Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal kui üle kolme aastane laps saab riigi poolt 300 krooni toetust kuus? See on vaid üks küsimus paljudest. Demokraatia või partokraatia? Operibus credite, et non verbis - uskuge tegusid, mitte sõnu. Ausalt öeldes pole ka palju sõnu vaja, et kokku võtta meie riigis valitsev totaalne kaos - paraku, rahva kahjuks. Eesti rahvas! Aeg on jälle pisut selga sirutada! Hando Henno, E-erakond
indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keele leviala ØRootsi keel on levinud peamiselt Rootsis, Lääne Soomes, Ahvenamaal ja mujal saartel. Rootsi keele murded Rootsis on 6 erinevat piirkonda ja igas piirkonnas on mitu erinevat murret. Kokku on murdeid 20.
valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis reguleerivad analoogilisi valdkondi. Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud seadusi, kui nad peavad vastama samadele nõuetele, mis praeter legem määrusedki. Contra legem määrused on kaasajal erandlikud ja nende andmise õigus eeldab expressis verbis põhiseaduslikku volitust. Kõik määruste liigid kujutavad endast secundum legem üldakte. Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega intra legem. Nii valitsus kui ka ministrid võivad anda peale intra legem määruste ka praeter legem määruseid, millega saab õiguslikult korraldada neid valdkondi, mis on seaduse poolt reguleerimata. Järelikult määrustega praeter legem võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib
XXVIII. Rahva hääl on jumala hääl. Vox populi vox dei. XXIX. Tulin, nägin, võitsin. Veni, vidi, vici. XXX. Milline juht, selline kari. Qualis rex, talis grex. XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan
De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised Ex ante Enne teo toimumist Ex parte Ühe osapoole poolt Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus
25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39
MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba KEDA puellas amicos verba KELLEGA puellis amicis verbis..... KEDA?:mind-me;sind-te;neid-nos;teid-vos; KELLEGA?:minuga-me;sinuga-te;meiega-nobis;teiega-vobis; Tegusõnade pööramine ma are-o; ere-eo; ere-o; re-o sa are-as; ere-es; ere-is; re-s ta are-at; ere-et; ere-it; re-t me are/ere/ere/re-mus te are/ere/ere/re-tis nad ma are-/ere-nt; ere/re-unt käskiv kv- re võtan ära spectare-specta Vanasõnad:1)per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole;; 2)cogito ergo sum-mõtlen järelikult olen olemas(R.Descart);;
· Terminite abil on võimalik piiritleda mõisteid ja neid tekstis täpselt tähistada. · Terministe kasutamine võimaldab saavutada nii teksti täpsuse kui ka lühiduse. · Õigustermin võib erineda seda tähistava mõiste tavatähendusest, et saavutada üheselt mõistetavus. Legaaldefinitsioon Määratlus ehk definitsioon on mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis määratlemine selle põhitunnuste (sisutunnuste) või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
94 kohaselt valitsuse määrused ning ,,kastisüsteemi'' lõpetab kohalikuomavalitsuse määrused. KarS kuulub nn. õiguskorra hierarhilises püramiidis seaduse ,,kasti''. Arvestades eelnevalt mainitud õigusallikate vertikaalset liigitust ning põhiseaduse § 65, saab kinnitada õigusakti kuuluvust seaduse ,,kasti'' õiguskorra hierarhias. Lisaks peab autor vajalikuks toetuda veel seaduse formaalsuse ideele, mille kohselt on seadus õigustakt, mis on expressis verbis läbinud põhiseaduse VII peatüki kohaselt kindla formaalse tee ehk kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgeima võimu kandjatelt. Seega on tegu kõrgeima juriidilise jõuga vastu võetud õigusaktiga.17 Autor peab ka vajalikuks selgitada õigustloova akti objektiviseerumise protsessi. Eelmises lõigus on mainitud, et vastavalt formaalsuse ideele, peab seadus läbima kindla formaalse tee, mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub
Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad.
