Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kri...
kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus või tegevusetus, mille eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised, mille tõttu võib inimene kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega. Eestis kasutatakse piinapingi asemel eluaegset vanglat.
· Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus · On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus · Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline, õigusvõimeline ja teovõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul.
sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul.
· Juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikkuabikandidaate ja üliõpilastest praktiante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. 7. Kohtunike sotsiaaltagatised: Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, pensioni, puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. 8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine. 9. Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega
V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsuda; Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
................................................................ 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem......................................................................................................... 2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus..................................................................................... 3 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus............................................ Kokkuvõte........................................................................................................................................ Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... SISSEJUHATUS Referaat Eesti kohtukorraldus annab ülevaate kohtusüsteemist, kohtunikest ning selleks saamise
käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod
varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi jaotatakse juriidiline vastutus: 1) Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahenedid, mis järgnevad kuriteole. Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused. 2) Haldusvastutus järgnev väärteole, karistus leebem 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms).
Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad: kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende kaks asendusliiget; kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget; valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige; prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige. Distsiplinaarvastutus Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus; rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; advokatuurist väljaheitmine; ) Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse
kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises. 8. juriidilise vastutuse liigid Kriminaalvastutus riiklik sunni vahend, mis järgneb kuriteole. Karmimad karistused. Haldusvastutus järgneb väärteole, väiksem kahju tingib lahjemad karistused. Tsiviilõiguslik e. Varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumises ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 9. õigussuhte subjektid Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja 10. õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid
Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Mall Gramberg Töötajate distsiplinaarvastutus Tööülesannete süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest võib tööandja töötajat distsiplinaarkorras karistada Karistuste kohaldamise kord on seaduses täpselt reglementeeritud Karistus kustub 1 aasta jooksul, kui töötajat uuesti ei karistata Mall Gramberg Töölepingu peatumine Töölepingu peatumine töötaja ajutine vabanemine kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine
Pg24 kohaselt võivad vaidlevad pooled TVK otsusega mitte nõustumisel eistada sama töövaidluse läbi vaatamiseks hagi kohtusse. Vastava sisuline hagi avaldus tuleb esitada kuu jooksul alates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Jõustunud TVK otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist kui kumbki pool pole esitanud hagiavaldust kohtusse. Otsuse täitmine toimub TSÜsi alusel. Töötajate distsiplinaarvastutus. TDVS sätestab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaar karistuse ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegu 1. TLS pg 48 ja pg50 nim kohustuste töötajate poolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuete kohane täitmine, samuti tool joobnuna viibimine. 2. TLS pg 104 lg2 nim süüline tegu mille tõttu töötaja kaoutas tööandja usalduse. 3. TLS pg 105 lg 2 nim vääritu tegu milles on süüdi töötaja, kelle ül on noori
kahjulik tagajärg põhjuslik seos Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus Õiguse tõlgendamine Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid:
õigusvastastest tegudest. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. 34. Juriidiline vastutus. Isiku kohustus vaieldamatult täita talle seaduse alusel seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid on tsiviilvastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus ja distsiplinaarvastutus. 35. Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine 36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus,
sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus. - Ajalooline tõlgendamine – kuidas olid püstitatud seaduse eesmärgid?
Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus hõlmab õigusnorme mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused. 74. Mis on riigiõiguse allikad? Sellised õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus. 75. Mis on põhiõigused?
Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustatud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustus lepingu. Kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus, kui selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevuse järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv, mis ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär ning suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika · Ausus vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus
Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
Gea Suumann 2. Kohtunike distsiplinaarvastutuse regulatsioon 29. juulil 2002 jõustunud kohtute seadusega muudeti oluliselt kohtunike suhtes kohaldatava distsip- linaarmenetluse korda. Laiendati distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavate isikute ringi. Uue korra rakendamisel juhtis õiguskantsler tähelepanu distsiplinaarmenetluse ebapiisavale regulatsiooni- le.*21 Kuna distsiplinaarvastutus on kohtuniku kui menetlusaluse isiku jaoks kriminaalmenetlusega sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes-
Õigusrikkumise liigid
·Kuriteod
·Väärteod
·Tsiviilõigusrikkumised
·Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised
Juriidiline vastutus
·On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise
hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning
temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse
tekitamises.
