kahtluse alla tema erapooletuse või kahjustavad muid olulisi teenistuslikke huve 78. Mis on avaliku teenistuse eestika koodeks ja miks see on vajalik? SEAL ON KIRJAS HEA AVALIKU HALDUSE VÄÄRTUSED JA ALUSED Allikad: loengumaterjalid, avaliku teenistuse seadus, Eesti avaliku teenistuse arendamise kontseptsioon, Riigikantselei kodulehekülg ,,Eesti avaliku teenistuse personalijuhtimine", Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeks. Riigi kohahaldus ja regionaalsed asutused 17 79. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? 80. Millised on regionaalsed asutused? 81. Millised on kohahaldusorganid? 82. Kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis regionaalhaldus, kohahaldus (asukoht süsteemis, kuidas suhestuvad riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste suhtes, millises valitsemisalas jne)? 83
58. Osata välja tuua, millised piirangud on avalikus teenistuses töötamisele (mis on keelatud)? Miks see on nii? Ametnikele on keelatud tegevused, mis segavad tema ametikohustuste täitmist, seavad kahtluse alla tema erapooletuse või kahjustavad muid olulisi teenistuslikke huve. 59. Mis on avaliku teenistuse eetika koodeks ja miks see on vajalik? Seal on kirjas hea avaliku halduse väärtused ja alused. 60. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? Regionaalhaldus on maavalitsused, mis alluvad siseministeeriumile. Kohahaldusüksused aga korraldavad maakonnas harupoliitikate elluviimist. Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne. 8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel
P. 2. FUNKTSIOONID - lisa: 90 P.6.VALITSUSE KESKHALDUSAPARAAT - lisa: 91 §5. RIIGI REGIONAALSETE (VAHETASANDI) NING LOKAALSETE 92 KOHALDUSTASANDITE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOON JA PÄDEVUS P.1.RIIGI REGIONAALSED (VAHETASANDI) NING LOKAALSED KOHALDUSTASANDID 92 - lisa: 1.1. Oma(valitsus)haldusega regioonid 92 1.2. Kohahaldus 92 TEEMA8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 93 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS: §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 93 PÄDEVUS JA STRUKTUUR - lisad: P. 1
poliitikutest. Tihti see poliitik erialane professionaal. 4) Presidentaalne valitsus. Täidesaatev võim presidendi käes. Valitsuse liikmed sümboolsed. Valitsus otsustab nii nagu president. Pädevus: 1) Valmistada ette ja esitada seaduseelnõude projekte ja anda oma seisukohti parlamendis algatatud seaduste kohta. 2) Valitsus konstrueerib tsentraliseeritud haldussüsteemi keskvõimu ja kohahaldus tasandil. 3) Riigieelarve raha ning riigivarade käsutamine ja kasutamine. 4) Koostöös riigipangaga riigi raha ringluse kontroll. 5) Riigi majandusliku avaliku sektori korraldus ja kahe eluvaldkonna korraldus (transport ja energeetika). 6) Vaba ettevõtluse ja kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine. 20. Kohtu ja justiitsorganid, kohturaking: Põhiülesanne: õiguse mõistmine, õiguskorra kaitse ja õiguse rakendus oma
a) täielikult hõlmav (emmendav ülevaade objektist) B) valikuline e väljavõtteline Lisaks parlamentide juures obmudsman ja erilised parlamentide pstitsioonide komiteed. Mõlemad need institutsioonid kuuluvad haldamise mittekohtuliku järelvalve alla. Riigi kohahaldustasandid Riigi kohahalduse süsteem, rajaneb riiklikul korraldusel, s.h haldusterritooriumi jaotusel, samuti täidesaatva riigivõimu valitsemisalade haldusel. Keskvalitsus ja nii selle territoriaalne kohahaldus kui ka valitsemisalade detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas.
käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes.
4) seadusandlik kogu ehk rahvaesindus ehk parlament. 48 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (normativistide teooria) ning riigi süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk)valitsus > keskametkonnad > regionaalne ning > lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või 1 konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seadused antakse konstitutsiooni (Eestis: põhiseaduse) alusel ja täitmiseks. Nad võetakse vastu parlamendi poolt ning jõustatakse spetsiifilises korras, mille juhul on reeglina vajalik eriline riigipea õigusakt seaduse
annaabi.ee 
