Kaua piinles ta enda sooritatud mõrvade ja enda mõttemaailma pärast. Tema elu enne mõrvasid ei olnud ka just eriti roosiline. Alles sunnitööl olles mõistis ta, et ta armastab Sonjat ja leidis endale tänu sellele südamerahu ja õnne. Nagu ka tema kannatas mitmeid aastaid enne kui leidis õnne võib juhtuda paljudega. Loodetakse, et kõik tuleb nendeni kiirelt, oodata ei taha keegi, aga kahjuks tihti võtab arusaamised, mis teevad õnnelikuks just väga kaua aega. Õnn ei kuku sülle vaid see tuleb välja teenida. Palju loodavad, et mitte midagi tehes saavad nad rikkaks ja sellega kaasnevalt ka õnnelikuks. Asjad tegelikult päris nii ei käi. Paljud inimesed teevad aastaid tööd ja näevad vaeva, et rajada endale kindel tulevik. Osadel inimestel läheb lihtsamalt, kas võidavad suure summa raha või on rikka pere lapsed, aga nad
tarbeid õiendada." -Sulase Mardi, Pearu ja tammi lugu oli tõesti tapvalt naljakas... -Lehma soost päästmine. Tekkinud mõtteid: -Naine on kui märter, kes kannatab, et lapsed ei peaks kannatama... -Lapsed joovad viina?!?! lk 30 -Pearu kui talu peremees tundub väga diktaatorliku ja kõikvõimsana, kelle ees kõik pere inimesed peavad lömitama ning pidevalt üritama teda mitte vihastada. -Iganenud arusaamised elust. Näiteks füüsiline tugevus ja jõud näitab, kes ,,kõvem" mees on. -Perenaine on kui puuri pistetud orav, kes seal oma ratast tallab... -Tundub, nagu Juss armastas Mari, kuid Mari viskas selle peale ainult kergelt nalja, kuid sellest hoolimata tundub Mari suure, sooja südamega ning tundub Jussist hoolivat. Kuid Juss lihtsalt ei saa Mari naljadest aru. Juss tundub ka olevat äärmiselt õrna hingega. (Juss armastas Mari, Mari Jussi ei armastanud?!?)
Seosed teadmiste ja kogemuste vahel Viited on Karini töös kenasti olemas koos omapoolsete (kooskõla/vastuolud õppeaines õpitud täiendustega. Ka mentorõpetajaga arutelust leitud ühised teoreetiliste teadmiste (sh viited), mentorõpetaja (ja/või kaasüliõpilaste) 3 arusaamised on kirjas ja kirjutises ilustreeritud teoreetiliste tegevuse vaatluse ja enda läbiviidud teadmiste ja viidetega. Karini poolt kasutatud kirjanduse tegevustest saadud kogemuste vahel) loetelu on muljetavaldav. Oma arvamuse põhjendamine Karin kirjutas kenasti sellest, kuidas ta kasutas klassi
Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade toimimisest. Näiteks kui inimene on elanud üle sõja, siis teab ta paremini, mis tunne on oma elu pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakogemused muudavad inimese mõttemaailma palju. Andrei Gelasimovi teose „Janu“ peategelane Konstantin oleks sõjas peaaegu hukkunud. Kui ei oleks olnud sõpru, oleks Konstatin jäänud põlevasse tanki. Pärast sõda hakkas Kostja väärtustama inimsuhteid
Ema ja isa on suureks eeskujuks oma lastele. Siiski ei pruugi vanematelt saadud eeskuju alati positiivne olla. Vahel võib ette tulla ka olukordi, kus pere noorimad oma vanemate vigu kordavad. Nagu ütleb rahvasuu: „Käbi ei kuku kännust kaugele.“ Ühte perekonda kuuluvad isikud tunnevad üksteist läbi ja lõhki. Nad oskavad arvestada igaühe iseloomude ja erinevustega. Noorematel võivad puududa oskused ja arusaamised elust, kuid sellele vaatamata, ei tohiks neid halvutada vaid olla toeks ja anda head nõu. Samuti võib tekkida olukordi, kus vanemad ei mõista teismelist täielikult. Sel juhul on oluline üksteise kuulamine ja probleemi põhjendamine. Olukord, mida ma tõeliselt kardan on lähedaste kaotamine. See tekitab minus hirmu eelkõige sellepärast, et mul puuduks sellel juhul isik, kelle poole oma murede ja rõõmudega pöörduda. Mul poleks võimalust kedagi usaldada ega kellegi peale loota
