Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga
Nõukogu liikmed on mingi rahvagrupi esindajad. Kuigi üks nõukogu liige võib sümboolsetel põhjustel olla juhiks, on kõik nõukogu liikmed siiski võrdsed, iga1 tegeleb oma valdkonnaga. Kõikide otsuste tegemiseks on vaja nõukogu enamuse poolehoidu. Näit: Sveits, mõned Aafrika & Ladina Am riigid, mõned kom. Riigid (Iina). 5. Assamblee süsteem Assamblee süsteemis on seadusandlik võim antud suurele inimestegrupile. Süsteemis võib olla ka riigipea (TS), kuid domineerib ikkagi legislatuur. Konföderatsioonid nagu ÜRO toimivad assamblee süsteemis, kuna liikmesriigid osalevad SA töös, aga ei taha keskvõimule (TS) eriti suuri vabadusi anda. Teooria järgi peaksid ka kõik kommunistlikud süsteemid olema assamblee süsteemid, kuid tegelikkus näitab, et tegemist on ikkagi üksikisiku valitsemisega. Seda, milline neist võimude suhete vormidest on parim, ei saa me kindlalt väita. Igal süsteemil on oma head ja vead. See, mis teatud maale sobib, sõltub maa ja rahva eripärast
Samas aga eksisteerib ka subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt.: a) ühe ja sama tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalamamtasandi institutsiooni b) kõrgematasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi institutsiooni üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Punkt 1. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament (kasutatakse ka terminit legislatuur, st. seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktina vastu seadusi. Seadused peavad tuginema institutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas.Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätteid. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt. Riigikogu otsuseid (PS § 65 p.1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 16
yksnnes õiguspäraselt. Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut nim õiguslikuks nihilismiks. Baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. MÕISTED Objektiivne õigus – õigusnormide kogum, üksikutest õigusnormidest struktureeritud õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus – õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur – seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus
reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan (iga riigi organ või eraõiguslik isik, kes teostab marteriaalselt mõistetud haldusfunktsiooni), kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Haldusakt on suunatud väljapoole haldust adressaatideks on haldusorganisatsioonist väljaspool asuvad adressaadid, niisiis pole haldusaktideks teenistusjärelvalve aktid jne. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid.
täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üksikakti pealkirjas (pealdise osas) rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 mõistel legislatuur ehk legislatsioon (ld: legislatio) on tegelikult mitu tähendust: 1) seadusandlus, seejuures tänapäeval samuti kahes tähenduses - a) kehtivad seadused, b) seadusloome protsess parlamendis ehk promulgeerimismenetlus (seaduste algatamise, arutamise, vastuvõtmise, jõustamise ning avaldamise menetlus; 4) seadusandlik kogu ehk rahvaesindus ehk parlament. 48 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel
1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest aktiga teostatakse avalikku võimu c. Reguleerib üksikjuhtumeid ja on suunatud individualiseeritud subjektile. d. Teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ – võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. 1.3 Haldusakti liigid. a. Õigusliku iseloomu alusel – aktid kas loovad õigust ehk (üldaktikd) või mitteõigustloovad (üksikaktid). Üldaktid annavad üldnorme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad üksiknorme. Üldaktid
(düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. Haldusakti määratlemisel on praktiline tähtsus. Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. 52 §3. Haldusakti liigid Järgnev käsitlus põhineb haldusaktide formaalsel määratlusel. 1. Liigitus õigusliku iseloomu alusel
(düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. Haldusakti määratlemisel on praktiline tähtsus. Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. 52 §3. Haldusakti liigid Järgnev käsitlus põhineb haldusaktide formaalsel määratlusel. 1. Liigitus õigusliku iseloomu alusel
annaabi.ee 
