Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue. Suspendisse dui purus, scelerisque at, vulputate vitae, pretium mattis, nunc. Mauris eget neque at sem venenatis eleifend. Ut nonummy. Fusce aliquet pede non pede. Suspendisse dapibus lorem pellentesque magna. Integer nulla
vaesust potestatem rikkust dissolvit ut glaciem. sulatab nagu jää. Sors immanis Loterii, hiiglaslik et inanis, ja mõttetu, rota tu volubilis, sina meelevaldne ratas, status malus, halb seis, vana salus tühine õnn semper dissolubilis, alati kaduv, obumbrata on varjatud et velata ja peidetud michi quoque niteris; minule ka sära; nunc per ludum nüüd läbi mängude dorsum nudum oma palja selja fero tui sceleris. toon sulle peksule. Sors salutis Õnne ja et virtutis heaolu loterii michi nunc contraria, on mulle nüüd vastupidine, est affectus antakse et detectus ja võetakse semper in angaria. alati kitsikuses. Hac in hora Sellel tunnil sine mora ilma viivituseta corde pulsum tangite; puudutage pillikeelte rütmi; quod per sortem kuna läbi loterii sternit fortem, purustatakse ka tugev mecum omnes plangite! nutke kõk koos minuga!
Triodion (1998) Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Orient & Occident (2000) Littlemore Tractus (2000) Nunc dimittis (2001) Salve Regina (2001) Lamentate (2003) In principio (2003) Da pacem Domine (2004) L'abbé Agathon (2004) "La Sindone" (2005) esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
* Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000) # Nunc dimittis (2001) # Littlemore Tractus (2001) # Salve Regina (2002) # "La Sindone" (2006) # Neljas sümfoonia (2008)
18. exceptio confirmat regulam – erand 43. veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin 44. vivat, crescat, floreat! – elagu, kinnitab reeglit 19. facio ut facias – teen selleks, et sina kasvagu, õitsegu! 45. vox populi vox dei – rahva hääl (on) teeksid 20. ferro et igni – tule ja mõõgaga jumala hääl 21. hic et nunc - siin ja praegu 46. nota bene-pane tähele 22. homo additus naturae – inimene on 47. tabula rasa-tühi leht, puhas tahvel 48. carpe diem-nopi päeva looduse täiendus 49. curriculum vitae-elulookirjeldus, CV 23. homo homini lupus (est) – inimene on 50. vis vitalis-elu jõud inimesele hunt 51. 52. 53.
32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36. öeldud-tehtud - dictum-factum 37. surnutest räägitakse ainult head de mortuis nil nisi bene 38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita 48. umbrohi kasvab kiiresti mala hebra cito crescit 49. pea meeles, et oled surelik/mõtle surmale memento mori 50
Arvo Pärt sündinud 11. septemberil 1935 Paides Argo Pihtjõe Vle-2 Elulugu Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Õppis Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus elab tänini. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paekiviskulptuur Paides. Skulptuuri valmistas 1999. aastal Riho Looming Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks...
3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004)
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
ARVO PÄRT (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks ...
Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse. Taaskord meeldivalt värskendav oli tema 2004. aasta näitus
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
· Tegutses Itaalias ja Prantsusmaal. · Paljud tema teosed trükiti juba tema elu ajal. · Säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. · Tasakaalustatud ja selge vorm, samas isikulaadne väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. · Motett "Ave Maria" Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui Iesus. Sancta Maria mater Dei, ora pro nobis peccatoribus, nunc, et in hora mortis nostrae. Amen. (Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga; õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili Jeesus. Püha Maarja, Jumala ema, palu meie patuste eest nüüd ja meie surma tunnil. Aamen. ) · Anonymus chanson "L' homme arme" · Kyrie missast "L' homme arme" · Chanson "Mille regrez"
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis DAAD-i stipendiumi (Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti stipendium) toel Berliini. Pärast Eesti iseseisvu...
Kuressaare Gümnaasium Arvo Pärt Referaat Koostaja: Janno Siim Klass: XII B Juhendaja: Laine Lehto 2010 Elu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi...
Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Ave Maria, gratia plena, Issand on Sinuga. Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, Õnnistatud oled Sa naiste seas et benedictus fructus ventris tui, Jesus. ja õnnistatud on Sancta Maria, Mater Dei, Sinu ihu vili Jeesus. ora pro nobis peccatoribus, Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste nunc et in hora mortis nostrae. Amen eest, nüüd ja meie surmatunnil. Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
Non enim paranda nobis solum, sed fruenda sapienta est ei tule mitte üksnes endale koguda tarkust, vaid ka seda kasutada.. Non omnia possumus omnes me kõik ei suuda kõike. Non progredi est regredi mitte edasi minna tähendab tagasi minna. Non pudeat dicere, quod non pudet sentite ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Non refert quam multos, sed quam bonos habeas (libros) oluline ei ole mitte see, kui palju sul on (raamatuid), vaid kui head nad on. Non, si male nunc, et olim sic eritsee, mis on halb praegu, ei jää selleks igavesti. Non sum qualis eramma pole enam see, kes olin enne. Noscitur a socio turpive probove hominis mens halva või hea kaaslase järgi saab ära tunda inimese iseloomu; ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen kes oled sina. Nulla regula sine exeptione ei ole ühtegi reeglit ilma erandita. Nusquam est qui ubique est see kes on kõikjal ei ole mitte kuskil. O Omnes hominesagunt histrionem kõik inimesed on näitlejad.
lahendid ei ole täidetavad!) Mitteametlik nimetus Euroarvamusparagrahv (11.mai 2006) Individuaalkaebus Sätestatud: PS §-id 14, 15, 146, 149 lg 3 lause 2 - Loe Brusilovi kaasust aastast 2003 (meie esimene individuaalkaebuse kaasus) IV RIIGIKOHTU PÄDEVUSE ULATUS 1. Ex nunc / Ex tunc Mõisted: Ex tunc – algusest peale Ex nunc – tuleviku jaoks kas RK tunnistab ühe seaduse kehtetuks algusest peale või tuleviku jaoks Tänapäeval kasutab Eestis Riigikohtu ex tunc’i üldjuhul kui riigikohus midagi ei ütle, on see ex tunc …….. kui aga ütleb midagi, siis saab ta otsuse edasi lükata, sest on tulemas muutus ehk ex nunc 2. Tegevusetus või tegevus kui tegemist on seadusandja tegevusega - PSJV esemeks saab olla vastuvõetud norm või määrus;
Eristatakse veel konsultatiivset ja kohhustavat kontrolli: a) konsultatiivne kontroll tulemus ei ole akti vastuvõtjale kohustuslik. Eestis konsultatiivse kontrolli liikidest vaid üks kasutusel: PS-likkuse järelvalve (Kohtumenetluse järelvalve seadus §70) lubab Riigikogul küsida seoses EL-i õiguse seaduse rakendamiseks vajalike seaduste vastuvõtmisel PS-e tõlgendamist. Konstitutsioonikohtute toimeaeg KK-te otsuste ajalise toime järgi ex tunc ja ex nunc toime eristamine. a) Ex tunc toime tähendab seda, et PS-e vastane seadus tunnistatakse kehtetuks kehtim ahakkamisest peale. Lõpule viidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab toimum atäielik restitutsioon st selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasipööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, kuna tagasipööramine on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform
Nendes süsteemides, kus individuaalkaebus välja arenenum, mängib see olulist rolli viimase instantsi peale (kohtuotsuse peale). Eestis tähendaks see seda, et Riigikohus peaks enda lahendit sel juhul uuesti lahendama hakkama. Viimase instantsina peaks olema konstitutsioonikohus, kohtuniku amet ei tohiks olla eluaegne ja taas-nimetatav. IV riigikohtu pädevuse ulatus PSJV-l 1. Ex nunc/ex tunc- edasiulatuvalt/algusest peale. Alguses oldi seisukohal, et riigikohus võib tühistada ex nunc. See on vastuolus, seega tuleb kasutada teist. 2. Tegevus/tegevusetus- kontroll; piiritlemine on keeruline. Küsimus on selles, et millal tegevusetus muutub relevantseks, millal tuleb kohustus ja millal muutub see võimalikuks? Sellised kohustused on sätestatud PS-s. Nt. §32. kaugele tohib PSJV kohus minna ja mida võib ta seadusandjale üleüldse ette kirjutada? 3. Kontrolli intensiivsus/seadusandja mänguruum- sõltub asjaolude tähtsusest, vaadeldava
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lis...