Loomulikult on paljud ikka veel kinni stereotüüpides ja elavadki sellise mõtlemisega edasi. Nendega jään ma ka nõusse, kuna mina ise olen alati mõelnud sellele, et kusagilt on ju stereotõõbid tulnud. Miks arvatakse, et soomlased on viinaarmastaja? Kus selline arvamus on alguse saanud? Ikka sealt, et enamus kordi, kui me soomlasi näeme on nad purjus. Isiklikult mina olen vanalinnas, laeval, pubis ja ka kinos näinud ebakainet põhjamaalast. Sellisest kogemusest tekivadki arusaamised, et enamus soomlasi ongi sellised ja see kandub edasi. Ma arvan, et peaks ise tegema enda jaoks mingid arus saamad, mitte kuulata teisi ja uskuda kõike. Stereotüübid on osa meie igapäevasest elust ning sellest ei ole võimalik eemale hiilida, kuna kahjuks need arusaamad kanduvad edasi igapäeva kommunikatsiooniga, mille osalised oleme meie ise. Kõige tähsam on enda jaoks aru saada, kas uskuda kõiki
2) Teiseks Lehto väidab, et kirik loob kommuunitunde. Kirikul ja usul on ühendav roll, liites ühe religiooni või uskumusega inimesed . Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista.
Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema. Inimene võib tunda, et tema mõtlemisviisidele sarnaneb mingi teine usund. Ta tunneb sisemas, et see läheb kokku tema vaadetega ja et see on parem ning arvestab temaga rohkem. Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista.
hoopis iseenda. 3) Teos kajastab probleeme inimeste käitumisest ja enesekesksusest. Kui uhke ja heal arvamusel võib keegi endast olla. Kuidas inimesed käituvad teatud olukordades valesti, mitte nii nagu peaks käituma. Suurim probleem on kindlasti see, et inimesed ei tea, kui halvasti võivad nad mõjuda ümberkaudsetele inimestele. 4) Lord Henry Wotton Ahelsuitsetaja, küüniline, väljendab ennast väga targa jutuga. Kõikidest asjadest omad teooriad ja arusaamised. Basil Hallward Kunstnik, ei suhtle väga palju, omaettehoidev, ei ava ennast inimestele ja kui seda teeb, siis ei ole selle üle väga õnnelik. Dorian Gray Rikkumata ja hingeliselt puhas noormees, kuni ta tutvub lord Henry'ga. Sibyl Vane Pidi saama Dorian Gray abikaasaks. Ilus, hea näitleja, lummav. James Vane Sibyl Vane'i vend. On laeval meremees. Alan Campbell Keemik, tark noormees, intellektuaalne kirg suunatud teadusele
1921. aasta aprillis asutas ta Spontaansuse Teatri (Das Stegreiftheater) ja seda seostataksegi psühhodraama kui meetodi loomise ja rakendamisega. Spontaansuse Teatrisse kuulus grupp professionaalseid näitlejaid, kes etendasid elava ajalehena kas päevakajalisi sündmusi, isiklikke juhtumisi või mängisid lugusid, mida keegi publiku hulgast rääkis. Töötades oma loodud teatri trupiga, kujunesid J.L. Morenol selgemad arusaamised inimese keerulisest olemusest ning võimalustest siluda teravaid nurki, mida on iga inimese iseloomus. Nii näiteks kehastas trupi kõige säravam naisnäitleja ilusaid, naiselikke ja õrnu tegelaskujusid. Kui ta abiellus ühe trupiliikmega, selgus, et kodus oli ta tujukas ja agressiivne. J.L Moreno otsustas anda naisele vulgaarsed ja vägivaldsed rollid. Ja muutus ei jäänud tulemata koduses elus saavutas näitlejanna tasakaalu ning temast sai kõigiti meeldiv kaaslane
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus...
