Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .....................................
(kes,mis) (kelle,mille) (kellele, millele) (keda, mida, kuhu) (kellena, millena kellega, millega), (kellest millest), Eessõnad: - , , , , -, -, , , , , , , , - , - , , , , , - , , , , , - , , (o)
Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
(2 Omastav vastab küsimusele: Kelle? Mille? Näiteks (Kelle?) meistri. (Mille?) äri) Lisand omastavas käändes: N.1 Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. N.2 Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. N.3 Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. N.4 Meie, sõprade vahel polnud saladusi - - 3. NB: (2). Kui lisand on olevas3 käändes, siis koma ei panda: (3 Olev Vastab küsimusele: Kellena? Millena? Näiteks (kellena?) meistrina. (Millena?) autona ) N.1 Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. N. 2 Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. 4. Kui lisandil on võrdlus (kui-lisand), siis koma ei panda: N.1 Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma - - Eellisand ei eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. - -
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Tööleht Eesti keel 6.klassile Käänded 1. Kirjuta puuduvad käänded, küsimused ja kääna sünu! Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L - LT
millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - ...
milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame
millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema
9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne- (komitatiiv) Millega? (+poss.suf) 15. Viisiütlev Kuidas? -n -i -n (instruktiiv)
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
.. - - - - .. ? millal? Eluta olendid nagu . . - - ? mille peal? . ? kellena? - - - - - - - ? millena? - -() - -() - -() -() - - - - - - ? millal? . ? millal? - ? kellest? ? millest? - - - -
Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks
10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega
e õnnelike/ks lamba/i/ks rajav kelleni? õnneliku lamba/ni õnnelikku/de milleni? lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni olev kellena? õnneliku lamba/na õnnelikku/de millena? lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na ilmaütlev kelleta? õnneliku lamba/ta õnnelikku/de milleta? lammas/te/ta e õnnelike lammas/te/ta kaasaütlev kellega? õnneliku lamba/ga õnnelikku/de millega? lammas/te/ga
Kaupmees Muistsed inimesed olid veendumusel, et kaupmees pole õiglase hinna määramisel kuigi aus, tõestades seda, ilma et asja valmistamiseks kulunud töö hulk oleks suurenenud. Oldi veendunud, et vahendaja tõstab hinna kõrgemaks, saades sellest ise kasu. Tänapäeval me teame, et asjad ei ole nii lihtsad. Antiikaja inimese jaoks ei olnud kaubandus niisugune töö millena me seda tänapäeval mõistame. Kauplemise juures puudus kehalise pingutuse faktor, mis väljendus mateeria muutumises ja mis kui see ei taganud just töölisele sotsiaalset prestiizi, õigustas vähemalt tema palka. Kaubandus ,mis lõi kontakte erinevate inimrühmade vahel tõi ühtlasi nähtavale ka nende erinevuse ja kauguse üksteisest. Välismaa kaupmehe ilmumisel ei põhjustanud ärevust mitte üksnes tema väline teistsugusus, vaid ka varjatud oht et võõras võib olla ebaaus ja kaval.
Millal? - - -() .. (koos), (kohal), (all), (taga), ? Kelleks? - - - - - - - - (ees), (vahel) Kellena? - - - - - - - - ? Milleks? -() Millena? - - .. (sees), (peal), () (kellestki, ? - - - - - - - - o millestki) ? - - - - -() - - o ? o
lõppvaatus või vandenõu? Keskaegse Eesti poliitiline olukord oli peale muistset vabadussõda keeruline. Talupojad pidid kannatama kümnise, hinnuse, kirikumaksu ja teotöö all. Lisaks kõigele pidid nad ise enda majapidamise eest hoolitsema. Eestlaste kaotus muistses vabadussõjas oli pöördepunkt senisele elukorraldusele. Ülestõusuks oli palju põhjuseid, kuid neist oluliseim oli Taani plaan müüa Harju- Viru valdused Saksa ordule. Tekib küsimus, et millena saab Jüriöö ülestõusu võtta, kas talupoegade mässuna võõrvõimu vastu, muistse vabadusvõtluse lõppvaatusena või hoopis Taani ja Saksa ordu vahelise salajase kokkuleppena ühiseks tegutsemiseks? 1343. aasta ööl vastu 23. aprilli, st jüriööl alustasid talupojad hoonete süütamist, mis pidi olema, kui märgutuli Harjumaa sakslastele ja edastama sõnumit talupoegade mässust võõrvõimu vastu.
Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev kellega? millega? autoga autodega
5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud
Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, ...
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus ...
Vaikus Lugedes mõnest raamatust, et saabus täielik vaikus tundub kirjeldatud situatsioon üllatavalt paeluv. Minu arvates võib seda tendentsi täheldada seetõttu, et vaikus, millena klassifitseerub inimtekkelise müra puudumine, on muutunud igapäevaelus erakordseks ning haruldused on paratamatult köitvad. Kahjuks kipuvad rariteedid nagu vaikus unustusse vajuma või lihtsalt elupildilt kaduma, selle vältimiseks tuleks teadlikult nende osakaalu elus suurendada. Enam kui üheksakümnel protsendil suhtlusajast ei edastata kummalegi osapoolele olulist informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese
Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev
ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
Napoleon-Hiiglane oma ajastul? Napoleone Buonaparte oli oma ajastu suurkuju. Ta sündis 15. augustil 1769 aadliku pojana. Oma elu jooksul oli ta Prantsusmaa konsul ja keiser, lisaks veel sõjaväe juht millena ta oli väga edukas ja paistis silma geniaalse sõjataktikuna. Napoleon Buonaparte suri Saint Helena saarel pagenduses olles 5. mail 1821. aastal. Napoleoni hiilgus sai alguse prantsuse revulutsiooni ajal kui ta hakkas kuulsust koguma Korsika saarel rahvuslasi toetades. Ta konflikt sealse rahvuslaste juhiga sundis teda põgenema mandrile kus ta peagi kutsuti Touloni kindlust piirama. See piiramine näitas Napoleoni sihikindlust ja taktikalisi võimeid mis andsid tõuke ta edasiseks eduks.
Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal. Ülikoolides on paljud ained juba inglise keeles.
niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees. 3. KOMAGA küsiv-siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju
seestütlev kellest? millest? autost, autodest alaleütlev kellele? millele? autole, autodele alalütlev kellel? millel? autol, autodel alaltütlev kellelt? millelt? autolt, autodelt saav kelleks? milleks? autoks, autodeks rajav kelleni? milleni? autoni, autodeni olev kellena? millena? autona, autodena 5 ilmaütlev kelleta? milleta? autota, autodeta kaasaütlev kellega? millega? autoga, autodega 10.KIRJAND TEE KINDLASTI MÕTTEKAART! õige parandus näeb välja selline: ''sina'' vormi ei kasuta kõnekeelseid väljendeid ei kasuta
Turvalisus Infovarade kolme omaduse tagamine: konfidentsiaalsus (confidentiality) varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid) Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Turvalisuse täiendavad omadused Töökindlus (reliability) ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus Autentsus (authenticity) mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb Jälitatavus (accountability) mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8 Turvalisuse kriteeriumid Kas.... on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? vastutus turbe eest on selgelt määritletud? vastutajad on saanud koolituse? turvaintsidentidest antakse alati teada? viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? talitluste katkematuse plaan on olemas?
