Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
Mari oli kõvasti tööd teinud. Seoses verbiga olema kasutatakse enneminevikku ka kaudse kõneviisi (üld)mineviku tähenduses, nt Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud.) Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olin elanud, olime elanud, oli elatud. Üldminevik Üldminevik on tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et tegevus eelneb vaatlus- või kõnehetkele, eristamata vaatlushetke ja kõnehetke täpsemaid suhteid, nt Kui sa oleksid mind kuulda võtnud, ei oleks seda juhtunud. Mari olevat kõvasti alla võtnud. Olgu see töö teil pühapäeva õhtuks tehtud. Üldminevik avaldub tavaliselt liitajavormina, mis koosneb verbi olema tingiva, kaudse või
g. I´ll have a cup of coffee. 4. sõnadega probably, evidently, think, hope, I´m sure, believe E.g. I think I will go home. 5. tingiva kõneviisi I tüüp I´ll buy a car, if I have some money. 6. ettepanek E.g. Will you marry me?
Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime tunnus), joo-kse-ksi-me( tüvi, tingiva kv tunnus, -kse olevik, mitmuse I pööde lõpp) nobeda-i-d käs- i( tüvu, mitmuse tunnus, osatava k löpp, tüvu, mit tunnus)
täisminevik meie osaku meie olgu osanud, olgu osatud ma- tegevusnimi da- tegevusnimi mas -si tunnuseline lihtminevik - des vorm maks - kaudne kõneviisi olevik - nud kesksõna mata - v kesksõna -käskiv kõneviis. v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3
· Näited elust, ka enda kogemusest · Ajakirjandusest · Ajaloost · Võõrkeelsed väljendid · Aforismid, sententsid · Vanasõnad · Filosoofia · Muusika, kunst · Hoidu liigsest päevakajalisusest ÄRA ESITA OMA VÄITEID ABSOLUUTSETE TÕDEDENA Kui alustad mustandi parandamist, pööra tähelepanu järgnevale: 1. sõnakordused 2. koma kui ja nagu ees 3. mitte kasutada sina- ja meie-vormi 4. mitte liialdada tingiva kõneviisiga 5. uuri põimlause ehitust 6. mõttelt ja lauseehituselt segased kohad kirjuta ringi
mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad ja subjektisikut väljendab vastav isikuline asesõna või nimisõna, nt Ma ei ela Tallinnas. Ma ei räägiks sinuga niisama. Sa elavat Tallinnas. Jüri elavat Tallinnas. Ainsuse 1
saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Habituatsioon-Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile nt liiklusmüra, kella tiksumine Sensitisatsioon- Reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine
modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. Põhjendus: Seevastu ennast avalikult mõne äärmusega siduva tööotsija CV-s peaks olema mõni väga tugev tööalane eelis, et ettevõte tahaks teda tööle võtta. „Me ei saa riskida, et me saadame kliendiga kohtuma inimese, kelle kohta leidub äärmuslikke pilte, sest ka kliendid vaatavad nendega kohtunute tausta,” tunnistab ta. See näide on tingiva kõneviisi kasutamisest. Tekstis on kindlaks määratletud käitumisnormid, mis peaks olema, et saada soovitud ametikohale. RÜHMATÖÖ VÕIMALUS. Paaris arutada autori rollide üle ning kindlasti pakkuda omalt poolt roll, mida kirjeldustes pole. Rühmatöö tulemus (4 punkti) Võimalik roll + põhjendused Arutlev roll – tekstis püstitatud probleemid lahendatakse ja arutletakse läbi. 3. Identifitseerimine tekstis (6 punkti)
palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas".
Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi üldmineviku tähenduses, näiteks Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud). Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olin elanud, olime elanud, oli elatud. 43. Üldminevik e preteerium, iseloomustus ja näited. Üldminevik ehk preteerium on tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et tegevus eelneb vaatlus- või kõnehetkele, eristamata vaatlushetke ja kõnehetke täpsemaid suhteid, näiteks: Kui sa oleksid mind kuulda võtnud, ei oleks seda juhtunud. Mari olevat kõvasti alla võtnud. Olgu see töö teil pühapäeva õhtuks tehtud. Üldminevik avaldub tavaliselt liitajavormina, mis koosneb verbi olema tingiva, kaudse või möönva
on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummal¬gi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3. pöörded 32. Kõneviisikategooriast üldiselt. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28
Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p → q ja seda on raske (või võimatu) teha põhiliste reeglite (nt 16 või 3) abil. Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena konditsionaali aluse p. Kui meil õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada konditsionaali tagajärje (G, p ⊢ q), siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ⇒), et algsest eelduste komplektist G saab tuletada tingiva väite p → q, valemina G, p ⊢ q ⇒G ⊢ (p → q). Täiendavat eeldust p nimetatakse hüpoteesiks ning neid võib olla ka mitu. Eelduste hulka G võib vaadelda kui lausetesüsteemi {r1, r2, ... , rn}. Tingimusliku tõestuse lubatavus järeldub ekvivalentsusseosest: [(r1 & r2 & … & rn) → (p → q)] ↔ (r1 & r2 & … & rn & p) → q. Tingimusliku (konditsionaalse) tõestuse puhul sisaldab tuletuse jada lõike, mis
asjad nii meeldivad pole, puudub ka tegija (Kasik 2001: 15). Teksti ülesanne pole ainult sisu edasi anda. Lausete keelelised valikud näitavad, kelle poolt või vastu autor antud tekstis on või millisesse rühma eeldab ta kuuluvat oma lugejat. Modaalverbidega peab, tuleb, on tarvis ei tohi jne võtab autor endale õpetaja rolli, kes juhib 4 lugejat tegutsema teatud viisil. Kui autor kasutab aga tingiva kõneviisi vorme: peaks, tuleks ei tohiks, võtab ta endale kritiseerija rolli (Kasik 2002b: 462). 3. Keele uurimismeetodid Keele uurimismeetodid võivad olla analüütilised või sünteetilised. Analüüsigrammatika uurib, missugustest osadest koosneb lause, fraas, sõnavorm või morfeem. Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse
Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p q ja seda on raske (või võimatu) teha põhiliste reeglite (nt 16 või 3) abil. Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena konditsionaali aluse p. Kui meil õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada konditsionaali tagajärje (G, p q), siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ), et algsest eelduste komplektist G saab tuletada tingiva väite p q, valemina G, p q G (p q). Täiendavat eeldust p nimetatakse hüpoteesiks ning neid võib olla ka mitu. Eelduste hulka G võib vaadelda kui lausetesüsteemi {r1, r2, ... , rn}. Tingimusliku tõestuse lubatavus järeldub ekvivalentsusseosest: [(r1 & r2 & ... & rn) (p q)] (r1 & r2 & ... & rn & p) q. Tingimusliku (konditsionaalse) tõestuse puhul sisaldab tuletuse jada lõike, mis sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest
omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri 3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.) Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tingimatu stiimul seotakse neutraalse stiimuliga ning see muutab neutraalse stiimuli tingitud stiimuliks ja toob esile tingtud refleksi. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Kell helisab, õpilased hakkavad nihelema ja tahavad klassiruumist lahkuda. 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta
koosta koostage pane pange 46 Keelud moodustatakse sõna abil, mis pannakse tegusõna ette nii ainsuse kui ka mitmuse puhul. ! Ära suitseta siin! ! Ärge suitsetage ruumis! ! Ära karju! ! Ärge karjuge mu peale! w Tingiv kõneviis Tingiva kõneviisi kasutamine Tingivat kõneviisi kasutatakse vene keeles peamiselt tegevuse tingimuse väljen damisel, aga ka soovi, palve või ettepaneku viisakaks väljendamiseks. Tingimus: , Kui võimalik, esitaksime tellimuse juba . täna. Soov: Ma tahaksin teie kataloogi vaadata. . Palve:
· Vokaalidevahelise n kadu asesõnades jm sagedates sõnades, nt mia-mea 'mina', paa 'pane', mee 'mine' · Klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt parantte 'parandada', kõneltte 'rääkida' · Epenteetiline palatalisatsioon, nt üits 'üks', näin 'ema', äit 'isa' · Palatalisatsiooni puudumine , nt nänni 'ema', lehtel 'lehtedel' Morfoloogilised erijooned · Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi' · Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud' · hVn lõpuline seesütlev, kähen 'käes', sehen-sihen 'sees', mahan 'maas', suhun 'suus', ehen-ihen 'ees' · e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega', lehtel 'lehtedel' Tartu murre Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel. Häälduslikud erijooned
Lause väljendab mingit tegevust, protsessi või seisundit, seda nimetatakse lause situatiivseks tähenduseks, mis annab edasi asjale seisu ja on olemas igas lauses (moodustab lause põhisisu). Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus). Modaalne tähendus väljendab seda, kuidas kõnelejat hindab lausega väljendatud tegevust, protsessi, seisundit. Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots pidi spikerdama, Tal on vist igav. Tüdruk armastavat poissi. Fraas: Lause koosneb fraasidest st kindlate reeglite alusel moodustunud sõnaühenditest. Fraasidest pannakse kokku lauseid neid nimetatakse lausemoodustajaks. Fraas koosneb põhisõnast ja laiendist või laiendusest. Põhisõna sõnaliik annab fraasile nime
tea / mina seda teha ei saa ... Eeskirjad ei luba... Selline asi küll võimalik ei ole... jne · Hindavad ja üleolevad väljendused (See on (teile) liiga kallis... jne) · Kõneleja katkestamine (Ma tean seda ... . Te juba rääkisite sellest... jne) Teenindusliku sõnalise suhtlemise juurde kuuluvad: · Kliendi kohene märkamine (sõbralik tervitamine) ja head soovid lahkumisel (Ilusat päeva! Külastage meid jälle! jne) · Viisakuse väljendamine (Palun! Tänan! jne) · Tingiva kõneviisi kasutamine (Palun, kas te saaksite siia tulla... . Palun pöörduge...) · Tähelepanu ja sümpaatia väljendamine (Tore teid jälle siin näha... jne) · Kliendi tähtsuse toonitamine (Nii nagu teie soovite / ütlesite ... ) · Kindlustunde ja turvalisuse väljendamine (Me teatame teile kohe... . Me täidame kõik lubadused... jne) · Hoolitsuse, empaatia ja huvi väljendamine (Teil on pikk ja väsitav reis / päev seljataga ... Kuidas te rahule jäite? jne)
anname tingiv kv ks(i): annaks sarnastumine: ma anna, mii anna · pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas · pöördelõpud puuduvad: tii anni, tii annassi kõneviisis: andsite, annaksite · da-infinitiiv: tuua, süija, istuda, pühkida · da-infinitiiv: tuvva, süvvä, istu, pühki · Domineerib si-lihtminevik: võtsin · i-lihtminevik: ma võti, ta elli · tingiva kõneviisi tunnus ksi: annaksin · tingiva kõneviisi tunnus s(si): annassi · ta on · ta om / um Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused: · südaeesti · kirderanniku · Sisekadu · Sisekadu osalt toimumata: kandama, · Lõpukadu raudane
tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ning üks neist on identne kõnelejaga, nt me ela/si/me, ole/me tutvu/nud. Lõpul on kaks allomorfi: -me ela/me), -m (ela/ge/m); 3) ainsuse 2
vormimoodustuse ees, nt LV iibe, teabe, hülge >VV *.iive, *.teave, -AV *hüljese; VV ohtlikku >-AV ohtlikut Vormihomonüümia vältimine, nt *vanat pro vana Topeltmarkeeringust loobumine, nt *hüvesi pro hüvesid Kõnetaktiliigendust muutev rütminihe, nt kont-sertide > *kontser-dit, oht-likku >*ohtlikut, töö-lisi >tööliseid, akvaari- u-mi-de > ak-vaar-iu-mi-te Morfoloogianormingu muutusi 1872 kasutada kindla kõneviisi lihtmineviku ja tingiva kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava
PRACTICAL ENGLISH GRAMMAR FLGR.01.042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example
· Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Me teame tunnetuslikult, kuidas mingi tegevus asi toimib aga olukorras olles puuduvad meil reaalsed oskused? Filmidest kaklus stseenid. · Mis on vermimine? Vermimine on järele tegemine, beebid imiteerivad oma emasid. · Mis on klassikaline tingimine? Luuakse seos kahe stiimuli tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. · Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? 11. BIHEIVIORISM. · Mis on operantne tingimine? Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel · Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Olukord, millel on positiivne tagajärg juhtub tõenäoliselt uuesti, erinevalt olukorrast, millel on negatiivne tagajärg. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise
morfoloogiaotsused, kohanime täiendosa, murdenimetused, mitme keele nimede praktilise transkriptsiooni reeglid Keelekomisjonid 1970-1990 · [keelekorralduse ja keeleõpetuse komisjon 1979] · vabariiklik õigekeelsuskomisjon III koosseis 1979-1983 (ametlikult kuni 1997) o olulised morfoloogiaotsused (muusem-tüüp, ne- ja s-sõnad, kõnelema-tüüp, õppima- muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik) o õigekirjaotsused (verbide ning muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutus, lühendireeglistik, maade ja pealinnade nimed) Emakeele Seltsi keeletoimkond · 27. VI 1993 valiti seltsi üldkoosolekul vanemaks Jaak Peebo · 17. XII 1993 kinnitati liikmed: Jaak Peebo, Tiiu Erelt, Reet Kasik, Leelo Keevallik, Krista Kerge, Katrin Kern, Peeter Päll, Maire Raadik (5/8) · Keeletoimkonna vanemad:
on. Küsimus: mida sa näed, kui vaatad kümme või rohkem aastat teineteise kõrval elanud mehi ja naisi? Üks kolmandik esindab tuima pilgu ja ükskõiksuse vennaskonda: omavahel nad suurt ei suhtle, keskenduvad kõhu täitmisele ja piiluvad silmanurgast telekat. Teine kolmandik teeb nalja, räägib palju ja on mõnus nii-öelda väljapoole. Teineteise suhtes ollakse üleolevad ja iroonilised ning selle alajaotuse naised on toonud eesti keelde uudse kõneviisi - kindla või tingiva asemel tarvitavad nad abikaasaga suheldes eranditult näägutavat kõnepruuki. Ja viimane kolmandik - neist kiirgab soojust. Kes paneb naisele käe ümber, kes viib tantsupõrandale. On ühised mälestused, suuremad või väiksemad tulevikuplaanid ja olevik, mis mõlemale korda läheb. Kui need paarid välja talveöösse astuvad, saadan teele kolm sarnast lühisõnumit, mille teksti laenan Jaan Tättelt. Palju õnne argipäevaks, Krista ja Juhan! 34 aastat kooselu
klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt kõneltte ‘kõnelda’; konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits ‘laps’; palatalisatsiooni puudumine, nt nänni ‘ema’, äti ‘isa’; Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’; tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus
-3. isik + umbisikuline) · Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel tavaline info · käskiv e imperatiiv · kaudne vähem kindel info · tingiv e konditsionaal nn. oleks · möönev e jussiv käskiv + kaudne, nt. mindagu, tehtagu · kaudne kõneviis on keeltes haruldane · tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti · Tegumood e genus · aktiiv / passiiv · personaal / impersonaal (isikuline/umbisikuline) · alus ja öeldis vahetavad kohad · eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt · Laad e aspekt · lõpetatud / lõpetamata (sündmuse enda sisemine olemus) · tulemuslik / mittetulemuslik
partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 25. Kõneviisikategooria - Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse toimumises, nt Jüri tuli külla.