tööpäevast; 2.7.5 tagastama viivitamatult kliendi originaaldokumendid, mis ülesande täitmisega seonduvalt õigusbüroo kätte on usaldatud ja mille kasutamise vajadus on äralangenud. 2.8 Käesoleva Lepingu sisu ning Lepingu täitmise käigus pooltele teatavaks saav informatsioon on konfidentsiaalne, selle avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult seaduses expressis verbis ettenähtud juhtudel või teise poole nõusolekul. Õigusbürool on õigus ülesande täitmisel teha koostööd õigusbürooväliste spetsialistide ja ekspertidega, avaldades vajadusel Lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, v.a juhul kui klient on kirjalikult avaldanud teisiti. Õigusbürool on õigus avaldada kliendi nimi, ülesande sisu ja ülesande täitmise tulemus õigusbüroo internetilehel, v
Theodoros aga ei teadnud, et nii Alfens ja Carus on mõlemad omakorda Afiliuse võimu all. Seega jättis Carus vaba mulje ning võlanõue on kehtiv. Argumendid D. 14.6.14 Iulianus 12 Dig. 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141 4 Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius: quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi, etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit. Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps. Kas siis on üle astutud senatus consultum'i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim
MÄÄRUSED - Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tuleneb volitus e delegatsiooni küsimus. Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; Contra legem- määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. PS välistab contra legem määruste kui õigsuaktide kehtestamise, sest contra legem määrus muudab või tühistab seadust; Praeter legem-seadusi muutvad või tühistavad määrused, määrused, kus sisaldub uus õigus. OTSUS õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O on idividuaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest.
PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine 4. See selgus 2008. aastal kohtukorraldust puudutavas küsitluses, mis oli läbi viidud kohtunike, prokuröride ja
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi
15. Aurea mediocritas. (Hor) – Kuldne kesktee 16. Votum separatum – eriarvamusel 17. Terra incognita – Tundmatu maa 18. Consuetudinis magna vis est - Taval on suur jõud. 19. Sensu stricto – ranges tähenduses 20. Bona fides. - hea usk Bona fide – heas usus 21. Mala fides – Halb usk Mala fide – halvas usus 22. Tacitus consesnus. - vaikne nõusolek Tacito consensu – Vaikival nõusolekul 23. Expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 24. Non multa, sed multum (Plin) – mitte palju, vaid põhjalikult 25. Fortuna caeca est. (Cic.)- Õnn (saatus) on pime. 26. Et cetera (etc) – ja ülejäänud (Jne) 27. Iurisconsultus est vir bonus iuris peritus. - Jurist on tubli mees, kes on vilunud õiguse tundja 28. Dura lex, sed lex. - Karm seadus, kuid seadus. 29. Res publica res populi (est). (Cicero) – Riik on rahva asi. 30. Testis ideoneus pater filio aut filius patri non est
Lisaks võib avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest vabandamine olla alus hüvitise vähendamisele. Kuid selles osas kas ja kui palju hüvitist vähendada, peaks kohus teostama diskretsiooni. 5. Milline tähtsus on kannatanud isiku enda hoolsuskohustusel riigi vastutuse hindamisel ja mõõtmisel? Võid vastuse sisustada primaarnõuete olemuse kaudu. Eesti riigivastutuse seadus nõuab expressis verbis isikult kõigepealt primaarnõuete kasutamist (§ 7 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik- õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6. sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusandja on andnud võimaluse nõuda haldusakti
GENERAALDELEGATSIOON – PS-is sätestatud kestvat volitust määrusandluses 2. SPETSIAALDELEGATSIOON – seaduses sisalduv ühekordne volitus Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: 1. INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused 2. PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus 3. CONTRA LEGEM MÄÄRUSED – määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus Eestis võib valitsus võtta vastu intra ja praeter määruseid. Määrused on õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme. KOV-id pole riigiorganid. Need on iseseisvad. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb juba XIV sajandist. See idee tugines Rooma riigi pärandile kui ideele Euroopa kokkukuuluvusest ja poliitilisest ühtsusest. Pärast II MS-i loodi NATO, 4. aprillil 1949; 5. mail Euroopa Nõukogu. 18
03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusandlik võim: Õigusnormide loomine valitsus - täidesaatev võim: vastuvõetud otsuste elluviimine kohus - mõistab kohut Avaliku halduse olulised tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus - tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega 2) avalikele huvidele suunatus
riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab
riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab
Kohtutel ei ole normiandmise õigust, mistõttu nende otsuste osas toimiivad hoopis teised põhimõtted (appellatsioon; kassatsioon; ka kohtuvigade parandus ning teistmine). 23 Probleeme võib praktikas tulla küsimusega, kas uue seadusega on tahetud tühistada ka eelmise seaduse alusel madalamajõuliste õigusaktidega (nt. VabariigiValitsuse rakendusmäärustega) antud täpsustavaid eeskirju, kui seda pole uues seaduses sätestatud expressis verbis. Sellisel juhul tuleb rakendusaktide osas analüüsida, kas nende õigusnormides reguleeritud õigussuhted on sattunud sisuliselt uue seadusega vastuollu või mitte.Kui on , rakendub sõltuvalt seaduse enda iseloomust kas: a) esimene ülaltoodud printsiip või b) esimene ja kolmas või c) esimene, teine ja kolmas. Punkt 3 Kehtivus ajas Õigusaktid on jõus eelmises punktis tähendatud asjaoludel.ajaliselt kehtivad õigusaktid: 1
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute piirimail asuvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes seaduse või halduselepingu alusel täidavad avalik- õiguslikke haldusülesandeid. Nad alluvad avalik-õiguslikule reziimile üksnes nende ülesannete täitmise piirides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute määratlemisel tuleb: 1. esiteks kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle expressis verbis, et tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga. 2. Kui see puudub, siis on vaja selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid. 33 3. Kui ka need on ebaselged, siis tuleb analüüsida vastava institutsiooni sisulist tegevust, kas ta täidab avalik-õiguslikke ülesandeid. 34
subsumeerimisprotsessist. Kui esineb konflikt õigusnormide vahel, kuuluvad rakendamisele printsiibid. Printsiipide konflikt lahendatakse eelistuste kaudu optimeerimise teel. Eelistus tähendab seda, et järgneb just printsiibist nõutud õiguslik tagajärg. Mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema teise printsiibi täitmise tähtsus. Mandri-euroopas on õige leida printsiipe: 1. objektiivsest õigusest expressis verbis - Printsiip võib olla normis määratletud või ka üldse ilma iseseisva viiteta printsiibile. Näiteks KrMS-s sätestatakse et "kriminaalmenetluses teostavad süüdistuse ja kaitse funktsioone erinevad menetlussubjektid", sellega sätestatakse võistlevuse printsiip. Printsiibid ei saa olla midagi täiesti erinevat õigusnormidest. Printsiibid on nagu abstraktsed normid, kuid veelgi üldisemad
Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem määrusi. 58. Haldusaktid Praeter Legem: PRAETER LEGEM MÄÄRUSED määrused, kus sisalduv uus õigus, on keelatud. Lubatud vaid eritingimustel. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta praeter legem määrusi. 59. Haldusaktid Contra Legem: CONTRA LEGEM MÄÄRUSED Määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (kindlamast- kindlam) põhiseaduslik volitus. Contra legem määruste vastuvõtmine on kaasaegses õiguskorra pigem erandlik nähtus. 60. Õigusloome protsessi üldiseloomustus: Õigussüsteemi kujunemine on lõputu protsess. Algab ta õigusnormi loomest. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Õigussüsteemi kujunemine toimub Põhiseaduse baasil. Õigussüsteem on mitmeharuline. Õigusloome on käitumisnormi seadusatmine
volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. 10. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid
Spetsiaaldelegatsioon – ühekordne seaduses sisalduv volitus Määrusandluse mahu alusel eristataks: Intra legem määrused – kehtiva seaduse rakendamiseks, on puhas seadus vastuvõtmiseks ja täitmiseks – Eestis lubatud (§ 87, 94) Praeter legem määrused – sisaldub uus õigus, ministrile antakse volitus seadust täiendada – Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem määrused – vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus – kaasaegses ühiskonnas erandlik, voli vastu võtta määrus, mis pole seadusega kooskõlas. Õigustloovate haldusaktide avaldamise kord on kirjas Riigi Teataja seaduses – õigusaktid (v.a. seadused ja valitsuse korraldused) jõustuvad päev pärast avaldamist (kui pole öeldud teisiti). Ka seadlused peavad kehtimiseks olema avaldatud. OTSUS Otsus on õiguse üksikakt, millega seda otsust vastu võttev institutsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi
koostisosaks. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks VP, VV, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks
· Mandri-euroopalik (seadusõigus). Lätted peidus antiikmaailmas, Vanas-Roomas. Õigusnormil ülesehitatud õiguskultuur. Ka meie kuulume siia. Rooma õigus on üles ehitanud mandri-euroopa õiguse hiigelhoone (Rene Dali). Oleme Eestis üles ehitanud täiesti normaalse kaasaegse õiguskorra, loomulikult vajab asi edasi minemist ja uuele tasemele jõudmist. Õigusnormid põhinev õigus, kus õigusnormidest ise, nendes korrareeglites, on ekspressis verbis sisestatud ühed normid, mis on kantud avalikult, riigi huvist ja korrastavad avalikus elus toimuvat; ja erahuvi, milles vaatab vastu isiklik huvi, kasu. Normide maailm, mis kuulub eraõiguse maailma. Norm on abstraktsioon, käitumise mall. See peab leidma oma koha õiguse allikas. Koht, kust me õigust, normi leiame. Kui norme on palju, siis tuleb see normide maailm korrastada, süstematiseerida, leida igale õigusnormile tema kõige õigem koht õigusallikas.
