Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte
kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu
Õiguskaitse ja kohus §§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§ Demokraatliku kohtupidamise üldpõhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine,
Eetika teadustöös Brit Truuts ja Laura Lehtmets Mis on eetika teadustöös Eetika teadustöös on moraal ja normid, millest tuleb teadustöös kinni pidada: Ausus Privaatsus Konfidentsiaalsus Anonüümsus 1) Eetika olulisus uurimistöö koostamisel Plagieerimise vältimine Korrektsete andmete esitamine Anonüümsuse tagamine Erapooletus 2) Eetika olulisus-teadlase eetika Kompetentsus Andmete tõepärasus Võrdõiguslikkuse printsiip Positsiooni ära kasutamine lubamatu Kriitiline suhtumine oma teadustöö tulemustesse Eetika vastu eksimine: loomkatsed kosmeetikas Tugeva valu põhjustamine Surma põhjustamine Euroopa Liidus on loomkatsetel põhineva kosmeetika müük keelatud, ometi on selliseid tooteid ikkagi leida Kasutatud kirjandus http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/eetika
[1] 4. JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses. [3] Kui konventsiooniosaline näeb ette, et selline vaidlustamine toimub kohtus, peab ta ühtlasi tagama isikule juurdepääsu seadusega kehtestatud kiirele ja tõhusale, tasuta või odavale menetlusele teabenõude uuesti läbivaatamiseks avaliku võimu organis või muus sõltumatus ja erapooletus asutuses, mis ei ole kohus. [3] Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine
· Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid · Lisamaterjal, taust Juhtlõik · Konkreetne, lühike, täpne · Sisaldab 20-25 sõna, on tavaliselt üks lause · Toob esile sõnumi tuuma, eesmärk köita lugejat · Kasutatakse isikulist tegumoodi, oluline on leida õige verb
· Anna au tõele; · Tööta väärikusega; · Pea meeles,et sinu kutsumus · Uuri himuga; seisneb selles, et poleks inimeste vahelisi vaidlusi; Põhilised notarite eetilised reeglid · Seaduslikku põhimõtte (§1, §2 lg 2) · Abi põhimõtte ja nõustamiskohustus (§8 ja Nõustamiskohustus) · Erapooletuse põhimõtte (§2, §4 lg 2, §11 ja Erapooletus) · Sõltumatuse põhimõtte (§2, §11, §21, §22) · Au ja kombluse põhimõtte (§1, §8 lg 1, §9 lg 1 ja 2) Kõlbelised nõuded notari suhetes klientidega · Kindlustab õigused ja õiguslikud huvid, selgitab õigusi ja kohustusi, hoiatab ette võimalikest tagajärgedest; · Peab tehingu edastamisest loobuma, kui isikute nõudmised ületavad seaduspiiri; · On kohustatud teostatud notariaalset tehingut saladuses hoidma; (§2, §3, §7 lg 1, §8 lg 1, §12 lg 1)
Kodanikualgatus- inimese isiklik initsatiiv mingi proobleemi lahendamiseks. Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile
Adekvaatselt hinnata teiste meetmete ja kohtunik peab ise olema isik kõrgete kõlbeliste põhimõtetega. Sõltumatus ja erapooletus - need on omadused, mis on kõige olulisemad spetsiti juures, kelle tööülesannete hulka kuulub sõltumatu otsustamine ja mis mingil juhul ei tohi minna ähvardamise või "vastastikku kasulikud ettepanekud." Kohtunik peab olema aus. Ausus - kõige olulisem nõue kõlblusnormidega. See sisaldab ausus, terviklikkus, subjektiivne usk õigsuses nende põhjust, siirusest teistele ja endale seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse
olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris keeruline kompromissi saavutada. Probleemsed aspektid kohtumenetluses Hoolimata sellest, et Eesti ei riku ühtegi rahvusvahelistest dokumentidest tulenevat nö kohustuslikku nõuet, tsiviilmenetluseregulatsioon seadustiku regulatsioon ei suuda piisavalt tagada rahvusvahelistes dokumentides viidatud põhiprintsiipide täitmist erapooletus, konfidentsiaalsus, kompetentsus. *Erapooletus Tartu kohtunike küsitlusel selgub, et pooled kohtunikud ei tunne hiljem kohtuotsust tehes end mõjutatuna menetlusosalise eelnevast käitumisest kompromissile suunamise protsessis. Teine pool kohtunikke aga tunnevad end mõjutatuna. *Konfidentsiaalsus Kokkuleppevõimaluste väljaselgitamine toimub avalikul istungil. Pooled võivad tunda ennast kohtuistungil viibivatest kõrvalistes isikutest rohkem häirituna, kui nad kohtule välja näitavad
üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. 11) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni.