Kehtestas uuesti Balti erikorra. Eesti talupoeg 18. sajandil Talupoegade eluasemeks olid nelinurksed puuhooned, mis olid kaetud mädanenud õlgedega ja millel akende asemel olid mustaks suitsunud avad. Talupoegade maja ei saanud lugeda otseselt majaks vaid pigem nagu kuuriks, mis oli vaheseintega eraldatud ning kus elutses nii talupere, kui ka nende loomad. Majad on pimedad, räpased ning põrandal on sõnnikuhunnikud. Eestlased oskasid oma emakeeles lugeda ja kirjutada, neil olid põhjalikud arusaamised usust, kuulasid meelsasti jutlusi ja arutasid põhjalikult asju, mis ei ületanud nende haridustaset ja puudutasid nende heaolu. Eestlasted hoidsid suuresti kinni vanadest harjumustest ning suhtusid kõigesse uude umbusuga, see oli nende visa iseloomu tunnuseks. Eesti talupoega peeti väga mehiseks ning näiteks Kaarel XII pidas eesti polke oma armee parimateks. Eestlased oskasid nendele osutatud heategude eest olla tänulikud, kuid ülekohtu puhul olid väga kättemaksuhimulised
SISSEJUHATUS Jälitusluulu vaadatakse kui usku hädaohtu. Uskumusi võib vaadata kui kogemuste valesid tõlgendusi, mis on väga püsivad. See tõstatab intrigeeriva küsimuse: kui uskumused on valed, siis miks on need nii püsivad? Selles peatükis tõstatatakse jälitusluulu säilimise uus aspekt: kaitsekäitumiste kasutamine. Praegused seletused Uskumus võib püsida kahe protsessi tagajärjel: kinnitava tõenduse saamine või ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaasaegsed teoreetilised arusaamised luuludest on tegelenud vaid kinnitava tõenduse saamise protsessidega. On tõendeid selle kohta, et jälitususluuluga inimesed omistavad negatiivsete sündmuste toimumise põhjuse teistele inimestele ja mitte endale. Garety ja Hemsley (1994) leiavad, et paljudel luuludega inimestel on kalduvus teha ennatlikke järeldusi, mis võib viia valede hüpoteeside liigrutaka omaksvõtmiseni. Teooriad aga ei ole valgustanud, kuidas toimub ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaitsekäitumised
Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud enamasti filosoofilisi teooriaid. Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma. Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud. Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon. Kasutatud allikad: ● Indrek Meos “Antiikfilosoofia” (Tallinn: Koolibri, 2000) ● Elmar Salumaa “Filosoofia ajalugu” (Tallinn, 1992)
novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj) o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada) Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma isiklikust õnnest ja teenima riiki), kodanlike suhete arenedes ei rahuldanud niisugused arusaamised enam inimest. Ühiskondlik taust, mis tingis valgustusliikumise tekke: kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik materialismi ja ratsionalismi levik võitlus kiriku ja poliitilise reaktsiooniga filosoofia sekkumine ühiskonnaellu ISELOOMULIKUD JOONED 1) võitlus parema ühiskonnakorra eest (riigi etteotsa valgusideede vaimus kasvatatud valitseja ) 2) vabaduse ja võrdsuse ideede levitamine
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelses...
REFERAAT Perekriis Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................... ...........................3 1. Perekriis - mis see on ?............................................................................4 2. Perekriisi põhjused............................................................................... ...........5 3. Laps perekriisi ajal...................................................................................... .....6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mi...
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis – mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest...
XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis täna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll. Kui aastateni 1970-75 olid firma juhtidel ja töötajatel juhtimisest sarnased arusaamised, mis õige, mis vale, siis nüüdseks on materiaalse heaolu kasv, haridustaseme tõus, massiteabevahendite mõju suurenemine ja väärtushinnangute muutumine aga suurendanud vajadust eneseteostuseks, eneseväärtustamiseks ja ühtekuulumiseks. SIFO (Rootsi Arvamusuuringute Instituut) andmetel võib 90.aastaid nimetada pädevuse kümnendiks: oluliseks peetakse teadmisi ja nende kasutamise oskust. Identiteet seisneb enese
) Isikust tulenev mõjukus 3.) Ametlik mõjukus 4.) Suhetemõjukus 5.) Infomõjukus 6.) Ekspertmõjukus Juhtimise 4 põhiprotsessi Otsustusprotsess, mõjutusprotsess, infovahetusprotsess ehk kommunikatsioon, suhete arendamise ja nende säilitamine Juhtide liigitus(juhtimistasandite järgi) 1.) Tippjuhid strateegia 2.) Keskastmejuhid taktika 3.) Esmajuhid operatiivjuhtimine Juhtimisoskuste mudel(D.Katz ja R.L.Kahn) 1.) Tehnilised oskused ja arusaamised protsesside reeglitest 2.) Suhtlemise oskused 3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2.) Suhtumised motivatsioon, eestvedamise oskused, konfliktide lahendamine (EQ) 3.) Intellektuaalne võimekus ettevõtlikus, innovaatilisus, üldistusvõime (SQ) EQ: isendaga seotud võimed(emotsioonide teadvustamine, emotsioonide juhtimine). Siia alla kuulub
XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll. Kui aastateni 1970-75 olid firma juhtidel ja töötajatel juhtimisest sarnased arusaamised, mis õige, mis vale, siis nüüdseks on materiaalse heaolu kasv, haridustaseme tõus, massiteabevahendite mõju suurenemine ja väärtushinnangute muutumine aga suurendanud vajadust eneseteostuseks, eneseväärtustamiseks ja ühtekuulumiseks. SIFO (Rootsi Arvamusuuringute Instituut) andmetel võib 90.aastaid nimetada pädevuse kümnendiks: oluliseks peetakse teadmisi ja nende kasutamise oskust. Identiteet seisneb enese
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus...........
Johannes Semperi õpiaastad Pärnu gümnaasiumis olid kirevad mitmesuunalise vaimsete otsingute poolest. Osalt juba sellest tingituna kujunes Semperi Pärnu koolikaaslastest hiljem väga mitmesuguse sotsisaalse rolliga tegelasi. Sealses perioodis sai alguse Johannes Semperi sõprus Johannes Vares-Barbarusega. Nagu Semper 1930. aasta ankeedivastuses mainis, algas see kontaks väikeste lahkhelidega, kuid järgneval eluteekonnal osutusid arusaamised ja maitsed nii ühesuunalisteks, et suur ja kaunis sõprus kestis kogu elu, kuni Barbaruse surmani. Pärnu Gümnaasiumi lõpetas Semper 1910. aasta kevadel. Edasiste õppimaasumis otsused langesid Peterburi ülikoolile, kirjanduse ja kelleteatuse alale. Siiski tema enda tahtmised olid esialgu käinud küll Moskva ülikooli järele, kuid sisseantud avaldusele tulnud vastus, ruumipuuduse põhjusel eitav, oli olukorra otsustanud Peterburi kasuks.
- uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada. - vajadus vanad väärtused ümber hinnata * Kas Eestis on edukalt toime tuldud siirdeühiskonna probleemidega? JAH 1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused) 2. Rahva elujärg on paranenud. Nt rahareform peatas inflatsiooni, tõi kauba ketile. Eesti on siirdeühiskonna läbinud, sest Eestis on hea elatustase, inimesed on hea elujärjel, on juurdunud demokraatlikud arusaamised. Heaoluriik ja ühiskond * Heaolu näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. * Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevedada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. * Heaoluriigi tunnused: - Ressursside, eelkõige rahaliste, ülekandmine ühest valdkonnast teise, rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele; s.t et, heaoluriik sekkub majandusse, jagades maksude
turg, riigiasutused ja infrastruktuurid suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: seadusandlus ja turu iseregulatsioon; ei arvesta inimest, kui aktiivset valikute tegijat, tarbijat ja struktuuride mõjutajat. 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid. - Keskkonnasõbralikku käitumist ei piira vaid kontekstuaalsedtegurid või inimeste arusaamised ja maailmakäsitlus, vaid igapäevaelu ülesehitus. - Keskkonnasõbralikku käitumist ei mõjuta niivõrd inimeste teadlikkuse tõstmine ega veenmine kui sotsiaalsete praktikate muutus. - Seniseid tegutsemisviise võib muuta: seesmiselt -toimijad ise alavääristavad seniseid praktikaid; väljastpoolt -teiste tegevuste muutus toob kaasa valikuvõimaluste muutuse nt innovatsioon tehnoloogiates muudab keskkonnasõbralikud tehnoloogiad kättesaadavamaks jne.