peab arvestama ka EL õigustega. Riik peabki olema võimeline teema oma korra kehtivaks kogu territooriumil. Suveräänsus- Iga riigi väga oluline tunnus! Riigi suveräänsus tähendab seda, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult, kui ka suhtluses teiste riikidega. Kui vaba on riik oma otsustes? Rahvas, territoorium, suveräänsus- neil kõigil peab olema juriidiline sisu. Õigusriik 1. Olemus 2. Formaalsed tunnused- esinevad ekspressid, verbis 3. Materiaalsed tunnused Riigivõimu seotus PSsega ja teiste seadustega. Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotamine- õigusloomega tegelejad, valitsejad, haldajad, õiguse mõistjad. Seaduse ülimuslikkus- ühes õigusriigis peaksid seadused olema piltlikud paksud. Õigusriik ei tohi unustada õiguste üksiku tagastamist. Kohtulik kontroll- õiguspärase või õigusvastaste käitumiste ees. Õigusriik kui ideed aluseks võttes, võiks mõelda õigusriigi enda, kui mõiste konstrueerimise
Süntaks ACT Advokaat kaitseb süüalust. Alus öeldis sihitis Advocatus reum defendit. Alus (nom) sihitis (acc) öeldis (praes.act.sg 3) PASS Süüalust kaitstakse advokaadi poolt. Reus advocato defenditur. (nom) (abl) praes.pass.sg 3 XVII 06.11.2013 1. aut re contrahitur obligatio aut verbis aut litteris aut consensu. Kohustus sõlmitakse kas asja üleandmisega, suuliselt, kirjalikult või kokkuleppel. 2. lege XII tabularum prodigo interdicitur suorum bonorum administratio. 12 tahvli seadused keelavad pillajal hallata oma vara. 3. Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt. Mis puutub tsiviilõigusesse,.... ;mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. 4
vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused põhiseadusega välistatud. Delegeerimisele esitatavad nõuded: Delegeerides osa seadusandlikust pädevusest VV-le või ministrile, peab Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2)
põhiseaduse teksti autorite seas. Samas sisaldab põhiseaduse teine peatükk aga ka näiteks õigust haridusele (§ 37 lg 1 lause 1). Kui rakendada põhiõiguste mõiste määratlemisel materiaalset kriteeriumi, ei sisaldaks see säte põhiõigust, kuna tegemist ei ole klassikalise vabadusõigusega liberaalses traditsioonis. Põhiseaduse § 37 lg 1 lause 1 sisaldub aga põhiseaduse teises peatükis, mis kannab pealkirja "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" ja on expressis verbis formuleeritud individuaalse õigusena. Materiaalne kriteerium ei ole põhiõiguste mõiste määratlemisel adekvaatne. Puhtalt liberaalse riigikontseptsiooni vastu kõneleb see, et Eesti riik on põhiseaduse preambula kohaselt rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib põhiseaduse § 10 demokraatliku õigusriigi kõrval ka sotsiaalset õigusriiki, viidates vabadusest hoopis erinevatele riigi alustalade hulka kuuluvatele põhiväärtustele. Lisaks sätestab
Õigusteoorias on kaks volituste liiki: generaaldelegatsioon (kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses), spetsiaaldelegatsioon (ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrusi (kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrtused), preater legem määrused (määrused, kus sisaldub uus õigus), contra legem (määrused, mille vastu võtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.) Õigusaktid jõustuvad RT-s avaldamisele järgnevast päevast. Määruste alla kuuluvad ka direktiivid, juhendid, korraldused ja käskkirjad. 4. Õiguse allikatest "võõrastes" õiguskultuurides. Anglo-ameerika õiguskultuuris baseerub õigus pretsendil. Inglise õiguse näol on siiski tegemist nn kohtupraktia õigusega üldine õigus asendas tavaõiguse. Õigusallikana tavadel suurt tähtsust ei ole, suurem on tavade mõju Inglismaa poliitilisele elule
tegelikkuses ei ole loobumissüsteem kaasaegsem ja euroopalikum kui vastuvõtusüsteem. Oluliselt on aga muutunud pärandi omandamise korra detailsem regulatsioon. Üheks pärimisseaduse Loobumissüsteemile üleminekust tingituna on uues pärimisseaduses tehtud pärandi omandamise puuduseks võrreldes TsK regulatsiooniga on see, et pärimisseaduses ei ole expressis verbis sätestatud viisidega seonduvalt ka üks üsna oluline ja mitte just õnnestunud muudatus. Nimelt on uuest pärandi omandamise momenti. Teise kehtiva õiguse suure puudusena võrreldes nõukogude õigusega seadusest välja jäänud pärandi tegudega vastuvõtt, s.t