(vihik + 101) II maailasõda algas 1.sept 1939.a Saksamaa rünnakuga Poola vastu. Poola kaitseks kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 4. Kuidas kasutas NSVL ära II maailmasõja algust (1939-1940)? Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. 5. Millised maad vallutas Saksamaa II maailmasõjas? 1 Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Poola Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburg, Prantsusmaa
inimelusid - tagada näiteks joogivesi, toit ja ajutine peavari või siis vaktsineerida haiguste vastu. Hiljem, kui akuutne kriisiolukord on möödumas, annavad humanitaarabi töötajad ohjad üle arengukoostööga tegelejatele, kelle ülesandeks on koostöös valitsustega aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja. Humanitaarabi andmisel on väga oluline kinni pidada rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetest: neutraalsus, erapooletus, inimlikkus ja sõltumatus. See tähendab, et humanitaarabi andjad ei tohi lähtuda poliitilistest huvidest, usust, rahvusest, rassist, abi tuleb anda kõigile, kes seda vajavad. Tänapäeval on kahjuks abi neutraalne osutamine muutumas üha keerulisemaks, sest kriisid on omakorda muutunud poliitiliselt väga tundlikuks. Aitäh vaatamast!
Uurimispõhimõte: HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Käesoleva kaasuse tekstist on selge, et X vallavalitsuse jaoks mudilase toetuse mitte maksmiseks olulise tähendusega asjaoluks oli see, et Martin Tammil on olemas maksetähtaja ületanud võlgnevus kooli suhtes, mille suuruseks oli 2,5€. Haldusorgani erapooletus: HMS §-s 10 sätestatud eeldused ei ole täidetud ehk haldusorgani erapooletus on täidetud. 3. Vorminõuded Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada kas haldusakti vorminõuded olid täidetud. Haldusorganisatsioonis oli see M.Tammi asi läbi vaadatud ning kuna see määrus oli X vallavalitsuse poolt tehtud, teoreetiliselt oli see kirjalikus vormis valmistatud. (vastavalt HMS §-ile 55 lg 2). Lisaks, kuna kaasuse tekstis ei ole teisiti kirjutatud
Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Ma arvan et peamine põhjus, miks Teine maailmasõda puhkes oli Molotovi- Ribbentropi pakt, sest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on olnud peaaegu koguaeg vaenlased.
Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (abielulahutus, lapsendamine, üürilepingu lõpetamine jne). Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on
· Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda 3)õigus osaleda rahvahääletusel 4)õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis
Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid
Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. *Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Müncheni kokkulepe – Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleand...
september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust
3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale Inimõiguste rikkumise korral tuleb pöörduda oma riigi kohtusse ja alles peale seda Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse. Kohtupidamine Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted: 1. kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest) 2. kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine 3. kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1. kodu ja isiku puutumatus 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3. õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1. õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. õigus süütuse presumptsioonile 3
Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2
alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke. Elupäästja I, II ja III klassi Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega samuti vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke ja Päästeteenistuse Risti. 15. Dokument ,,Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad" koosneb kaheksast peatükist, nimeta need? Abivalmidus ja julgus, avatus, ausus, Lojaalsus, korrektsus, usaldusväärsus, õiglus ja erapooletus, eeskuju 16. Euroopalikus suhtlemiskultuuris tuleks tervitamise ja tutvumise puhul tähelepanu pöörata viiele lihtsale asjale, mis käivad alati viisaka käitumise juurde. Nimetage need! tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge oma nimi, andke kätt. 17. Mida peab sisaldama kutse? Kutsuja, keda kutsutakse, põhjus, toimumise aeg, koht, märkus riietuse kohta (vajadusel), millal ja kellele teatada osavõtust, vajadusel eritingimused (parkimine jne) 18