• “Verstehen”- antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. • Väärtused– ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond • Normid- Nõudmised, mida ühiskonnnd asetab indiviidile ühised arusaamised õiges ja vales. Normid on ajalooliselt kujunenud, mis alluatavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on konkreetsete situatsioonide reguleerimise viisid. • Sekundaarne deviantsus deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest Sekundaarse deviantsuse tekkimine: Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks
Rahvausundi uurimise kesksed teemad: · Elu ja surm Ingrid rüütel- pulmakomber Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur · Olendid · Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maaligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk · Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu · Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla · Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis · Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema surmaga( nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) · Vabahing. Kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma ( selle hingega toimetataksi
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võim...
Nagu näha, on erinevaid emootikuid mitmesuguste emotsiooni varjundite esitamiseks. Kuna algselt oli peamiselt tegu naljaga, siis on ka praegu enam levinud need märgid, mis erinevaid hea tuju ilminguid kajastavad. Sellest ka ingliskeelne väljend smilie (naeratus). Milline võiks olla selliste emotsiooni märkide kasutegur? Nende kasutamisel on muidugi esimene eeldus see, et kumbki pool neid märke ühte moodi mõistab, sest ka siin on võimalikud mitut moodi arusaamised. Või ei saada neist üldse aru ja uus arvutivõrgu kasutaja ei suuda taibata, miks lausete järele kooloneid, semikooloneid ja sulge ohtralt laotakse. Ilmselt ei jää tal muud üle, kui ennast asjaga kurssi viia, sest igal pool, igas kultuuris ja keskkonnas valitsevad omad reeglid ja seadused, milledest tuleks eduka tegutsemise ja teiste mitte häirimise huvides juhinduda. Oma tunde varjundite edastamiseks on emootikud väga andekas väljamõeldis. Eri küsimus on nende usaldusväärsus
2) vaieldav, mille tühistamist võib teatava tähtaja jooksul taotleda. Tõlgendusakt, kaasa arvatud ametlik tõlgendusakt, sisaldab endas vaid deklaratiivset avaldust, mis uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või indviduaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi sisaldab normatiivakt, mis on õigusnormi tegelik (objektiivne) sisu. Arusaamised sellest võivad aga eri inimestel olla erinevad. See oleneb inimeste teadlikkuse tasemest Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolt individuaalselt või kollektiivselt antud normatiivaktide tõlgendust. Teadlastel pole otseseid võimalusi kaasa aidata oma tõlgenduse praktikasse rakendamisele, sest neile ei ole antud õigusvastase normatiivakti tühistamise, tõlgendaja karistamise, töölt vabastamise ega kontrollimise õigust. Doktrinäärsel tõlgendamisel on aga väga
peavad. Väärtused on üldised printsiibid, mis suunavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist. Väärtused suunavad meie käitumist, mõtestades meie eesmärke. Väärtused motiveerivad meid millegi poole püüdlema ja on osaks meie identiteedist. Väärtused põhjendavad meie käitumist. Väärtusi on raske muuta ja selletõttu on ka väärtuskonfliktide lahendamine keerukas. Väärtuskonfliktid muutuvad arenedes aina emotsionaalsemaks. See on üldinimlik nähtus, et eelhoiakud ja arusaamised kujundavad käitumise. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. Inimeste suhtumine konflikti, kujundab nende enda ja teise osapoole käitumist. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Konflikti suhtumisel on võimalik välja tuua kaheksa destruktiivset ja neli konstruktiivset viisi. Destruktiivsed suhtumise viisid on: 1. harmoonia on normaalne ja konflikt on ebanormaalne 2. konflikt ja eriarvamus on sama asi 3. konflikt on haiglase hingeelu tulemus
Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis: Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maadligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk: - Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu - Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla - Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis: - Kehahing inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkub inimest koos tema surmaga (nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) - Vabahing kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma (selle hingega
reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond 7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus – EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest. 8. Normid Nõudmised, mida ühiskonnnd asetab indiviidile ühised arusaamised õiges ja vales. Normid on ajalooliselt kujunenud, mis alluatavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on konkreetsete situatsioonide reguleerimise viisid. Normid lähtuvad väärtustest. 9. Sekundaarne deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest Sekundaarse deviantsuse tekkimine: Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki
reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond 7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest. 8. Normid Nõudmised, mida ühiskonnnd asetab indiviidile ühised arusaamised õiges ja vales. Normid on ajalooliselt kujunenud, mis alluatavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on konkreetsete situatsioonide reguleerimise viisid. Normid lähtuvad väärtustest. 9. Sekundaarne deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest Sekundaarse deviantsuse tekkimine: Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki
reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond 7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus – EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest. 8. Normid Nõudmised, mida ühiskonnnd asetab indiviidile ühised arusaamised õiges ja vales. Normid on ajalooliselt kujunenud, mis alluatavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on konkreetsete situatsioonide reguleerimise viisid. Normid lähtuvad väärtustest. 9. Sekundaarne deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest Sekundaarse deviantsuse tekkimine: Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
Ta pidi tunnistama, et ta ei saa aru sellest, millest ta aru ei saa. ,,hõlpsam on minna kaamelil läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki" Matteuse 19,24 . Aru tuleb saada inimesest (sõnade autorist) mitte sõnadest endast. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) Ta oli väljapaistev filosoof, ajaloolane ja hermeneutika klassik. Paul Ricoeur (1913-2005) Ta jaotas arusaamise kahte valdkonda me teame ja saame aru asjadest erinevatel tasanditel; sugusi kõik meie teadmised ja arusaamised pole seotud teadlikkusega, vaid teame neid alateadlikult. Tegeledes hermeneutikaga, peame arvestama metafoorikaga. Mõistmise strateegiad · Referentsiaalne: ütlesele vastab fakt · Signifikatiivne: ütlusele vastab semantiline konstruktsioon. · Alltekstuaalne: ütluse interpretatsiooni võti peitub kontekstis · Metafooriline: ütles on mõistetav ülekantud tähenduses.
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
Need peavad tagama arusaadava info takistuseta jõudmise kodanikeni. Näiteks meedias ilmunud erinevad artiklid tulude deklareerimise kohta on tekitanud pigem segadust kui aidanud kaasa klientide informeerimisele. Meedia soovib teemasid lihtsustada, lühendada ning nendest kõmu-uudise teha, mis tekitab valestimõistmist ja arusaamatust. Tuleb arvestada, et üks valesti kirjutatud lause võib segadust tekitada paljudes tuludeklareerijates (tekivad valed ootused ja arusaamised või tehakse vigu deklareerimisel). Seega on asutuse kommunikatsioonitegevus väga vastutusrikas. 9 Maksuhalduritele on väga tähtis, et info jõuaks klientideni otse. Hea teabekanal on e-maksuameti infoleht, mis sisaldab teavet igale konkreetsele kliendile. Informeerimisel on olulisel kohal erilehed, arvamuslood maakonna- ja vallalehtedes jne
Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja hädade korral. Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites
varaseks, eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, langevad need perioodid tegelikult kokku riigivõimu muutumisega. Nii võiks klassikalise õiguse perioodi nimetada ka printsipaadi ajaks. Õigusmõtlemise sisemiste muutuste alusel on neid perioode püüdnud uuesti sisustada ning uusi ajalisi piire määrata b) Okko Behrends Tema arvates tuleb Rooma eraõiguse perioodideks jagamisel aluseks võtta konkreetsed isikud ja nende arusaamised õigusest. Rooma õigus oli suures ulatuses juristide õigus ja seepärast tuleks nendest ka lähtuda. Juristid omakorda moodustasid koolkondi (sabiniaanid ja prokuliaanid), kes lähtusid erinevatest traditsioonidest. O. Behrends jagab Rooma eraõiguse perioodid järgmiselt: 1) Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) 2) Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) 3) Klassikalise õiguse periood
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
ja looduslike tingimuste majanduslikku väärtust ühiskonna seisukohast. · Loodusele tekitatud kahjude majanduslik hindamine. · Keskkonnakaitse kulude majandusliku efektiivsuse hindamine Ratsionaalse looduskasutuse majandusmehhanism peab saama võrdväärseks lüliks süsteemis, mille moodustavad olemasolevad majanduslikud, administratiivsed ja juriidilised meetmed ning inimeste arusaamised ja tõekspidamised elu kvaliteedist. Eesmärk on mõistusliku elukeskkonna ehk noosfääri arendamine. Keskkonnaökonoomika on arenev teadus. Edaspidi täpsustub ta ainevaldkond, täiustuvad kasutatavad meetodid ja selguvad suhted teiste teadusaladega. Väga aktuaalne ja perspektiivne probleem on materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede võrdlev majanduslik hindamine ning nende käsitlemine inimese ja ühiskonna seisukohast ühtse kompleksina.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Pildiülesanded empaatia arendamiseks Suurepärane viis minevikus toimunud asjade mõistmiseks on üritada kujutada endale ette, mida tundsid piltidel kujutatud inimesed. Sel moel arendatakse oma empaatiat. Empaatia tähendab enda asetamist teise inimese olukorda ning sellele inimesele kaasa tundmist, see tähendab selle inimese mõistmist. Lõpuks tähendab empaatia vastutuse võtmist selle eest, millised arusaamised ja tunded selle esilekutsumisega tekkisid. Ei ole lihtsalt võimalik jätkata vanamoodi, sest läbielatu on jätnud jälje. Näide 2: Pilt ja mull · Mida tahab inimene pildil meile tänapäeval öelda? Mille üle me peaksime mõtlema? Tee pildist koopia, joonista sellele jutumull ja kirjuta sinna, mida ta võiks öelda. · Tee kindlaks, kes on peategelased, ning joonista neile kõne- ja mõttemullid. Nendest repliikidest võib kokku seada lühietenduse
Määra üritusi, kus maiustada ja Üritavad leida on tunnustamist, süüa ka "iseennast". On kiitust, põhirõhk söögivaheaega- peegeldus tema on olla "mina ise". del. otsingutel ideaalidele Määra kogemuste ja standarditele. järgi grupitöö arusaamised ja vastutus, mis on väga tähtsad ürituste edus. 122 INIMTÜÜBID LAPSEPÕLVESTRESS LÄHEB LAAGRISSE Stress avaldab meie käitumisele suurt mõju. Inimene tunnetab seda ise, kas ta on hea või halb ning teised saavad sellest samahästi aru. Sõltuvalt inimesest võivad stressi
muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt (limiteerimatult). Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, siis logistiliselt . 2) Normaalne e stabiliseerunud populatsioon – sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus – võivad esineda populatsioonilained. 3) Kahanev e regressiivne populatsioon – sellise populatsiooni iive on negatiivne. Olulised arusaamised kasvukiirusest, populatsiooni kasvumudelid. Arvukuse muutusi kahe ajamomendi vahel saab avaldada lihtsa võrrandiga: N (t+1) = Nt+ B – D + I – E Eksponentsiaalne kasv. Limiteerimatut kasvu nimetatakse eksponentsiaalseks e geomeetriliseks kasvuks. Selline järjest kiireneva kasvu matemaatiline kirjeldus annab populatsiooni mudelitele alguspunkti. Sellist baasmudelit teisendatakse tegelikkuses limiteerivate teguritega. Elementaarmudel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
