RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59 Rahvakultuuri sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=60 Kehakultuur...
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali ol...
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04 Projekti finantsvõimendusega beetakordaja 2.08 Tururiskipreemia (%) 1% Väikeettevõtte riskipreemia (%) 8% Omakapitali hind (%) ks 13.04% Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15% Projekti tasuv...
Kontrollikoda koosneb auditeerimisrühmadest. Need koostavad aruandeid ja arvamusi, mille liikmed heaks kiidavad ning mille käigus need dokumendid ametlikuks saavad. Ajalooline tähtsus Euroopa Kontrollikoja asutamine langes ajale, mil Euroopa Ühendus (Euroopa Liidu eelkäija) tegi läbi muutusi ja hakkas järjest enam oma kodanikele demokraatlikult aru andma. Kaks olulist sündmust olid Euroopa Parlamendi volituste laiendamine eelarvekontrolli valdkonnas ning Euroopa Ühenduse eelarve rahastamine täies mahus omavahenditest. Ühenduses mõisteti vajadust sõltumatu välisaudiitori järele, kes aitaks parlamendil ja nõukogul tagada demokraatliku kontrolli ühenduse rahaliste vahendite üle. Alates ühenduse loomisest 1958. aastal oli seda ülesannet täitnud väike auditinõukogu. Varsti sai aga selgeks, et nõukogul ei olnud kiiresti kasvava eelarve piisavaks auditeerimiseks ei vajalikke volitusi ega ressursse. 6
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-jä...
.. · Igal liikmesriigil on üks hääl · Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt · 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu · Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös · Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete organisatsioonide liige Euroopa finantsjärelevalve süsteem Tegevuse rahastamine Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt makstavast: ·järelevalvetasust ·menetlustasust Tegevuslubade taotlemine · Tegevusloa annab välja ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni poolt välja antud luba on tähtajatu. · Tegevusluba taotlevad Eestis tegevust alustavad välisriikide finantsasutuste filiaalid, selleks teatavad kavatsusest Eestis tegevust alustada oma riigi finantsjärelevalve vahendusel.
Kaitse korraldamine Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitseeeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Naturavõrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Natura rahastamine Eestis Natura 2000 alade kaitseks vajalikke tegevusi peavad liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000 rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari: Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000 meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa Komisjoni poolt tellitud rahastamise käsiraamatut,
turupotentsiaali otsimine • Mõtteviis, kus vaadatakse tulevikku, õpitakse tegevuse käigus, klienditagasiside ja kogemustele tuginev arendusprotsess Sotsiaalsed ettevõtted • Lahendab ühiskonna kitsaskohta läbi uute, loovate lahenduste • Võib teenida ka kasumit, kuid enamasti keskendub sotsiaalse kasu loomisele Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Rahastamise põhimõtted Nimetage nii palju ettevõtte rahastamise võimalusi, kui te teate Ettevõtluse rahastamine • EAS (Starditoetus kuni 15 000 €) • Töötukassa (Ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 €) • Euroopa Liidu Struktuurifondide toetused (MAK-id nõustavad) • Pangad (KredEx käendab pangast võetavat laenu 75% ulatuses) Ettevõtluse rahastamine • Äriinglid (Estban) • Varajase staadiumi riskikapitalistid (Venture Capitalists) (Arengufond) • Ühisrahastusplatvormid Hooandja (loomingulised ideed, preemiapõhine), Investly, FundWise
jätkusuutlikud. Need arengusuunad peaksid saama sidusa ja ühtse raamprogrammi osaks, ilma et minetataks detsentraliseeritud juhtimise ja investeeringute paremad küljed. Välja tuleb valida metoodiliselt küpsemad teenused ja käivitada neid kiirendatud korras eesmärgiga jõuda aastal 2008 esimeste kasutuses olevate teenusteni. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) Rahastamine Möödunud viie aasta jooksul on Euroopa tasandil kulutatud ligikaudu 230 miljonit eurot GMESiga seotud teenuste väljatöötamiseks: EL kaasab 6. raamprogrammi kaudu ligikaudu 100 miljonit eurot (20032006). ESA investeerib viie aasta jooksul 130 miljonit eurot kosmosetehnika, in situ võrgustike ja teenindavate valdkondade arengusse. Kuigi pikaajalises perspektiivis peaks teenuseid rahastama kasutajad, vajavad olulised
Nt veemajandus, transpordifirmad jne. · Tulundusühistu eesmärgiks on oma tegevusega toetada nende majapidamiste või tegevuste eksisteerimist. Nt põllumajandusühistu. · Frantsiis luba juhtida ettevõtet nii, nagu see oleks suure ahela osa. · Mittetulundusühingut eesmärk pole tulu saamine. · Ühistu ühistu liikmete vara ühine majandamine. Näiteks korteriühistu. VIII PEATÜKK: ETTEVÕTTE RAHASTAMINE · Algab äriplaani koostamisest, ettevõtte asutamisekulud, äri registreerimine., osta ruumid, toormaterjal, töötajate palk. · Osaühing 40 000, aktsiaselts 400 000 · Investeerimine tootmiseks vajalike masinate , seadmate jms soetamine eesmärgil, et saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. · Fintantsinvesteering säästude paigutamine väärtpaberitesse. · Kust saada äri jaoks raha? - oma säästud, äripartneri säästud, pangalaen, toetus mõnest
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa"
tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema Valitsemine – erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki 2) Erakonna organisatsioon ja rahastamine. Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti: Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast:
................................................................................................. 7 TURUSTAMINE.........................................................................................................................7 Konkurendid ja konkurents......................................................................................................8 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................................11 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE..................................................................... 12 PROJEKTI RISKIFAKTORID................................................................................................. 13 SWOT analüüs...........................................................................................................................14 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: OÜ Rätsa puhkekodu Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: Rakvere 24.05.2008
...................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2
...................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2
Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus.Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba.Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseksToimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasidKapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte
Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus.Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba.Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseksToimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasidKapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust.