hüvesid jagada. Kas teha seda võrdselt või vastavalt kellegi panusele? Õigluse puhul räägitakse ka võrdsest kohtlemisest. Aristoteles ühendas selle õigusemõistmisega. See tähendab, et kodanike võrdne kohtlemine riigi poolt, kõigi võrdsus kohtu ees, igale kuriteole võrdne karistus. Oluline on ühtne õiguslik praktika õigusnormide rakendamisel kohtunike ja haldusorganite poolt. Õiglase otsuse peab tegema kohtute erapooletus ja sõltumatus, menetlusprotsessi õiguspärasus ja otsuse põhjendatus. Eeldatakse, et kohus on aus ja õiglane. Õiglus on kompromiss, kus võimalikult paljud inimesed on rahul. Me võime lähtuda erapooletu menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, kuid alati jääb subjektiivne komponent, et kõik ei ole rahul. Milline on õige õigus ja kuidas seda luuakse? Suhtumine õigusesse oleneb suuresti sellest, kuipalju ja missugust informatsiooni me omame
Ilma seadusteta ei saa kedagi süüdistada ega karistada). · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Kohtumenetlus ehk seadusega kindlaksmääratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis. Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUJäRGSEL perioodil. Sellisteks joonteks on seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus. Lisaks ühisjoontele on kohtumenetlusel ka erijooni, olenevalt sellest, kas tegu on · Korduva süüdimõistmise välistamine tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi on ntx abielulahutus, kus kaasadel on varalisi vaidlusi, üürnike ja omaniku vaheline · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast
esineb aga rohkem selgeltloetavust, näiteks on välja toodud punkt, kus räägitakse prokuröri ja prokuratuuri hea maine hoidmise vastutusest. Ühisosana saab tuua selle, et nii kohtunik kui ka prokurör peavad vastutama oma professionaalsuse ning oskuslikkuse eest, täiendades end pidevalt erinevate koolituste raames uute teadmiste ning oskustega. Lisaks on välja toodud huvitaval kombel mõlemas koodeksis, et ametniku riietus on soliidne ning vastav. Sõltumatus Sõltumatus ja üldine erapooletus on üks punkt, mis esineb väga kindlalt mõlemas koodeksis, kuid selles esitatu on erinev. Mõlemad koodeksid käsitlevad ametniku sõltumatust teistest isikutest, kes võivad otsuseid mõjutada – ametnikud peavad käituma seaduse kohaselt ning erapooletult, allutamata provokatsioonidele. Eraldi huvide konflikti vältimist pole kohtunike eetikakoodeksis välja toodud, samas aga prokuröri koodeksis on see toodud eraldi välja, olles mahukam ning avaram. Kohtunike
Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad
Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati
[ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile.
Riigivanem- presidendi esindusülesandeid täitev valitsusjuht Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi
Vanusegrupp Ei ole rahul On rahul Erapooletu 16 – 26 8% 66 % 26 % 27 – 40 11 % 9% 80 % 41 – 62 20 % 13 % 67 % 63 + 15 % 13 % 72 % Ülejäänud vanusegruppides osutus erapooletus kõige populaarsemaks variandiks, kuid võib välja tuua, et kõige vähem rahul on Tartu linna turvalisusega inimesed vanusegrupis 41 – 62. Võib oletada, et vanemate (kui 27 aastat) inimeste rahulolematus turvalisusega on seotud laste 2 olemasoluga. Korrelatsioonanalüüs näitas aga, et laste arvu ja turvalisuse hinnangu vahel statistiliselt olulist seost ei ole (r= -0,032, p= 0,507).
Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: Keelustati poliitilised koosolekud, Suleti ajalehed, Arreteeriti rahvuslasi Millist rolli täitis Päästekomitee ja kes sinna kuulusid? Konstantin Konik, K.Päts ja Jüri Vilms. koostati iseseisvusmanifest, milles nim. Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. (Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada saksa vägede suhtes täielik erapooletus) Kus ja millal loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette? Esimest korda luges manifesti avalikult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. Miks peetakse Eesti riigi sünnipäevaks 24.veebruari? Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts) Millised huvid olid Saksamaal seoses Baltialadega ja miks? kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte
Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning
1. Tendents nivelleerumisele, kõrvaldades seisuslikke, vahendeid ja võimu omastanuid 2. Tendents võimalikult pikaajalisele erialasele koolitusele 3. Formalistlik isikupäratus, ilma "armastuse" ja "kireta", lähtudes kohustusest, võrdselt igaühe suhtes Max Weber 1922, "Wirtschaft und Gesellschaft" Kokkuvõte Weberi bürokraatiast · Hierarhia pädevus ja aruandlus · Järjepidevus elukutse ja karjääristruktuur · Erapooletus reeglid ja registreerimine · Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle David Beetham 1996, "Bureaucracy" 4 15.03.2010 Beethami bürokraatiamudelid Diskussioon: 1. Organisatsioonisotsioloogid räägivad kaasamisest, eesmärgist ja keskkonnast 2
näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni(Eesti Vabariigi Põhiseadus §44 ja §45). Sõnavabadus ei ole piiramatu. Sõnavabadust ja õigust teabevabadusele saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Kaitstud on riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine. Sõnavabadus asetatakse privaatsusega sarnaselt inimese põhivabaduste sekka. Kuid nagu iga teine vabadus, võib ka sõnavabadus kalduda äärmustesse. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 kohaselt:
Saksamaa välispoliitika: - Hallesteini doktriin Lääne-Saksamaa olulisim doktriin pärast 1955. aastat. Selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riigi ning Saksa rahva esindaja. - Rõhk oli tihedal koostööl USA ja teiste Lääne riikidega. Põhjamaade majandus ja välispoliitika: RIIK VÄLISPOLIITIKA MAJANDUS ROOTSI - Neutraliteedi poliitika - Puudusid sõja purustused - Erapooletus - Varustasid teisi riike kaupadega - Põhjamaade Nõukogu liige - Arenenud turumajandus - Astusid Euroopa Liitu NORRA - Loobusid Neutraliteedi poliitikast - Nafta- ja maagaas on majanduse - Ühinesid Marshalli plaaniga alused - Astusid NATO liikmeks - Kalandus - Põhjamaade Nõukogu liige
Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. 9) Neutraliteet Eesti välispoliitika. Erapooletus, ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad. 2. Isikud. 1) K. Päts Eesti esimene president, korraldas 1934. aastal riigipöörde, et ennetada vapside võimuletulekut. 2) J. Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde. 3) E. Rutherford Briti teadlane, kes teostas 1919. aastal esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 4) C. Chaplin kuulus tummfilmides näitleja ja lavastaja
Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.
juures oli USA kindral D.MacArthur. Lõppes II MS. Referendum rahvahääletus Direktiiv juhtnöör, korraldus Protektoraat teise riigi kaitse valitsuse all olev maa-ala või riik Huvisfäär huvipiirkond Saatkond välisministeerium Lisaprotokoll rahvusvahelise lepingu juurde käiv ja selle sisu täpsustav või laiendav dokument Pakt leping 'kott' piiramisrõngas vastase suurema väekoondise ümber Neutraliteet neutraalsus-erapooletus Status quo antud hetkel kehtiv seisund De facto faktiliselt Embargo kaupade sisse- ja väljaveo keeld Eskaader suurem sõjalaevade koondis Pikeerima järsult alla lendama või sööstma Kapituleeruma alla andma Marionett teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus või tegelane Koalitsioon mitme riigi liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Separaatrahu rahu, mille sõlmib vastasriigiga üks liitlasriik oma liitlastest eraldi
kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Marshalli plaan - USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasjas kannatanud Euroopa riikidele. massihvitusrelvad - suure hvitusvimega relvad, mille kasutamine phjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. moderniseerimine - uuendamine, ajakohastamine. neutraliteet - erapooletus okupatsioon - riigi maa-ala ajutine hivamine teise riigi relvajudude poolt. perestroika - NSVLi majandusssteemi mberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.a. pingeldvendus - vhenenud pinge ida-lne vahel1969-1973/79 plaanimajandus - majanduse plaaniprane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfri asutustele koostati kohustuslik(kvartal,aasta, viisaastaku) plaan.