Juriidilise vastutuse liigid
·Kriminaalvastutus
·Haldusvastutus
·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
·distsiplinaarvastutus
posted by Kristi Joamets @ 2:48 AM
0 Comments:
Post a Comment
<
õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. See meetod on selgesti nähtav riigivalitsemise valdkonnas, iseloomustades eelkõige haldusõiguslikku suhet, tegelikult on aga omane kogu avalikule õigusele. Õigusinstituut õigusnormide rühm, mis on suhteliselt iseseisev õigusharu osa. Nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses, distsiplinaarvastutus tööõiguses. 3.8. ÜLEVAADE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI ÜKSIKUTE ÕIGUSHARUDE SISUST JA NORMATIIVSETEST PÕHIAKTIDEST. Lk 54 - 57 Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: 1) Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi
See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõigus normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel. Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. 50
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 4 2) subjekt õigusrikkumise toimepannud isik 3) objektiivne külg käitumisakti elementide kogum 4) subjektiivne külg süü olemasolu 16. Juriidiline vastutus ja selle liigid Isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid: 1) tsiviilvastutus 2) kriminaalvastutus 3) haldusvastutus 4) distsiplinaarvastutus 17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, st. viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu Õigus realiseerub kolmes vormis: 1) õiguse järgimine (täitmine) 2) õiguse kasutamine 3) õiguse kohaldamine Õiguse kohaldamise staadiumid: a) faktide koosseisu analüüs b) õigusnormi valik c) õigusnormi tõlgendamine 18. Isikute liigid (juriidilise ja füüsilise isiku liigid) Juriidilise isiku:
See on juriidilise vastutuse aluseks. 1. Objekt-ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud; 2. Subjekt-õigusrikkumise toimepannud isik; 3. Objektiivne külg-aktiivne tegu või tegevusetus; 4. Subjektiivne külg-süü (isiku psüühiline seisund, suhtumine, motiivid, eesmärgid) Juriidiline vastutus- isiku kohustus täita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus. Tsiviilvastutus Kriminaalvastutus Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
vastutavad nad solidaarselt Audiitor ja audiitorühing säilitavad kutsetegevusega seotud dokumente seitse aastat Audiitori poolt kutsetegevusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on audiitor kohustatud kogu oma kutsetegevuse ajaks sõlmima kutsekindlustuslepingu Kui kliendile tekitatud kahju on välja makstud ning tuvastatud audiitori tahtlik õigusvastane tegu nõuab kindlustus kahju audiitorilt sisse. Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus Audiitori distsiplinaarvastutus on ettenähtud audiitortegevuse seaduse eeskirja või muude audiitoritegevust reguleerivate normatiiv aktide rikkumise või nõuetele mitte vastava käitumise eest. Distsiplinaarkaristused on 1) märkus 2) noomitus 3) rahatrahv 4) audiitori kutsetegevuse peatamine kolmest kuust kuni ühe aastani 5) audiitori kutsetegevuse lõpetamine Rahatrahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
32 1.2 õiguserikkumise tunnused 1.3 õiguserikkumise liigid 2. Juriidiline vastutus 2.1 Juriidilise vastutuse mõiste, tunnused, alused 2.2 Õiguserikkuise elemendid - õiguseikkumise objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg. 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud. 3.1 Juriidilise vastutuse liigid: kohtulik vastutus, haldusvastutus, kriminaalvastutus, tsiviilvastutus, distsiplinaarvastutus. 3.2 Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. Kirjandus: J.Liventaal Riik ja õigus Tln.1999.a. Väärteomenetluse seadustik RKs PT I 2002,50,313 Karistusseadustikumenetluse seadustik Õigusnormid realiseeritakse õigusliku reguleerimise protsessis, st. õigusnormi ettekirjutused viiakse ellu õigussuhete subjektide tegevuse kaudu. Õigust saab realiseerida kolmes vormis: Õiguse järgimine (täitmine) Õiguse kasutamine
3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. Õiguse kasutamine ja õiguse kinnipidamine on vahetud õiguse realiseerimise viisid. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi õiguse subjektid on vahetus käitumises. Õiguse realiseerimine, õigusnormidest tulenevate nõuete faktiline kajastumine inimkäitumises
kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 46. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Õigusharude järgi: 1)Kriminaalvastutus - hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus - järgneb väärteole, nend üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 47. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 34. Õiguse tõlgendamise vormid. *õigusaktide alluvus *üldnorm vs erinorm *õigusaktide ajaline kehtivus *analoogia 35. Riigiõiguse olemus. 36. Põhiseadus. Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PÕHISEADUSE PREAMBUL: · Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja
iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis järgneb õigusrikkumisele. 11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus. 7. Tsiviilõiguse üldküsimused 1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on õigusvõime ja teovõime? FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib
Osa ettevalmistusteenistusest toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses olnud nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine.
hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamise. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: kriminaalvastutus – hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole haldusvastutus – järgneb väärteole tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele (lepingu rikkumine või kahju tekitamine) distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõigus kasutab õiguse allikatena samu allikaid, mis allikatena tunnustatud ka teistes Mandri-Euroopa õigussüsteemides. Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid
Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: ·Kriminaalvastutus järgneb kuriteole ·Haldusvastutus järgneb väärteole ·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb varaliste suhete rikkumisel ·Distsiplinaarvastutus järgneb töödistsipliini rikkumisele Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: ·Kohtulik vastutus kohaldab kohus või kohtunik ·Haldusorganite poolt rakendatav vastutus rakendavad politsei, toll, inspektsioonid jne 1. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõiguse normid jagatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus.