Kordamisküsimused 1. Peamised tervishoiureformid Eestis 2. Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid 3. Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis) 4. Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid) 5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9. Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord) 10
EHITAMISE ETAPID · Krunt. · Hoone suurus, otstarve · Projekt · Maksumus · Rahastamine · Ehitusluba · Ehitaja leidmine, leping · Maja ehitamine: mulla tööd vundamendi ehitamine seinte ehitamine katus - kand konstruktsioon - kattekonstruktsioon Soojustus Sisemse tehno võrgud (küte) Viimistlus Hea kord · Kasutus luba ! HOONE KOORMUSED Hoone kaal Kasulik koormus
· Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 5. Erakonnad, nende eesmärgid, rahastamine, parlamendierakonnad Erakond on kodanike ühendus, mille eesmärgiks on teostada võimu. Poliitiline eesmärk. Igal erakonnal on kindel ideoloogia: IRL konservatism, Reformi erakond liberalism, Keskerakond igalt poolt midagi laenanud, Rohelised konservatiivne, Rahvaliit konservatiivne. Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond:
Eesti Autoettevõtete Liit Eesmärk: Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega. Liikmed: Autonduse, veonduse, koolituse, tegelevad ettevõtted Struktuur: Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires. Juhtimine: Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal. Rahastamine: Liit kasutab oma tegevusest saadud tulusid üksnes oma põhikirjalise eesmärgi ja selle saavutamiseks vajalike tegevussuundade arendamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liik...
paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kaks konkureerivad omavahel ST+K · Kohalikud tarbijad · Sobiva toorme · Välisnõudlus olemasolu ( puit) P N · Ekspordi
Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi kuue erineva allika: keskvalitsuse eelarve, kohalike omavalitsuste eelarve ja ravikindlustuse eelarve, inimeste omaosaluse, muu erasektori ja välismaailma kaudu. Olulisemateks tervishoiu rahastamise allikateks on ravikindlustuse eelarve (ca 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( ca 21% kogukuludest). Ravikindlustuse vahendid kogutakse läbi 13% sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida peamiselt tasuvad tööandjad töötajate palgafondilt. Tervishoiu rahastamine sihtotstarbelise 1 tööjõu maksustamise kaudu on levinud paljudes riikides, kuid suhtarvuna on vastav näitaja Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Minevikus tagas tööjõu maksustamisele tuginemine suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tööealise elanikkonna (15-64) suhteline vähenemine toob kaasa kasvava surve tervishoiu finantseerimisele.
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur
· Inimeste teadvuse tõstmine Hinnatud kasu (Eesmärgid pikemas perspektiivis) Inimeste teadvus varjupaikade olukorrast. Kodutute loomade päästmine, st loomi ei panda magama, vaid nad leiavad endale uue kodu ning vabatahtlike arvu suurendamine, kes liituvad aitama varjupaikades olevate loomade eest hoolitsema. Eelarve Otseseid rahalisi vahendeid ei kasutata. Üritustelt saadud annetused jagatakse varjupaikade vahel. Kulud kaetakse koostööpartnerite poolt. Teostamise riskid 1. Rahastamine koostööpartnerite leidmine 2. Ilmastiku olud 3. Inimeste kaasamine Piirangud 1. Suurema ürituse toimumine samal ajavahemikul.