Üldkorraldus: · Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Halduskohtumenetlus: · Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid: Õigus pöörduda kohtusse; Dispositsioonipõhimõte; Õigusemõistmise monopol; Kohtu sõltumatus ja kohtuniku erapooletus; Võimude lahusus ja tasakaal; Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline. Haldusmenetluse ülesanne: · Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ; · Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted: · Aus õigusemõistmine;
kliendi soov. Klient vajab kindlustunnet, tunnustust, ta tahab olla äratuntud ja tähtis. Kõige tähtsam teenindamise juures on see, et teenindaja peab pakkuma kliendile abi ja toetust. Ühesõnaga peab klienditeenindaja tegema kõike, et klient jääks rahule ning külastaks seda organisatsiooni ka järgnevatel kordadel. Klienditeenindaja puhul on olulised omadused koostöö-ja suhtlemisvõime, täpsus, otsustusvõime, pingetaluvus, enesekindlus, organiseerimisvõime, erapooletus, abivalmidus ja loovus. Üldjuhul on reegel, et kui klienditeenindaja tahab tööd teha ja talle see töö meeldib, teenindab ta suurepäraselt. Ta on huvitatud kvaliteetsest teenindamisest ja individuaalsest arengust. Klienditeenindaja peab olema alati korrektselt riides, see annab kliendile esmamulje. Laud peab olema alati korras ning oluline on see, et kõik asjad ei oleks laual vaid ainult need mis on esma vajalikud. 3
* Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. * Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Nürnberg Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati
ettevõttele ning kas alluvate tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele. Kontrollimine varustab juhti teabega mis võib sundida juhti tegema töös muudatusi. Kontrollimine kontrollib objekte, inimste tegevus tööd, asjaajamist, toodete omadust jms. Kontrollimisega kontrollitakse pidevalt ensekontrolli abil, rühmakontrolli abil, protsetuuride ja reeglite abil. Kontrollimise omadusnõuded on ärahoidlikkus, töökindlus, erapooletus, arusaadavus, majanduslik otstarbekus. Rakendus nõuded on otsustavad kohad, paindlikkus ja kohandatavus. 3 4. Motiveerimine Hea juhi peab tundma oma alluvuses olevaid inimesi. Juht peab tähelepanema inimese käitumist, üldist iseloomu ning seda määravaid mõjureid, kuidas on võimalik alluvat mõjutada. Töötajaid saab otseselt ja kaudselt mõjutada, vahetud töö kaudu ja väliskeskonna kaudu ning oragnisatsiooni tingimuste kaudu.
inimeste eraelu puudutavasse informatsiooni, ei levita saadud teavet ega kasuta seda isiklikes huvides c. Päästetöötaja ei kuritarvita talle antud eriõigusi (võtta vajadusel päästetööde tegemiseks kasutada inimestele kuuluvat vara, siseneda eravaldustesse jne) d. Päästetöötaja kasutab talle kasutada antud vara ja vahendeid heaperemehelikult, otstarbekalt ja sihipäraselt e. Päästetöötaja julgeb tunnistada oma eksimusi ja õpib nendest 7. Õiglus ja erapooletus a. Päästetöötaja austab põhimõtet, mille kohaselt kuulatakse enne otsuse langetamist ära ka teised osapooled b. Päästetöötaja on oma tööalases tegevuses poliitiliselt erapooletu c. Päästetöötaja hoidub päästeteenistuse vormi ja sümbolite kasutamisest valimiskampaaniates ja -reklaamides d. Päästetöötaja hoidub tegudest, mille tagajärjel võidakse seada kahtluse tema erapooletus, kompetentsus või objektiivsus e. Päästetöötaja ei seo ennast kui selgelt
" (Parrest 2006:25) Seega ka Euroopa Ühenduse õigus tegeleb nende küsimustega näiteks valvab Euroopa ombudsman selle üle, et ei esineks väärhaldust. Oma otsustes on ombudsman kasutanud mõistet "hea haldustava" ning hea haldustavaga on vastuolus näiteks kirjadele vastamata jätmine. Euroopa ombudsman on koostanud ka hea halduskäitumise juhise, kompenseerimaks haldusseadustike puudumist mõnes ELi liikmesriigis (Kuusikko 2001: 455). 2. Erapooletus ja õiglus ,,Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ." Artikli II-101 lõikest l tulenevat õigust erapooletule ja õiglasele asja käsitlemisele peetakse üldklausliks, mis peaks viitama, et selles artiklis antud loetelu subjektiivsetest menetlusõigustest ei ole ammendav. Seda võimaldab just mõiste ,,õiglus" avatus (Parrest 2006: 30). 3. Mõistlik aeg
Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19. saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane Küünilisus-filosoofiaga seotud mõiste, mis väljendab kriitilist väljendust Skeptilisus-filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Katarsis-puhastus
juurde Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada Uudis ja ajakirjandus on vahendamine Ajakirjaniku ülesanne on sndmust adekvaatselt kajastada, aga tegelikult on selle adekvaatne edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol.. Väärtus – ideaal Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev Vabaajakirjanduse väärtused: Erapooletus Sõltumatus tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud Faktid materjali kontrollimine oma arvamuse välistamine emotsioonide välistamine Avalik arvamus peab kujunema alt üles Need väärtused on kujunenud pika aja joksul ja praktilistel kaalutlustel Väärtused on fiktsioonid(illusioonid) aga need moodustavad vaba ajakirjanduse kultuurilise aluse Priming(kruntimine) Agenda-setting – meediamõju teooria, tematiseerimisteooria
Belbini meeskonna tüübid on: 1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.) 2. Nõudja – on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus) 3. Innovaator – n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi-oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja – õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8
annaabi.ee 