vanuseni ei tohtinud noored näha midagi ebasündsat ega inetut. Aukartust äratav, et Platon püüdis juba mitu tuhat aastat tagasi luua riiki, kuhu tänapäeva arenenud riigid püüdelevad. Ta leidis, et naissoost isikutel peavad olema võrdsed võimalused meestega, seda nii lapseeas hariduses kui hilisemas elus tööturul. Platon ei jätnud puutumata ka tänapäeval vaidlusi tekitavat õigluse mõistet. Õiglus oli tema jaoks riigi üks põhivoorustest tarkuse, mehisuse ja korra kõrval, millena ta nägi kooskõla ja koostööd erinevate ühiskonnakihtide vahel. Kindlasti ei nõustu ma Platoni suhtumisega kirjandusse, kunsti ja muusikasse, mis pidid olema tsenseeritud kaitseks riigile ja usule. Näiteks olid muusikas keelatud laadide lüüdia ja joonia kasutamine, mis tähistavad vastavalt kurbust ja pehmust. Muusikat ei tohtinud kuulata naudingu pärast. Oma 80 elatud aasta jooksul suutis Platon puudutada pea kõiki eluvaldkondi ning jääda oma veendumustele truuks
naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena? ütles Lennart Meri, Eesti vabariigi välja oma seisukoha. ekspresidendi kodu asub Viimsis. 4.2 kui-lisand (järellisand) Jaan Einasto kui maailmakuulus teadlane pidas konverentsil avakõne. 6 NÄITED 6.1 Pealinn Tallinn asub Soome lahe ääres. (Lisand on lause ees, komasid ei tule) 6.2 Tallinn kui Eesti vabariigi pealinn on tuntud kogu Euroopas
Michel Foucault ,,Seksuaalsuse ajalugu I" 1. Ülevaade loetud tööst Michel Foucaulti uurimuse eesmärgiks on näidata, et kuni Freudini võiks kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida seksi väljakannatamatu, liiga ohtliku tõe eest. Tõsiasi, et seksist püüti rääkida teaduse puhastatud, neutraalsest vaatenurgast, on juba iseenesest tähenduslik. 19. Sajandi teadus seisneski vältimises- kuna seksist endast ei suudetud või ei soovitud rääkida, siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormide, selle erandlike veidruste, patoloogilise puudulikkuse ja haiglaste liialdustega. Väites, et räägib tõtt, külvas teadus kõigis hirmu. See väitis, et häbelike salaharjumused ja üksildaste väikesed maaniad on ohtlikud tervele ühiskonnale. Foucault näitab ajaloolasena, kuidas seksuaalsus muutus kõigepealt mitmesuguste teaduslike, meditsii...
kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei kindlusta indiviidi säilimist. Sel eesmärgil kujunevad välismaailmaga suheldes välja nn. sekundaarsed protsessid, mis on seotud inimese teise osa Mina ehk Egoga. 2. Mina (Ego, Ich) REAALSUSEPRINTSIIP. Mina ainus teadvuslik osa, see, millena inimene tavaliselt elab kujuneb välja 2-3 aastaselt. Tema töö on mõelda, kõhelda, oodata, kaalutleda. Need võimed kujunevad välja välismaailmaga suheldes, nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet saades. Mina kontrollib liigutusi, tajusid, langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi
· käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et kaitsta õhu oksüdeeriva mõju eest nii volframelektroodi kui ka sulametalli. TIG-keevitada saab ilma lisamaterjalita või koos sellega. Lisamaterjali kasutades võib seda ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti
KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Pildid 9 2 Sissejuhatus. Valisin oma referaadi teemaks downi sündroomi kuna olen sellest nii palju kuulnud ning tahtsin sellest rohkem teada saada. Otsin oma referaadis vastust küsimusele, mis on see sündroom? Selgitan põhjusi miks sellised lapsed sünnivad ja mis aitab kaasa selle haiguse tekkele ning kui sage on sündroomi esinemine. Kirjutan kuidas ja millena downi sündroom avaldub nii seesmiselt poolt kui ka väliste tunnustena. 3 1. Mis on Downi sündroom? Downi sündroom ehk trisoomia 21 ehk Mongoloidne idiotism on maailmas enimlevinud kromosoomhaigus, mida põhjustab 95%-il juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21.-st kromosoomist on 3 koopiat, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik,