· 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti väliseesti koole? · Rahvuskaaslaste programm · Õppevara · Haridusprojektide rahastamine · Koolitus õpetajatele · Õpetajad Kasutatud kirjandus · Rahvuskaaslased välismaal http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/ · New York Estonian House http://www.estonianhousenewyork.com/eesti_kool.html · New York Estonain House kooli lendleht http://www.estonianhousenewyork.com/eesti_kool/doc/NYEKvoldik.pdf · Haridus- ja teadusministeerium. Euroopa kool. http://www.hm.ee/index.php? 044947 · Stockholmi Eesti Kool. http://www.estniskaskolan
Tekitab ebavõrdsust Suurendab kaudselt riigil saamata tulude arvelt vaesust Poliitiline ja majanduslik ebatsatbiilsus Kahaneb majanduskav Korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid Korruptsioonivormid Korruptsiooni liigitatakse väike ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks Korruptsiooniliigid Altkäemaks Häälte ostmine Omasatamine/ kelmus Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Pöörduste efekt Rahapesu Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPIks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks Korruptsioonitase Eestis Eestit on hinnatud alates 1998.a. 1. dets avalikustatud 2011. aasta rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti pingereas 29. kohale. Mullu saavutati 26. koht. Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti
Tulge oma sõprade ja partneritega, et saada teada, millised eelised on UTH Transport'i projektis ja UTH Invest grupis osalemisel!“soovitab UTH rahvusvaheline finansist Peeter Teder. 1 Erika Koplimaa ST15KÕ2 LVRKK Sissepääs on enne 2. novembrit registreeritud osalejatele tasuta. Pärast seda on sissepääsutasu 30 eurot. Projekti realiseerimine ja edaspidine UTH müük ehk rahastamine kavandatud 2017 aastal. UTH tehnoloogia esitlemise ajal kirjutatakse alla lepingutele ja kokkulepetele summas 140.000.000.000 eurot. UHT rahvusvaheline finansist Peeter Teder UTH Invest Group [email protected] +3726505005 Brand Extension [email protected] +4315223133 +4315223133-3 2
Eelarve Riigieelarve on tulude ja kulude aastaplaan. Sellest sõltub kõikide valdkondade rahastamine. Riigi tulude hulka kuuluvad maksud, riigi ettevõtete kasumid ja välislaenud. Kulude alla kuuluvad erinevad valdkonnad nagu riigihaldus, sotsiaalsfäär, haridus jne. Riigieelarve alusel jagatakse riigi raha vastavalt vajadustele erinevate sfääride vahel. Oluline on hoida eelarve tasakaalus, mis tähendab, et riigieelarvesse laekuvad tulud peavad olema samaväärsed tehtavate kulutustega. Viin läbi eelarve muudatuse. Selleks võtaksin ma riigihalduseks mõeldud summast, milleks on 64 584 000 krooni, ära 4 500 000 krooni. Paigutaksin raha ümber eesmärgil saada ravimiameti eelarve tasakaalu kuna hetkel on ravimiameti eelarve miinustes. Muudatuse käigud kasvaks ravimiameti miinus 1 075 727 kroonine eelarve 3 424 273 krooniseks eelarveks. Samuti aitaks selline muudatud vähendada ravite ...
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel. Mitu aastat tuli koolis käija, et teatud haridus kätte saada? Haridustase kuni 1961 1962-71 1972-89 alates 1990 algharidus 4 4 3 6 põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12 ...
arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu. MINISTEERIUMI PÕHIÜLESANDED Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine. Osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded. Korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd,
Mõjud ja tagajärjed (2) Riigi sisejulgeolekule: riigisisesed kriisid ja usaldamatus riigivõimu vastu; tulemusena kasvab kuritegevus ja väheneb turvalisus Vormid (1) Altkäemaks rahaline ja muu hüve, ametiisik võtab vastu kasu eesmärgil, rikkudes teenistusülesannet Häälte ostmine valimiste ajal, lubatakse vastuteenet/kingitust vms Vormid (2) Onupojapoliitika eelistatakse tööle võtta või mingis olukorras lähedasi või sugulasi Parteide varjatud rahastamine erakondade rahaline toetamine eraisikute poolt, kes vastutasuks saavad kasulikke poliitilisi otsuseid (nt seaduste muutmine toetajate äritegevuse hõlbustamiseks) Karistused Altkäemaksu andmine või võtmine 15 aastat vangistust (kui korduvalt, siis 210 aastat); juriidilisele isikule rahaline karistus Ametialane võltsimine rahaline või kuni 3 aastat vangistust Hääle ostmine rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta Tänan kuulamast!
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info
...................................................................6 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................7 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................7 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................7 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes ...
Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.»Teiseks võivad pangandussektori tulud ja
tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune hiskonnakorraldus, mille hvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kik paistis olevat sedavrd hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent samas oli ttuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud vitsid koguni, et heaoluriik ongi kikides hdades sdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibrokraatiat. Ometigi nitas areng hoopis vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jtkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate majanduslangusest kiiremini vlja
Ametnike Tekitab ebavõrdsust sissetulekud Poliitiline ja Majandusareng majanduslik Vaesus ebastabiilsus (kahaneb Üleüldised majanduskasv) väärtushinnangud Korruptsioonivormid Altkäemaks/ pistis Riigi riisumine Huvide konflikt Rahapesu Häälte ostmine Pöörduste efekt Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Oskus- ja siseteabega kauplemine Huvide konflikt Statistika 2009. a registreeriti 203 ametialast kuritegu, mis on 38% vähem võrreldes 2008.aastaga. Korruptsiooni tajumise indeks 2010 2010. aasta korruptsiooni tajumise tabelis sai Eesti 10-pallisel skaalal 6,5 palli. See on 0,1 palli võrra kehvem tulemus kui eelmisel
· Otsene kontroll · Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Umbusalduse avaldamine · Rahandusminister Jürgen Ligi Valitsus moodustub parlamendi parteilise · Regionaalminister Siim Valmar Kiisler koosseisualusel · Siseminister Marko Pomerants Seaduste vastuvõtmine · Sotsiaalminister Hanno Pevkur Rahastamine · Välisminister Urmas Paet aruandekohustuslikud · Kaudne kontroll Riigikontrolli auditid · Õiguslik kontroll. Avalik haldus ja bürokraatia Kohtud Lk
Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava nurgal ei ole kohe kindlasti odavad.Parteide salajane rahastamine on rahval suureks kahtluseks. Erakonnad saavad riigi eelarvest aastas 5,4 miljonit enda reklaamimiseks. Kahtlustati ka Lasnamäe linnaosa vanemat maksumaksja raha eest plakatite riputamist Lasnamäe kanalisse, kuid tegelikult maksis ta hoopis oma reklaamikampaania eest ise. Minu arvates on see õige, reklaam on talle endale, mitte ei too kasu rahvale. Vahel tundub, et valitsemine ei toimu rahvaga kooskõlas, vaid hoopis valitsuse ja erakondade vahel
Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid- erakonna liikmed, kes otseselt juhtkonda ei kuulu, kuid löövad partei elus aktiivselt kaasa. Lihtliikmed- enamasti passiivsed, osalevad vaid mõnedel parteiüritustel ning maksavad liikmemaksu. Erakonna sisedemokraatia- väljendub selles, kuivõrd kaasatakse erakonna liikmeid olulistesse erakonda puudutavatesse otsustesse. Erakondade rahastamine: Liikmemaksud Eraisikute ja ettevõtete annetused Riigieelarve
metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine Peamiste gruppide rolli tugevdamine Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik
mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine EKO liikmed • Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Ornitoloogiaühing • Eesti Roheline Liikumine • Läänerannik • Nõmme Tee Selts • Pärandkoosluste Kaitse Ühing • Säästva Eesti Instituut • Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering Projektid • “EKO eestkoste võimekuse parandamine” (2012 september – 2013 veebruar) • EKO ja Keskkonnaministeerium
Tiitelleht Karjääriteenused Pärnumaal Järvamaa kutsehariduskeskus AT11 Kristjan Madisson 11.10.2012 Sisukord 1. Tutvustus. 2. Mõned valtkonnad karjääriteenustest. 3. Radu on tuhandeid valida tueb üks. 4. Väike näide. 5. Õpinkute rahastamine. 6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused. Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest
- juhib NATO sekretariaadi tööd - peasekretär Anders Fogh Rasmussen - alates 1. oktoobrist 2014 Jens Stoltenberg NATO juhtimine • Sõjaline komitee - haldab NATO sõjalist struktuuri - jagab juhiseid NATO strateegilistele ülemjuhatajatele(2) • Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja Philip M.Breedlove – peakorter Belgias • Liitlasvägede ülemjuhataja Jean-Paul Paloméros – peakorter Ameerika Ühendriikides NATO rahastamine • Liikmesriikide otsesed ja kaudsed panused. • Kaudsed panused: - liikmesriikide osalemised missioonidel • Otsesed panused: - ühiselt rahastatav eelarve, mida jaguneb: tsiviileelarveks, sõjaliseks eelarveks ning julgeolekuinvesteeringute programmiks Eesti ja NATO • Afganistan - Afganistani ülesehitamise ja piirkonna stabiilsuse tugevdamise missioon • Kosovo - tagada Kosovos rahu, stabiilsus ja avalik kord • Iraak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