13. Omnis enim obligatio vel ex contractu nascitur vel ex delicto – iga obligatsioon on sündinud lepingust või eksimusest. 14. Res ipsa loquitur – räägib iseenda eest 15. Lex sequitur aequitatem – Seadus järgib õiglust 16. Nemo nascitur artifex – Mitte keegi ei sünni kunstnikuna. 17. Commodum ex iniura non oritur – Õigus ei teki ülekohtust. 18. Anno ab urbe condita trecentesimo tertio leges duodecim tabularum editae sunt, quae nunc quoque fons omnis publici privatique sunt iuris –Kolmesaja kolmandal aasta Rooma asutamisest kuulutati välja kaheteist tahvli seadused, mis nüüd ka avaliku- ja eraõigus allikaks on. 19. Roma locuta causa finita – Rooma on rääkinud, kaasus on lõpetatud. 20. Alea iacta est – Täring on visatud 21. Quod est inconveniens aut contra rationem, non permissum est in lege – See, mis on sobimatu või mõistuse vastu, seaduses ei ole lubatud. 22
Teooria järgi on indiviididel inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu [Zajadlo 2001, lk 25]. Õiguspositivism lükkas tagasi sünnipärase loomulike õiguste idee ning ainsa õiguse allikana tunnistati riikliku seadusandja tahet. Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc. Marx ei arendanud kasutatud mõistet ,,tegelik inimene". Õiguse sotsioloogilises koolkonnas öeldakse loomupäraste õiguste kui ka õiguste analüütiliste koolkonna apriorismidest. Selle teooria järgi hinnatakse õigused relativistlikul meetodil ning peamine rõhk on pandud huvi küsimusele, mis on aga seaduse aluseks. See loob vastuolu nimetatud teooria ja inimõiguste universaalse põhjendamise vahel. Enamiku inimõiguste teooriate iseloomulikuks jooneks on see, et siin
näiteks siis, kui vaidluseks on see, et minister andis määruse pädevust ületades. Materiaalse kontrolli puhul kontrollitakse akti sisu. Selle järgi, kas kontrolli tulemustel on v ei ole tagasiulatuvat jõudu, eristatakse kontrolli ex tunc ja ex nunc. (Kui seadus tunnistatakse kehtetuks ex tunc, siis omab see otsus tagasiulatuvat toimet kõikidele selle akti alusel tehtud toimingutele absoluutselt kõigi isikute suhtes. Toimub täielik restauratsioon. Ex nunc toime puhul otsusel sellist tagasiulatuvat jõudu pole -- ta on suunatud tulevikku ja selliselt kehtetuks tunnistatud akti ei saa tulevikus enam kellegi suhtes kohaldada. Ex nunc otsus on suunatud minevikku ainult selle isiku suhtes, kes algatas vaidluse ja sai soovitud tulemuse. Ex nunc otsuse puhul toimu endise olukorra ennistamine ainult endale soodsa lahendi saanud isiku suhtes. Riikide praktikas kohaldatakse enamasti ex nunc toimega otsuseid, seda selleks, et tagada õiguskindlus
põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole. Õigusvastane akt on kehtetu algusest peale. Tühisusteooria ütleb, et õigusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. Õiguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus. Tühistamisteooria ütleb, et õigusvastane võib kehtida. Kõiki neid, mis on vastu võetud vastavalt menetluskorrale, tuleb järgida, kuni kohus ei ole tühistanud ex nunc
põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole. Õigusvastane akt on kehtetu algusest peale. Tühisusteooria ütleb, et õigusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. Õiguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus. Tühistamisteooria ütleb, et õigusvastane võib kehtida. Kõiki neid, mis on vastu võetud vastavalt menetluskorrale, tuleb järgida, kuni kohus ei ole tühistanud ex nunc
põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu 53 Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole. Õigusvastane akt on kehtetu algusest peale. Tühisusteooria ütleb, et õigusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. Õiguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus. Tühistamisteooria ütleb, et õigusvastane võib kehtida. Kõiki neid, mis on vastu võetud
põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. ● Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole. Õigusvastane akt on kehtetu algusest peale. Tühisusteooria ütleb, et õigusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. Õiguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus. Tühistamisteooria ütleb, et õigusvastane võib kehtida. Kõiki neid, mis on vastu võetud vastavalt menetluskorrale, tuleb järgida, kuni kohus ei ole tühistanud ex nunc (õiguskindlus) Kelsen 2
c. Ning nende seost isiku muu tegevusega Haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: Siin tuleb vahet teha: 39 1. Koormavad haldusaktid piirab isiku õigusi ja vabadusi ning paneb talle teatud koormisi. Kehtetuks tunnistamine võib toimuda nii ex tunc (edasiulatuvalt) kui ex nunc (tagasiulatuvalt) isiku kasuks. 2. Soodustav haldusakt kehtetuks tunnistatakse isiku kahjuks. Soodustavat haldusakti ei tohi kehtetuks tunnistada: a. Kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusaktiga saadud vara b. Teinud tehingu oma vara käsutamiseks c. Muul viisil muutnud oma elukorraldust ning tema usaldus kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.
