posti konto häälestamine Enne alustamist peate oma Interneti-teenuse pakkujalt (ISP-lt) saama järgmised andmed: e- posti serveri tüüp (POP3, IMAP või HTTP), kasutajanimi ja parool, sissetuleva e-posti serveri ja väljamineva e-posti serveri nimi. Klõpsake Outlook Expressis menüü Tööriistad käsku Kontod. Klõpsake dialoogiboksis Interneti-kontod nuppu Lisa. Interneti-ühenduse võluri avamiseks valige Meil ning järgige e-posti või uudiseserveriga ühenduse loomise juhiseid. Iga konto juures ülaltoodud toiminguid korrates saab iga kasutaja luua mitu meilikontot. Uue meilikonto lisamine Valige Outlook Expressis menüüs Fail käsk Identiteedid ning klõpsake käsku Lisa uus identiteet. Tippige uue kasutaja nimi.
korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool legem õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. 14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide
• Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. 10. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid
Spetsiaaldelegatsioon – ühekordne seaduses sisalduv volitus Määrusandluse mahu alusel eristataks: Intra legem määrused – kehtiva seaduse rakendamiseks, on puhas seadus vastuvõtmiseks ja täitmiseks – Eestis lubatud (§ 87, 94) Praeter legem määrused – sisaldub uus õigus, ministrile antakse volitus seadust täiendada – Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem määrused – vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus – kaasaegses ühiskonnas erandlik, voli vastu võtta määrus, mis pole seadusega kooskõlas. Õigustloovate haldusaktide avaldamise kord on kirjas Riigi Teataja seaduses – õigusaktid (v.a. seadused ja valitsuse korraldused) jõustuvad päev pärast avaldamist (kui pole öeldud teisiti). Ka seadlused peavad kehtimiseks olema avaldatud. OTSUS Otsus on õiguse üksikakt, millega seda otsust vastu võttev institutsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi
koostisosaks. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks VP, VV, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks
(Jan Hus,usureformaator, põletati) 15. Aurea mediocritas. (Hor) – Kuldne kesktee 16. Votum separatum – eriarvamusel 17. Terra incognita – Tundmatu maa 18. Consuetudinis magna vis est - Taval on suur jõud. 19. Sensu stricto – ranges tähenduses 20. Bona fides. - hea usk Bona fide – heas usus 21. Mala fides – Halb usk Mala fide – halvas usus 22. Tacitus consesnus. - vaikne nõusolek Tacito consensu – Vaikival nõusolekul 23. Expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 24. Non multa, sed multum (Plin) – mitte palju, vaid põhjalikult 25. Fortuna caeca est. (Cic.)- Õnn (saatus) on pime. 26. Et cetera (etc) – ja ülejäänud (Jne) 27. Iurisconsultus est vir bonus iuris peritus. - Jurist on tubli mees, kes on vilunud õiguse tundja 28. Dura lex, sed lex. - Karm seadus, kuid seadus. 29. Res publica res populi (est). (Cicero) – Riik on rahva asi. 30
Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme
riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23. seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 24. määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme.
vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused põhiseadusega välistatud. Delegeerimisele esitatavad nõuded: Delegeerides osa seadusandlikust pädevusest VV-le või ministrile, peab Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2)
põhiseaduse teksti autorite seas. Samas sisaldab põhiseaduse teine peatükk aga ka näiteks õigust haridusele (§ 37 lg 1 lause 1). Kui rakendada põhiõiguste mõiste määratlemisel materiaalset kriteeriumi, ei sisaldaks see säte põhiõigust, kuna tegemist ei ole klassikalise vabadusõigusega liberaalses traditsioonis. Põhiseaduse § 37 lg 1 lause 1 sisaldub aga põhiseaduse teises peatükis, mis kannab pealkirja "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" ja on expressis verbis formuleeritud individuaalse õigusena. Materiaalne kriteerium ei ole põhiõiguste mõiste määratlemisel adekvaatne. Puhtalt liberaalse riigikontseptsiooni vastu kõneleb see, et Eesti riik on põhiseaduse preambula kohaselt rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib põhiseaduse § 10 demokraatliku õigusriigi kõrval ka sotsiaalset õigusriiki, viidates vabadusest hoopis erinevatele riigi alustalade hulka kuuluvatele põhiväärtustele. Lisaks sätestab
Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme
Fm-lto n määrtused haldusorgani aktid. Õigusteoorias on kaks volituste liiki: generaaldelegatsioon (kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses), spetsiaaldelegatsioon (ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrusi (kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrtused), preater legem määrused (määrused, kus sisaldub uus õigus), contra legem (määrused, mille vastu võtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.) Õigusaktid jõustuvad RT-s avaldamisele järgnevast päevast. Määruste alla kuuluvad ka direktiivid, juhendid, korraldused ja käskkirjad. 4. Õiguse allikatest "võõrastes" õiguskultuurides. Anglo-ameerika õiguskultuuris baseerub õigus pretsendil. Inglise õiguse näol on siiski tegemist nn kohtupraktia õigusega üldine õigus asendas tavaõiguse. Õigusallikana tavadel suurt tähtsust ei ole, suurem on tavade mõju Inglismaa poliitilisele elule
Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseaduses. Need on samuti ka süüteod, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud põhikaristusena rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Süütegu on karistusseadustikus või muus seadustikus karistatav tegu. Süütegu on tervikuna oma koosseisude mõttes expressis verbis kirjas kas karistusseadustikus või muus seaduses. Kui tegu on süüteoga, siis on ta ka karistatav. Väärtegu on selline süütegu, mille eest põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süüteo finalistlik käsitlus, millest tuleneb: KarS kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisupärasus süütegu on koosseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab
vastuvõtusüsteemi juurde. tegelikkuses ei ole loobumissüsteem kaasaegsem ja euroopalikum kui vastuvõtusüsteem. Oluliselt on aga muutunud pärandi omandamise korra detailsem regulatsioon. Üheks pärimisseaduse Loobumissüsteemile üleminekust tingituna on uues pärimisseaduses tehtud pärandi omandamise puuduseks võrreldes TsK regulatsiooniga on see, et pärimisseaduses ei ole expressis verbis sätestatud viisidega seonduvalt ka üks üsna oluline ja mitte just õnnestunud muudatus. Nimelt on uuest pärandi omandamise momenti. Teise kehtiva õiguse suure puudusena võrreldes nõukogude õigusega seadusest välja jäänud pärandi tegudega vastuvõtt, s.t
mahtunud. Tuli orienteeruda põhiseaduse muutmisele ja täiendamisele. Eestis otsustati minna iseseisvat teed pidi ja lahendada EL ühinemise küsimus omaette põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise abil. Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist toetas Eesti rahvas 2003. a 14. septembril toimunud rahvahääletusel. Põhiseaduse täiendamise seadus koosneb ainult neljast paragrahvist, neistki vaid kaks esimest on sisulised sätted. Esimene paragrahv kinnitab expressis verbis, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle tulemusena avanes Eestil põhiseaduslik võimalus sõlmida EL-ga ühinemisleping. Tähendatud lepingu ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004 üksmeelselt 77 parlamendiliikme kohalolekul. Operatiivselt tegutses samuti Euroopa Liit. Nimelt ratifitseeris Euroopa parlament ühinemislepingu 9. aprillil 2004, mille 556 kohalolnud liikmest hääletas lepingu poolt 520 liiget. 1
Omaette probleem on selles, et võrreldes olustikku ratio decidendi võime sellele kontinentaalses õigussüsteemis võrdluseks seada olustiku ratio legis ehk seaduse sättest ja mõttest (vt PS § 152 lg 2). Ratio legis on kontinentaalses õigussüsteemis faktiliselt kohtute tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole sätestatud expressis verbis ehk selge sõnaga ja mis tundub esmapilgul lüngana. Obiter dictum-normid ei tule kontinentaalses õigussüsteemis põhimõttelises plaanis üldse arvesse, sest nad võivad kergesti muutuda voluntaristliku suvaõiguse allikaks. Küll aga oli sellistel "glossadel" kui ka suulistel juhenditel (nn telefoniõigus), mida tegid sotsialistlikus ühiskonnas ainuvalitseva partei või temast sõltuvate võimuorganite funktsionäärid, tihti
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord...
kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. 5 Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. “Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.” 25
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. "Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad." 25
Riigi põhiseadusest võib tuleneda seadusandja õigus seadusega volitada haldusorganit andma praeter legem määrust. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud." Contra legem määrused - Contra legem määrusi Vabariigi Valitsus ja ministrid anda ei tohi. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused Põhiseadusega välistatud." Riigikogu - Eesti rahva esinduskogu, kuigi põhiseaduses seda sõnaselgelt kirjas ei ole. Riigikogu on ainus riigiorgan, mis moodustatakse vahetult rahva poolt.PS § 59 järgi kuulub Riigikogule seadusandlik võim
2) avalikelt teenustelt, kohalikust ettevõtlusest ning varalt (peamiselt kinnisvara) laekuv tulu; 3) riigieelarve eraldised ( mistahes vormis - dotatsioon, krediit, laen (tagastatav, tagastamatu) jne) P.4. PÄDEVUS Riigi ning kohaliku omavalitsuse pädevuse piiritlemine põhjustab jätkuvalt kõikjal vaidlusi, kuid samas on kinnistunud mõned piiritlemise üldtunnustatud printsiibid - kohaliku omavalitsuse pädevuses on: 1) kõik ülesanded, mis on talle pandud seadus(t)ega expressis verbis; 2) kõik ülesanded, mis ta võtab endale lepingutega; 3) kõik ülesanded, mis ei kuulu seaduse alusel juba mõne teise institutsiooni pädevusse, on ilmselt kohaliku tähtsusega ning võeti kohaliku omavalitsuse poolt lahendamisele tema enda algatusel. Kohaliku omavalitsuse süsteemi autonoomsuse alusel liigitatakse pädevus: 1) poliitiline pädevus; 2) halduspädevus: a) normatiivne pädevus,
Vertikaalse otsemõju horisontaalsed kõrvalmõjud dirga vastuolus oleva loa vaidlust eraõigusliku isiku poolt (Arhus), loa tühist, tsiviilvastutus. Riik vastutab (Fracovich) nii seadusandluse kui täidesaatva võimu õigusaktide ja ka faktilise tegevuse eest, kui: 1) dir säte loob isikule õigusi (Kohus on korduvalt märkinud, et kkdird loovad isikutele õigusi ja seda isegi siis, kui direktiivis ei ole seda expressis verbis sätest ja neid õigusi peab olema võimalik kaitsta LR kohtus); 2) rikkumine on küllalt tõsine; 3) on põhjuslik seos riigi tegevuse ja kahju vahel. LRd võtavad kõik üld või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulen käesolevast lepingus ja hoiduvad meetmetest, mis võiksid kahjust lepingu eesmärkide saavutamist. Kui kkdird ei kirjuta ette spets jõustamisalaseid kohustusi, peavad LRde vastavad
ebamääraselt piiritletavate, kuid rohkete ja ulatuslike korruptiivsete tegude eest, ning osutuvad seega paušaalselt äraostetuks kogu oma tegevusvaldkonnas39. Samas peab ametiisiku tegu olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav, sest vastasel juhul ei saa rääkida seosest teene ja vastuteene vahel. Samuti nõuab teenistusalast tegu § 331 tekst expressis verbis. Selles küsimuses, kas ja kui täpselt peab ametiisiku tegu olema määratletav, on Saksa kriminaalõiguslikus kirjanduses kaks seisukohta. Üks suund püüab teo konkreetsust siiski suuremas või vähemas ulatuses määratleda, teine lähtub aga enam kaitstavast õigushüvest ning ülalnimetatud ekvivalentsussuhtest. Teise seisukoha järgi on määrav kahe poole vaheline üksmeel selles, et tasu on vastuteene
see siiski alles – soovides säilitada oskust orienteeruda ka teistes, eraõigusel põhinevates õigussüsteemides, ent kaotati Rooma õiguse uurimise traditsioon. Aine jäi alles ainult õpetamise, mitte uurimisobjektina. Lisaks sellele on kõigi ius commune maade õiguskeeltes säilinud paljud nii ladinakeelsed kui ka ladina tüvega mõisted, mis on kasutavad ning mõistetavad ühiselt ja üheselt (n legitimatsioon, delikt, restitutsioon, regressiõigus, testament jne – või ka expressis verbis, ex contractu, ex officio, bona fides, vis maior). Neid termineid tavaliselt ei tõlgita ning ilma Rooma õigust õppimata oleks ka nende sisust raske aru saada. On ka mitmeid tänapäevaseid sätteid, isegi Eesti seadustes, mis vastavad peaaegu üks-ühele Rooma õiguslausetele Rooma õiguse põhiallikatest, kas Institutsioonidest või Digestidest. Rooma õiguse periodiseeringud Vana-Rooma riigi alguseks loetakse Rooma linna rajamist aastal 753 eKr. 476/480