ainult nii, et koos on kõik kolm eri värvi. Kolme erinevavärvi liitmisel tekib valge värvus. (S+P+R=V) 10. Iseloomusta antiosakesi ja nende põhiomadust. Antiosakesed on vastaslaenguga ja vastandvärviga kui osakesed. Antiosakesed on pmt. Samad, mis on osakesed. Elementaarosakesed väliselt ei pea laengut omama. 11. Selgita ka näite kaudu, miks mesonid pole püsivad? Kuna mesonid sisaldavad antikvarke, siis nad ei saa meie maailmas kaua eksisteerida. 12. Millena võib vaadelda footoneid? Footoneid võib vaadelda kui elektomagnetilise vastastikmõju vahendajaid. Vastastikmõju ülekandumise ajal ei saa neid registreerida ega püüda, sellepärast neid nim. virtuaalseteks. 13. Iseloomusta gluuoneid. Gluuonid vahendavad kvarkide vahel tugevat vastastikmõju. Gluuoneid on 8 eri tüüpi, neil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid erinevalt footonist kannavad nad vastastikmõju laengut, st. nad on värvilised. 14
Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh' parki, millena sai tegutseda mitu aastat. 1993. aastal võeti valitsuse määrusega ,,Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused" looduskaitsealla Löwenruh` park ja tiik. Hetkel on kaitstud parke Tallinnas veel 15. Konkreetse pargi väärtuseks on tema vanus ja vana pargi aura. Vanuse poolest võib seda võrrelda Kadrioru pargiga, kuna nad on eakaaslased. Omapäraks on ka tema mitmeid sajandeid vana tiikidesüsteem. Kasutatud materjal: *Postimees http://74.125.77.132/search
Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2. Aja katekooria jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis
iseärasused, mis on seotud reklaamiobjekti lähteainete, osiste, tehniliste lahenduste, tootmiskvaliteedi, kaalu, gabariitide, disaini jmt-ga. • funktsionaalsed iseärasused, mis on seotud reklaamiobjekti põhiliste tarbimisomadustega, töövõime- ja töökindlusega • tundmuslikud iseärasused - on seotud tarbijas tekkivate psühholoogiliste järeldustega ning mis iseloomustavad objekti ja tarbija vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. Kauba võimalused ERISTUMISEKS Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: • tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis, suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... • peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja,
tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba eiteamitmendat korda." ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." 1. Urvaste Contra sünnikoht 2. Herbert Contra ühe poja nimi 3. Kuldre Kool, kus töötas inglise keele õpetajana 4. Elolinõ ETV telesarja saatejuht' 5. Kesmasolin Luuleraamat aastast 1996 6. Tähekaardid Millena sündis luuletus "Tähekaardid"? 7. NAK Liige aastast 1997 8. Agronoom Ühe vanema amet. 9. Märts Sünnikuu 10. Stsenarist Mis roll oli tal ETV telesarjal "Hajameelselt abielus"? 11. Kangro Bernard ... Kirjandusauhinna laureaat 12. Kommunismist Millest räägib Contra esimene luuletus? 13. Contrarünnak Contra luulekogu. 14. Airi Contra naise nimi. 15. Eesti Raadio kuhu teeb mulgikeelsied uudiseid? http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://lib.werro
tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba eiteamitmendat korda." ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." 1. Urvaste Contra sünnikoht 2. Herbert Contra ühe poja nimi 3. Kuldre Kool, kus töötas inglise keele õpetajana 4. Elolinõ ETV telesarja saatejuht' 5. Kesmasolin Luuleraamat aastast 1996 6. Tähekaardid Millena sündis luuletus "Tähekaardid"? 7. NAK Liige aastast 1997 8. Agronoom Ühe vanema amet. 9. Märts Sünnikuu 10. Stsenarist Mis roll oli tal ETV telesarjal "Hajameelselt abielus"? 11. Kangro Bernard ... Kirjandusauhinna laureaat 12. Kommunismist Millest räägib Contra esimene luuletus? 13. Contrarünnak Contra luulekogu. 14. Airi Contra naise nimi. 15. Eesti Raadio kuhu teeb mulgikeelsied uudiseid? http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://lib.werro
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