- Valimiskomisjoni protest + Riigikogu taotlus (kas PS §11 takistab Eesti liitumist euroga; Riigikohus arvas, et ei takista; esimene kord, kui Riigikohus asetas ennast PS kõrgemale) + Individuaalkaebus (PSJVKMS puudub!) PS järelevalve ulatus: Kuidas käib normi tühistamine? - Kehtetu ex tunc (algusest peale; sisuliselt nagu polekski olemas olnud) - Kehtetu ex nunc/pro futuro (muutub kehtetuks tuleviku jaoks) Probleemid: - Ex nunc on ebaloogiline, kuna kaasuse põhjused olid minevikus ning seega tollel ajal seadus ju kehtis (kui otsustatakse tulevikuks kehtetuks muuta) - Mis saab siis, kui seadusandja ei tee midagi, kuigi peaks? Kas saab kohustada tegevuseks? Olemas on ka relevantne tegevusetus (kumb on olulisem kas olla riigiõiguses või päikest võtta?). Lisaks on probleem, kas Riigikohus saab vahetult legitimeeritud parlamenti kohustada midagi tegema
jõustumine; lex superior derogat legi inferiori; lex specialis derogat legi generali; lex posterior derogat legi priori; apellatsioon, kassatsioon, kohtuvigade parandus, teistmine; kehtivus ajas, kehtivus ruumis, kehtivus isikute ringi osas; õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid: loomuõiguslikud teooriad, positivistlikud teooriad, realistide teooriad (sh desuetudo-kaasustest - ius nudum), normativistid; kehtetus: ex tunc, ex nunc. 60 TEEMA IV. ÕIGUSE SÜSTEEM § 1. Õiguse süsteemi mõiste Õiguse süsteemi all tuleb mõista positiivset õigust moodustavate õigusnormide klassifitseerimist (liigitamist) õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Klassifitseerimisel on põhilised viisid rühmitamine: 1) spetsiifilise objekti alusel, 2) spetsiifilise reguleerimise meetodi alusel.