Kui nõudmine ei muutu mitte hinna vaid muude nõudlust kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nõudluse struktuuri muutustega. Seda võib nimetada ka nõudluse kasvuks ja kahanemiseks. Graafiliselt kujutatuna tähendab muutus seda ,et nõudluse kõver nihkub esialgsest asendist kõrvale. Kui nõudmise kõver nihkub vasakule, siis nõutakse esialgse hinna eest vähem kaupa ja kui paremale siis rohkem kaupa. Nõudmise selgitamisel tuleb alati teha vahet, kas tegemist on koguse muutust tingiva hinna muutusega või muutustega muudes tegurites, mille tagajärjel nihkub kogu nõudmise kõver. Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused
õiguslik seisund on aluseks isikute õigustele ja kohustustele. Näiteks mingil alal on loodukaitsepiirangud mingi kinnistu suhtes, aga kinnistu omanik võib vahetuda ning sel juhul kehtivad regulatsioonid kõigi nende isikute jaoks, kes on selle konkreetse kinnistu omanik. Siin võib näite tuua alkoholiseadusest, mille alusel võib vald või linnavalitsus peatada alkoholimüügi õiguse avaliku korra huvides peatumist tingiva asjaolu esinedes oma haldusterritooriumis seni, kuni peatamist tingiv asjaolu on ära langenud. Üldkorraldusteks on Riigikohus ka kvalifitseerinud ka vangla kodukorra, mis on kehtestatud direktori käskkirjaga. See tähendab, et selle kodukorra kehtestamise ajal ei olnud isikute ring, kellele see kohaldub kindel. Haldusaktide liigid: Käskivad haldusaktid (käsud/keelud/kohustused jne) Kujundavad haldusaktid (mis loovad, muudavad või lõpetavad konkreetse
siis q on tingimuslik väide, ehk tingiv väide, ehk hüpoteetiline väide (ik hypotetical proposition), mis on tõsi siis, kui aluse tõesus on mingil viisil tagajärje tõestuse eeltingimuseks. Tingivas väites eeldatakse, et osalaused on omavahel ka sisuliselt seotud. (Siis võib aluse kohta öelda: eeldus ning tagajärje kohta: järeldus.) Kuidas nad just seotud on, see sõltub kasutaja maailmapildist, kontekstist jne. (Nt: Mõeldud tehtud = Kui on mõeldud, siis on tehtud.) Tingiva väite puhul eeldatakse tavaliselt, et alus ongi tõsi, järelikult on tõsi ka tagajärg. Seda võib isegi tõlgendada nii, et ütleja jätab vaatluse alt välja maailmad, kus asjaolud on teistmoodi. Tavakeeles kasutatakse siiski teadlikult ka olukordi, kus alus on väär. Nt: Kui põrsal oleks küüned, siis roniks ta puu otsa. Ema ütleb rüblikule: Kui sa hoiad särgi puhtana, siis saad sa kommi. Ta ei kavatsegi kommi anda, teades, et sellist vajadust ei tekigi. Selliste lausete
püsivad tervisekahjustused). Sellele vastavalt on sotsiaaltoetuse eesmärgiks sissetuleku hüvitamine, vajaduse katmine või täiendavate kulude hüvitamine. Vastavalt oma eesmärgile jagunevad sotsiaaltoetused: 1) rahalised toetused, 2) teenused või 3) esemeliselt tagatavad toetused. Sotsiaalhooldussüsteemi jaoks sotsiaaltoetuse spetsiifiline mõiste võiks olla järgmine: sotsiaaltoetus on eesmärgipärane toetus, mille korral on isikul toetuse maksmist tingiva asjaolu korral individuaalne toetuse saamise õigustus avalik- õigusliku toetuse maksja suhtes. 3.2. Toetuse maksmist tingivad asjaolud Erinevaid sotsiaaltoetusi makstakse siis, kui esineb toetuse maksmist tingiv asjaolu. Neid asjaolusid on mitmeid: töövõimetus, vanadus, perekonnatoitja surm, haigus, vigastus, laste kasvamine, tööpuudus, ebapiisavad elatusvahendid jne. Üldjuhul on võimalik välja tuua seitse toetuse maksmist põhjustavat asjaolud
tegevusetusena. Kui eeldus peab väljendama ikka õiguskahjulikkust, siis sedavõrd ei saa ka sündmused olla muud kui õiguskahjulikud (pro õigusvastased). Sündmus ei saa kahjulikku iseloomu omandada aga ainult iseenesest, vaid üksnes seoses inimese käitumisega: sündmuse tekkimise põhjustab inimese käitumine - tal oli ju võimalus seda kahjulikuks osutuvat sündmust (Kelsenil seega juriidilise fakti tähenduses) ka mitte esile kutsuda (!). H.Kelsen esitab nüüd õigusnormi tingiva normilause n.n läbilõikeskeemina: h u Kui M + E (või M + E), siis Z - M, kusjuures ta eeldab siinjuures n.n. normaaljuhtu, mil sunniakt pöördub vahetult tõesti selle inimese vastu, kes sotsiaalkahjulikult käituski. Tähistused: - M : inimese käitumine üldse (resp: tegu!!), h - M : s.h tegevus, u - M : s.h tegevusetus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