inimõiguslepinguid. Näiteks sõlmib ÜRO sõjalisi lepinguid, ent Maailma Tervishoiuorganisatsioon mitte. Täna on Euroopa Ühendustel õigussubjektsus, ent Euroopa Liidul puudub aluslepingutest tulenev õigussubjektsus. *Rahvusvahelise organisatsiooni rv õigussubjektsus ning õigus ja teovõime tulenevad tavaliselt ja eelkõige tema asutamisaktist. Siinjuures on kõik kolm funktsionaalselt piiratud. Juhul, kui õigussubjektsus ei ole sätestatud expressis verbis asutamisaktis, siis võib see olla tuletatud. Seda saab tuletada rahvusvahelise organisatsiooni pädevusest, õigustest ja kohustustest, mis on antud asutamisaktiga või tulenevad omakorda praktikast. Seda seisukohta on kinnitanud ka Rahvusvaheline Kohus oma nõuandvas arvamuses. Eesmärk. Rahvusvahelisel organisatsioon täidab asutamisdokumendis ette nähtud eesmärke. Mitme rahvusvahelise organisatsiooni tegevus kattub, mistõttu räägitakse vajadusest
TsÜS-i § 4 juhendab kohtunikku kasutama analoogiat: Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Seadus annab kohtule ka õiguse seadusega vastuolus oleva otsuste tegemiseks. Selline võimalus sisaldub expressis verbis nt VÕS-i § 6 lg 2: Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguse tõlgendamisel ei ole kohus siiski täiesti vaba, sest kohtunik ei tohi anda seaduses kasutatud terminitele ja reeglitele subjektiivset tähendust ehk otsustada nii, nagu tundub talle õige ja õiglane. Kohtunik peab oma otsustusvabadust kasutama üldistes huvides ja objektiivselt.
haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja
Vabariigi Valitsuse otsus (§ 36 lg 2) ja kohtu luba (§ 43 lause 2), tuleb arvestada põhiõiguse piirangu formaalse põhiseadusele vastavuse tuvastamisel. Materiaalsed lisanõuded annavad ette kataloogi põhjustega, millest reeglina peab seadusandja lähtuma vastava põhiõiguse piiramisel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused-Põhiõiguste kataloog sisaldab terve rea põhiõigusi, kus piiranguvõimalus ei ole expressis verbis ette nähtud. Seaduse reservatsioon puudub näiteks põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt
Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: 1 GENERAALDELEGATSIOON – kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. SPETSIAALDELEGATSIOON – on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1 INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus; CONTRA LEGEM MÄÄRUSED - määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (selgelt väljendatud) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. Õigusaktid (v.a seaduses ja valitsuse korraldused) jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis
õiguskaitse aspektist. Näiteks võib KOV vabatahtlikke omavalitsuslikke ülesandeid omal äranägemisel üle anda eraõiguslikele isikutele, kohustuslike omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete puhul on see võimalik ainult formaalse seaduse volituse alusel. 3.2. Liigitamise kriteeriumid Konkreetse küsimuse olemusliku kuuluvuse määratlemiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid. Kui PS või seadus määratleb kuuluvuse expressis verbis (sõnaselgelt), ei ole probleemi; kui ei määratle, siis kehtib üldpõhimõte - kohaliku elu küsimuse puhul peab olema näha kohalik päritolu ("kohalik juur") või spetsiifiline seos vastava kohaga ning kohalik kogukond peab suutma neid omal vastutusel ning iseseisvalt täita. Küsimused peavad KOV üksuse elanikele olema ühised ja mõjutama nende kooselu kogukonnas. Riigielu küsimusteks tuleks lugeda küsimused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