kas akt on avaldatud kas akt on õigusselge Kontroll alati algab formaalse kontrolli tasandilt. Kui formaalse kontrolli käigus leitakse, et akt on formaalselt põhiseadusevastane, siis pole materiaalse kontrolli juurde tarvis enam asuda. Materiaalse kontrolli käigus kontrollitakse kas akti sisu on kooskõlas konstitutsiooniga. 20. Mida kujutab endast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste ex tunc toime, mida ex nunc toime? Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses tehtud otsuste nn ex tunc ja ex nunc väljendavad otsuste ajalist toimet: Ex tunc ajaline toime - tähendab, et põhiseaduslike põhimõtetega vastuolus olev norm kaotab kehtivuse algusest peale. Ta nagu polekski jõus olnud. Ex nunc ajaline toime - tähendab seda, et norm kaotab kehtivuse alates konstitutsioonikohtu otsuse jõustumisest. Siis teda enam kohaldada ei saa, kuid selle normi alusel varem toimunut
Kui kohanemine uue ja määrava paradigmaga ei õnnestu, võib see kaasa tuua ka kogukonna kui protsessi lõppemise (siinkohal ei sobi näiteks valimised, vaid pigem riigikorra muutused, küla või kogu väikevalla väljasuremine jms). Territoriaalne kogukond on territooriumiga seotud inimkooslus, mille õiguslikuks vormiks on territoriaalkorporatsioon ja mille juriidiliseks isikuks on esinduskogu (järgmine Slaid 17). 8 Pre- (< ld prae), enne-, esi-, eel-. 9 Hic et nunc (ld), siin ja praegu. 10 Post- (< ld post pärast), pärast-, taga-, järel. 40 Territoriaalne*kogukond* 02.09.12* EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool* 16* ü Iga alguse puhul esineb teatud kohanemise staadiumi. ü Kohanemise tulemusena tekib pre ehk eelolek. ü Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc staadiumisse ehk tavaolekusse. ü Igas arengus on võimalikud ja iseenesest ka loomulikud
Kohalike omavalitsuste määrused. Kontinuiteedi printsiip – õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
Et quidem UTI POSSIDETIS interdictum de fundi uel aedium possessione redditur, UTRUBI uero de rerum mobilium possessione. (G. 4, 149) (UTI POSSIDETIS interdikt antakse välja maatükkide ja hoonete valduse kaitseks, interdikt UTRUBI jällegi vallasasjade valduse kaitseks.) Interdiktide sõnastus sarnanes formulate sõnastusega. Näiteks interdictum uti possidetis võis välja näha selline: D. 43, 17, 1. Ulpianus libro LXIX ad Edictum: Ait Praetor: UTI NUNC AEDES, QUIBUS DE AGITUR, NEC VI, NEC CLAM, NEC PRECARIO ALTER AB ALTERO POSSIDETIS, QUO MINUS ITA POSSIDEATIS, VIM FIERI VETO /.../. (Ulpianus 49.-s raamatus edikti kohta: Preetor Ütleb: Nii nagu te seda maja, mille üle vaieldakse, praegu valdate, ilma, et te oleksite seda vastaspoolelt vägivallaga, salaja või prekaariumi (lubadusega tagasi anda) alusel saanud, selle valduse esemega seoses keelan ma vägivalla tarvitamise.) e) omandiõigus
Lepingu ühepoolne lõpetamine Kujundusõigused- kujundusõigus on õigustatud isiku subjektiivne õigus, mille teostamiseks piisab vaid ühepollse tahteavalduse tegemisest lepingu teisele poolele (VÕS §112, 116, 195, 196, 197) Võimalik lõpetamine - põhjust avaldamata ( nt § 194, § 772 lg 2 jm) - mõjuval põhjusel Taganemine - Taganemisõiguse kasutamine ei too kaasa kogu lepingulise võlasuhte lõppemist ex tunc, vaid muudab olemasoleva võlasuhte ex nunc tagasitäitmisvõlasuhteks, kui üks pool on lepingu üleandmisel midagi üle andnud või temalt saanud. Lepingust taganemise kaudu muutub seega pooltevahelise võlasuhte sisu: senine lepingust tulenevate kohuustuste täitmisele suunatud võlasuhe asendub taganemise kaudu võlasuhtega, mille sisuk on lepingu täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine. - alus: lepingus /seadus
» «Ta on surnud!» vastas preester. Sel silmapilgul tõstis ülemdiakon juhuslikult pea üles ja nägi platsi teises otsas Gondelaurier' maja palkonil kaptenit, kes seisis Fleur-de-Lysi kõrval. Preester vaarus, äigas käega üle silmade, vaatas veel kord ja pomises needimissõnu. Kõik ta näojooned virildusid tugevasti. «Hea küll, sure siis!» pigistas ta hammaste vahelt. «Keegi ei pea sind saama!» Ta sirutas oma käe mustlastüdruku kohale ja hüüdis valjult, surnumatja häälega: «1 nunc, anima anceps, et sit tibi Deus misericors!» 1 Selle võika lausega lõpetati harilikult avaliku patukahetsemise tseremooniad. See oli preestri märguanne timukale. Rahvas langes põlvili. Mine nüüd, patune hing, ja jumal olgu sulle armuline (lad.k.). 338 «Kurie eleison,» 1 laulsid portaali võlvi alla seisma jäänud preestrid. «Kürie eleison,» kordas rahvahulk ja see ümin kandus üle peade nagu mere kohin. «Amen,» ütles ülemdiakon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