mahtunud. Tuli orienteeruda põhiseaduse muutmisele ja täiendamisele. Eestis otsustati minna iseseisvat teed pidi ja lahendada EL ühinemise küsimus omaette põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise abil. Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist toetas Eesti rahvas 2003. a 14. septembril toimunud rahvahääletusel. Põhiseaduse täiendamise seadus koosneb ainult neljast paragrahvist, neistki vaid kaks esimest on sisulised sätted. Esimene paragrahv kinnitab expressis verbis, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle tulemusena avanes Eestil põhiseaduslik võimalus sõlmida EL-ga ühinemisleping. Tähendatud lepingu ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004 üksmeelselt 77 parlamendiliikme kohalolekul. Operatiivselt tegutses samuti Euroopa Liit. Nimelt ratifitseeris Euroopa parlament ühinemislepingu 9. aprillil 2004, mille 556 kohalolnud liikmest hääletas lepingu poolt 520 liiget. 1
Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine). 11. Morfoloogilised kategooriad Morfoloogiliseks kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klassi. Nt pöördekategooria on (kindlatel süntaktilistel tingimustel) verbis morfoloogiliselt väljenduv tegija suhe kõneleja või kuulajaga. Pöördekategooria tunnusteks on n, d, b, me (~ m), te, vad (~ d). Kõik need tunnused väljendavad tegija suhet kõneleja või kuulaja isikuga, kusjuures igaüks neist väljendab selle suhte erinevat liiki: n väljendab seda, et tegija on samane kõnelejaga (ela/n), d väljendab seda, et tegija on samane kuulajaga (ela/d) jne.
riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme
riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23. seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 24. määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme.
Omaette probleem on selles, et võrreldes olustikku ratio decidendi võime sellele kontinentaalses õigussüsteemis võrdluseks seada olustiku ratio legis ehk seaduse sättest ja mõttest (vt PS § 152 lg 2). Ratio legis on kontinentaalses õigussüsteemis faktiliselt kohtute tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole sätestatud expressis verbis ehk selge sõnaga ja mis tundub esmapilgul lüngana. Obiter dictum-normid ei tule kontinentaalses õigussüsteemis põhimõttelises plaanis üldse arvesse, sest nad võivad kergesti muutuda voluntaristliku suvaõiguse allikaks. Küll aga oli sellistel "glossadel" kui ka suulistel juhenditel (nn telefoniõigus), mida tegid sotsialistlikus ühiskonnas ainuvalitseva partei või temast sõltuvate võimuorganite funktsionäärid, tihti
see siiski alles – soovides säilitada oskust orienteeruda ka teistes, eraõigusel põhinevates õigussüsteemides, ent kaotati Rooma õiguse uurimise traditsioon. Aine jäi alles ainult õpetamise, mitte uurimisobjektina. Lisaks sellele on kõigi ius commune maade õiguskeeltes säilinud paljud nii ladinakeelsed kui ka ladina tüvega mõisted, mis on kasutavad ning mõistetavad ühiselt ja üheselt (n legitimatsioon, delikt, restitutsioon, regressiõigus, testament jne – või ka expressis verbis, ex contractu, ex officio, bona fides, vis maior). Neid termineid tavaliselt ei tõlgita ning ilma Rooma õigust õppimata oleks ka nende sisust raske aru saada. On ka mitmeid tänapäevaseid sätteid, isegi Eesti seadustes, mis vastavad peaaegu üks-ühele Rooma õiguslausetele Rooma õiguse põhiallikatest, kas Institutsioonidest või Digestidest. Rooma õiguse periodiseeringud Vana-Rooma riigi alguseks loetakse Rooma linna rajamist aastal 753 eKr. 476/480
