Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju. Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon
Nõukogu liikmed on mingi rahvagrupi esindajad. Kuigi üks nõukogu liige võib sümboolsetel põhjustel olla juhiks, on kõik nõukogu liikmed siiski võrdsed, iga1 tegeleb oma valdkonnaga. Kõikide otsuste tegemiseks on vaja nõukogu enamuse poolehoidu. Näit: Sveits, mõned Aafrika & Ladina Am riigid, mõned kom. Riigid (Iina). 5. Assamblee süsteem Assamblee süsteemis on seadusandlik võim antud suurele inimestegrupile. Süsteemis võib olla ka riigipea (TS), kuid domineerib ikkagi legislatuur. Konföderatsioonid nagu ÜRO toimivad assamblee süsteemis, kuna liikmesriigid osalevad SA töös, aga ei taha keskvõimule (TS) eriti suuri vabadusi anda. Teooria järgi peaksid ka kõik kommunistlikud süsteemid olema assamblee süsteemid, kuid tegelikkus näitab, et tegemist on ikkagi üksikisiku valitsemisega. Seda, milline neist võimude suhete vormidest on parim, ei saa me kindlalt väita. Igal süsteemil on oma head ja vead. See, mis teatud maale sobib, sõltub maa ja rahva eripärast
Samas aga eksisteerib ka subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt.: a) ühe ja sama tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalamamtasandi institutsiooni b) kõrgematasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi institutsiooni üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Punkt 1. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament (kasutatakse ka terminit legislatuur, st. seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktina vastu seadusi. Seadused peavad tuginema institutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas.Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätteid. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt. Riigikogu otsuseid (PS § 65 p.1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 16
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan (iga riigi organ või eraõiguslik isik, kes teostab marteriaalselt mõistetud haldusfunktsiooni), kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Haldusakt on suunatud väljapoole haldust adressaatideks on haldusorganisatsioonist väljaspool asuvad adressaadid, niisiis pole haldusaktideks teenistusjärelvalve aktid jne. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid.
täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üksikakti pealkirjas (pealdise osas) rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 mõistel legislatuur ehk legislatsioon (ld: legislatio) on tegelikult mitu tähendust: 1) seadusandlus, seejuures tänapäeval samuti kahes tähenduses - a) kehtivad seadused, b) seadusloome protsess parlamendis ehk promulgeerimismenetlus (seaduste algatamise, arutamise, vastuvõtmise, jõustamise ning avaldamise menetlus; 4) seadusandlik kogu ehk rahvaesindus ehk parlament. 48 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel
1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest aktiga teostatakse avalikku võimu c. Reguleerib üksikjuhtumeid ja on suunatud individualiseeritud subjektile. d. Teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ – võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. 1.3 Haldusakti liigid. a. Õigusliku iseloomu alusel – aktid kas loovad õigust ehk (üldaktikd) või mitteõigustloovad (üksikaktid). Üldaktid annavad üldnorme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad üksiknorme. Üldaktid
(düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. Haldusakti määratlemisel on praktiline tähtsus. Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. 52 §3. Haldusakti liigid Järgnev käsitlus põhineb haldusaktide formaalsel määratlusel. 1. Liigitus õigusliku iseloomu alusel
(düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. Haldusakti määratlemisel on praktiline tähtsus. Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. 52 §3. Haldusakti liigid Järgnev käsitlus põhineb haldusaktide formaalsel määratlusel. 1. Liigitus õigusliku iseloomu alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