kuni 2 600 €. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 €. Distsiplinaarvastutus rahatrahv töölt kõrvaldamine töölepingu lõpetamine Kriminaalvastutus rahatrahv vabadusekaotus
on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS.
notari tsiviilvastutust. Notari tsiviilvastutuse rakendamine ei välista aga notari suhtes sama teo toimepanemise eest distsiplinaar- või kriminaalmenetluse algatamist. Isik, kes asendab notarit, vastutab samadel alustel nagu notar. Juhul kui kahju oli tekitatud notari asendaja poolt, kes oli määratud notari taotlusel, vastutavad notar ja notari asendaja solidaarselt. Notari vastutuse tsiviilvastutuse kõrval võib jagada kaheks: notari distsiplinaarvastutus, kriminaalvastutus. Notari distsiplinaarvastutus on reguleeritud Notari distsiplinaarvastutuse seadusega. Mainitud seadus sätestatab notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse korra.78 Notari distsiplinaarsüüteoks on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit.
Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest tsiviilvastutus: füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviilõiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega distsiplinaarvastutus: töö- ja teenistusvahekorras määratav juriidiline vastutus neid vahekordi reguleerivate õigusnormide rikkumise eest. Nende normide rikkumisega võib kaasneda ka varaline vastutus, kui töö andjale tekitati varalist kahju 57. Nimetatud asjaolud on sätestatud seadustes ja neid kohaldatakse subjektidele, kes kehtivate seaduste kohaselt saavad olla õiguserikkumise subjektideks. Need asjaolud on: 1. süüdimatus: juhud, mil seadusega sätestatud alustel ja korras on pädevad organid
7) töötamiskoormus- kas on täiskoht või osaline koht 8) vaidlustamise kord (viide vaidlustamisele) Ametnikele on teenistusleht. Kogu ametniku teenistuskäik (kus inimene praegu ametis on). Kui ta lahkub sellest ametist ja asutusest, siis teenistuslehte ei anta isikule endale kätte, siis kirjutatakse, et teenistus on lõppenud ja saadetakse rahandusministeeriumisse. Kõik puhkused on teenistuslehes kirjas, ergutused(kui palju on preemiat makstud), distsiplinaarvastutus. 6 Teenistujate õigused: 1) ametnikud saavad palka vastavalt palgaastmetele- on numeratsioon, algab pihta nr 7st kuni 35, nendele vastab konkreetne palganumber. 320 eurot on alampalk. Astmepalk- selle määrab ametiasutuse juht. 2) Lisatasu makstakse teenistustaazi eest- alates 5. teenistusaastast arvestatakse 5% lisa
3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. VIII teema. Õiguse rakendamine 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: 1.1. Õiguslik otsustus süllogismina, Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimsie viisiks. Õigus on realiseerunud, kui õiguse subjektide käitumine on olnud vastavuses õgusnormi nõuetega. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Selle loogiline olemus
49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
*kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks
Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: 1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2. Õiguserikkumise tuvastamine 3. Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine 4. Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Õiguslikudliigid: Organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus Õigusharu järgi: kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm) vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine teatud juhtudel poolte kokkulepe, kahju hüvitamine vm teod (peamiselt eraõiguses) 74 tutvusta süüteo mõistet ja süütegude liike sh kuritegude raskusastmeid. Miks võiks sinu meelest olla mõistlik süütegusid liigitada,
49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Õppepuhkus täiskasvanute koolituse seadus. 11 09.10. (L) DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS (DVS) Kehtib aastast 1993. Distsiplinaarsüütegu töötaja poolne oma töökohustuste mittetäitmine või ebaõige ehk mittenõuete kohane täitmine. Distsiplinaarvastutus tööandjal on õigus ja võimalus valida distsiplinaarkaristus tal on distsiplinaarvõim. Distsiplinaarsüütegu: 1) kohustuste süüline rikkumine (ka joobnuna tööle tulek, olek) 2) usalduse kaotamine (vara puudujääk, vara hävitamine/rikkumine, ohtu on seatud vara kaotsiminek, kaastöötajate asju varastatud/lõhutud) 3) vääritu tegu (kasvataja, pedagoog, õpetaja, avalikud teenistujad)
kuni 2 600 . Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 . Distsiplinaarvastutus rahatrahv töölt kõrvaldamine töölepingu lõpetamine Kriminaalvastutus rahatrahv vabadusekaotus
vaidlusküsimuste kohta, levitada takistamatult tööalast ja töötajate ühingu tegevust kajastavat teavet, kasutada oma ülesannete täitmiseks kokkuleppel tööandjaga tööandja vahendeid, informeerida ettevõtte omanikku, valitsusasutusi, töötajate ühinguid tööandja poolt toime pandud tööseaduste, kollektiiv- ja töölepingute rikkumisest. Töödistsipliin e. töötajate distsiplinaarvastutus Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi: 1. Töötajapoolme kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2. Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3. Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1. Noomitus 2. Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3
rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise
Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus – Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus – Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend – Kriminaal- ja
annaabi.ee 
