-Kõige raskem on esimest korda saada riiki, neil kellel on juba olnud riik on seda kergem tagasi saada. *Riigi sünnil on analoog inimesega- iga päev eostatakse palju elusid aga lapsena sünnib neist vaid osa. Riigiks tahavad saada paljud aga õnnestub vaid osadel. *Lennart Meri on õelnud, et Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. *Eesti juristide hulgas on kuulsamaid riigi- ja haldusõiguse spetsialiste Artur-Tõeleid Kliimann , teos „Õiguskord“. Peale ülikooli lõppu , õppis Austrias Hans Kelseni all, kes oli Austria PS üks autoreid. Kolm aastat õppis Viinis ja sai heaks teoreetikuks, riigiiguse spetsialistiks. Tuli tartusse tagasi , sai professoriks. Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega
*25 Olgugi et õiguskantsleri esmaseks eesmärgiks oli võimaldada presidendil teostada sõltumatut järelevalvet täitevvõimu tegevuse üle, kavandati õiguskantsler algusest peale institutsioonina, mille ülesandeks oli menetleda ka kodanike kaebusi.*26 Eelnõu väljatöötamisel Rahvuskogus viitas Jüri Uluots kahele juhule, mil õiguskantsleril tulevat täita erilist rolli: kui kodanik laseb kaebetähtaja üle või kui õiguskaitsevahen- dit ei ole.*27 Artur-Tõeleid Kliimann viitas lisaks nimetatud kahele juhule veel kolmandagi: kui riigi keskasutis, keda on palutud tühistada või muuta temale alluva asutise või ametniku seadusevastane toi- ming, keeldub säärast palvet rahuldamast.*28 Vastava ametniku nimetust arutati Rahvuskogus, kuid pare- mat kui õiguskantsler ei leitud.*29 Õiguskantsleri institutsioon likvideeriti 1940. aasta juuli lõpus Riigivoli- 18 L. Busck. The History and Development of the Institution of Ombudsman. The Danish Ombudsman
d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias. 4) Modifitseeritud subjektiteooria
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2
seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi.
§2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. kolmapäev, 10. aprill 2019. a. Ükski teooria pole üldtunnustatud. Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda. Osa probleeme on piirimail, kus on raske öelda, kumb valdkond domineeri. Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv- normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades. 2
haldusõiguse üldosa kodifitseeritud. Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne). Haldusõigusteadlastest silmapaistvaim oli Tartu Ülikooli haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann Haldusõigus taasiseseivunud Eestis: Enne haldusreformi 1991 - 2002 Haldusõiguse valdkonnas kehtisid edasi nõukogude aegsed seadused ja määrused niivõrd, kui need ei olnud põhiseadusega vastuolus. Halduskohtud tuginesid haldusõiguse normi puudumisel tihti vahetult põhiseaduse normidele. Olulisem oli töötada välja eraõiguse ja karistusõiguse seadustikud Reformi eesmärk oli kaasaegse haldusõiguse üldosa süsteemi kujundamine (võeti eeskuju Saksamaast) Pärast haldusreformi:
riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi.
mõne võõrriigi poolt. Sellest riiklikust eesmärgist tuleneb riigikaitsefunktsioon. Kokkuvõttes on niisiis tegemist riigi esimeste ja peamiste funktsioonidega tagada riigis kord ja pakkuda kaitset välisvaenlaste vastu. Preambula sama lõige püstitab riigi ees teisegi eesmärgi rajada riigikord, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Artur-Tõeleid Kliimann on avaldanud arvamust, et selle formuleeringuga on silmas peetud kollektiivseid lähtekohti vastandina liberaalsetele individualistlikele elementidele (Eesti iseseisvuse areng, Õigus 1935, lk. 49 [72]). 1992. aasta põhiseaduses on sel sättel tihe seos preambula kolmandas lõikes sätestatud õigluse ning põhiseaduse §-s 10 sätestatud sotsiaalse riigi põhimõttega. Selle eesmärgi konkreetsemateks väljendusteks võib pidada veel eelkõige
3) loeb õiguseks peale õigusnormide ka õigluse printsiipe Õigusrealistide koolkond. 18. saj. II pool- 19. saj. lõpuni. Eitavad õiguse vahetut seost õigusnormi ja -aktiga. Õigus on õiglane õigus e. elamisõigus. Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi
- halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad,
Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust (ld: casus; ingl: case). P.6. Normativistide teooriad Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja - HANS KELSEN. Selle koolkonna tuntumaks esindajaks Eestis oli omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur-Tõeleid Kliimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid: õigus tekib vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn 30 ALUSNORM (grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutse allikas (veel ka: õiglase õiguse idee). Seega: alusnorm (baasnorm) on õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures
J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus
J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus
J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus
hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus
(nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus). Korporatiivsed on veel näiteks seisuslikud ehk aadliorganisatsioonid. Teoreetilisi vaidlusi on põhjustanud küsimus kas ka riiki ja kohalikke omavalitsusi pidada põhimõtteliselt korporatiivseks organisatsiooniks - juhiks tähelepanu, et prof.A.-T.Kliimann kasutab riigi iseloomustamiseks sellisel juhul korporatiivse ühiku mõistet. 34 § 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTIRiigi suveräänsuse tagamise neli elementi prof. E.-J.Truuväli järgi on: 1) antud riigi piires ühtne avaliku võimu organisatsioon: klassikalise võimude lahususe teooria kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim (need kolm võimu ei välista lisaks veel
kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi vundament. Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust, ku isee oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja süsteemid sarnased. 15. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID
ametis jätkamise mingi eelnõu vastuvõtmisega (usaldusküsimusega). Kui eelnõud vastu ei võeta, siis astub valitsus tagasi. Eelnõu usaldusküsimusega sidumine tähendab valitsuse ähvardust, et eelnõu vastu võtmata jätmisel läheb poliitiline vastutus uue valitsuse moodustamise eest üle eelnõu vastu hääletanutele. ERIOSA 62. Nimetage Eesti riigi eelkonstitutsioone aastatest 1917 kuni 1919. A-T. Kliimann luges Eesti eelkonstitutsioonideks: 1) 28. novembril 1917. a. (uue kalendri järgi) võttis tollane Eestimaa kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan Ajutine Maanõukogu (hiljem hakati nimetama Maapäev) - vastu otsuse kõrgeimast võimust, millega ta kuulutas end Eestis ainsaks kõrgeim võimu kandjaks kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. See otsus lõi täiesti uue juriidilise olustiku, lõhkus seosed
tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (nt. liiklusõigus, haridusõigus) Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Põhilised õigusallikate liigid on: Põhiseadus – sätestab riigi õigusliku põhikorra; Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust;
annaabi.ee 
