Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts kogunes nende kodus tihti. Castren elas tema juures. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst. Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre. Seal luges oma
1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist. Sel ajal loodi soomluse identiteet ja algas soome keele liikumine. Ludwig Runeberg- eepose autor- kiitis soomlast ja lõi temast positiivse pildi. Ise kirjutas rootsi keeles. Sakaris Topelius kirjutas ka rootsi keeles, andis ajakirja välja. Snellman eelistas kirjutada rootsi keeles. Castren oli kakskeelne. Lönnrutt oli soomekeelne, Aleksis Kivi ka. 1818 hakati nõudma ametimeestelt vene keele oskuse tõendit. Juba 1824 muudeti seadust nii, et vaimulikud pidid vene keele asemel oskama soome keelt. Eriti seal kandis, kus enamus oli soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena. 1828 rajati soome keele lektoraat. Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn
o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"?
Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos. Kuulsaim Kalevala illustreerija Akseli Gallen-Kallela (looming 1890-1931) Kalevalalik-Runeberglik ajastu Johan Ludwig Runeberg (1804-1877): soomekeelse rahva (Saarijärve Paavo) ja Soome looduse (Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni
Kõige väiksem rühm on baski keele kõnelejad, keda on 660k. 19. sajandil üritasid rahva kujunemise lugu välja selgitada keeleteadlased. Keelepuud näitavad kuidas keeled ja rahvad on laiali läinud. Mingi keele kõnelejad võisid olla agressiivsed ja kui nad rändasid mingi teise rahva juurde, allutasid nood. Toimus assimileerumine. Arheoloogid vaatsid millal mingi kultuur on kuhugi sattund. Soomeugri kujunemise teooria - juba 19 sajandi keskpaiku tehti avastused. Mattias Castren kirjutas, et meie peame end tõsiselt harjutama mõttega, et oleme põlatud mongolite järeltulijad (soomlased). Kunda kultuuri asjadel polnud mingeid sarnasusi ida poolt leitud esemetega. Arvati, et kundalased ei olnudki soomeugrilased vaid hoopis mingid protoeurooplased. Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast.
Helsinki, 1992 129. Ryynänen, A. Uuten kunnallislakiin - kuntien Suomeen. Finnpublishers OY. Tampere, 1992 130. Ryynänen, A.; Rehula, J. Valtio ja kunnat yhteistyöosapulina. Lainsäädännön uudistamisen kehityslinjat vapaakuntakokeilun ensimäisen vaiheen perusteella. Itsehallintoprojektin julkaisuja 1/1992.Sisäasiainministeriö,1992 131. Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 113 132. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 133. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 134. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J
Finnpublishers OY. Tampere, 1992 127. Ryynänen, A.; Rehula, J. Valtio ja kunnat yhteistyöosapulina. Lainsäädännön uudistamisen kehityslinjat vapaakuntakokeilun ensimäisen vaiheen perusteella. Itsehallintoprojektin julkaisuja 1/1992.Sisäasiainministeriö,1992 116 128. Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 129. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 130. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 131. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J. Yleishallinto-oikeus pääpiirteittäin.Finnpublishers OY
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