peaks olema võimalik piirata liikumisvabadust riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, kuigi see eesmärk on § 34 teisest lausest välja jäänud. Oluline on, et kvalifitseeritud piiriklausliga varustatud põhiõiguse piiramine muudel põhjustel kui piiriklauslis sätestatud on lubatav ainult äärmuslikel juhtudel. Erandi tegemise põhjus peab igal juhul tulenema PS-st endast. Põhiõiguste kataloog sisaldab terve rea põhiõigusi, millesse sekkumise võimalus ei ole expressis verbis ette nähtud. Piiriklausel puudub nt § 38 lg-s 1 garanteeritud teadus- ja kunstivabadusel. On ilmne, et käsitus piiramatust ehk absoluutsest vabadusest ei rahulda. Et vabadus ei saa olla piiramatu, sellele viitab veidi varjatult ka PS ise: vastavalt § 19 lg-le 2 peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa nt teadusvabadus olla piiramatu
kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. 5 Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele
riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. “Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.” 25
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. "Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad." 25
Riigi põhiseadusest võib tuleneda seadusandja õigus seadusega volitada haldusorganit andma praeter legem määrust. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud." Contra legem määrused - Contra legem määrusi Vabariigi Valitsus ja ministrid anda ei tohi. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused Põhiseadusega välistatud." Riigikogu - Eesti rahva esinduskogu, kuigi põhiseaduses seda sõnaselgelt kirjas ei ole. Riigikogu on ainus riigiorgan, mis moodustatakse vahetult rahva poolt.PS § 59 järgi kuulub Riigikogule seadusandlik võim
Šveits) siseriikliku õiguskorra ja -süsteemi mitmekesisust tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kohalike omavalitsuste põhiõiguste ja -kohustuste fikseerimisel võime täheldada Euroopa riikide lõikes väga erinevaid viise. Näiteks Euroopa kontinentaalse õigussüsteemi riikides: 1) vastavas seaduses (seadustes) ning omavalitsusüksuse erilises statuudiaktis ehk statuudis, kusjuures konstitutsioon neid küsimusi expressis verbis ei sätesta (Norra); 2) konstitutsioonis ja seaduses (seadustes) ning omavalitsusüksuse erilises statuudiaktis (statuudis) - Taani, Rootsi, Soome jt unitaarriigid; 3) konstitutsioonis, seaduses (seadustes), osariikide e. liidumaade seadusandluses ning omavalitsusüksuse erilises statuudiaktis ehk statuudis - Saksa LV ja Austria kui erinevad näited föderatsioonist;
Vertikaalse otsemõju horisontaalsed kõrvalmõjud dirga vastuolus oleva loa vaidlust eraõigusliku isiku poolt (Arhus), loa tühist, tsiviilvastutus. Riik vastutab (Fracovich) nii seadusandluse kui täidesaatva võimu õigusaktide ja ka faktilise tegevuse eest, kui: 1) dir säte loob isikule õigusi (Kohus on korduvalt märkinud, et kkdird loovad isikutele õigusi ja seda isegi siis, kui direktiivis ei ole seda expressis verbis sätest ja neid õigusi peab olema võimalik kaitsta LR kohtus); 2) rikkumine on küllalt tõsine; 3) on põhjuslik seos riigi tegevuse ja kahju vahel. LRd võtavad kõik üld või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulen käesolevast lepingus ja hoiduvad meetmetest, mis võiksid kahjust lepingu eesmärkide saavutamist. Kui kkdird ei kirjuta ette spets jõustamisalaseid kohustusi, peavad LRde vastavad
ebamääraselt piiritletavate, kuid rohkete ja ulatuslike korruptiivsete tegude eest, ning osutuvad seega paušaalselt äraostetuks kogu oma tegevusvaldkonnas39. Samas peab ametiisiku tegu olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav, sest vastasel juhul ei saa rääkida seosest teene ja vastuteene vahel. Samuti nõuab teenistusalast tegu § 331 tekst expressis verbis. Selles küsimuses, kas ja kui täpselt peab ametiisiku tegu olema määratletav, on Saksa kriminaalõiguslikus kirjanduses kaks seisukohta. Üks suund püüab teo konkreetsust siiski suuremas või vähemas ulatuses määratleda, teine lähtub aga enam kaitstavast õigushüvest ning ülalnimetatud ekvivalentsussuhtest. Teise seisukoha järgi on määrav kahe poole vaheline üksmeel selles, et tasu on vastuteene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
