EESTI JAHIMEESTE SELTS [1] Karl Jürgen Jürman 2 Loomise aeg ja tegevus Jahiseaduse vastuvõtmine 1934 EJS moodustati 1967 aastal. EJS tegeleb avalike suhetega, seadusloome ettepanekutega, jahiturismiga, ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, korraldatakse kokkutulekuid jne. Üheks eesmärgiks koondada kõik Eesti jahimehed ühistegevusse. [2] Karl Jürgen Jürman 3 Peamised ülesanded Jahindusalase töö korraldamine ning jahinduse arengukava väljatöötamine ja ellurakendamine Jahindusalaste ürituste läbiviimine Jahindusega seotud spordialade ning jahindusorganisatsioonide tegevuse ja jahiteaduse arendamine Avalik-õiguslike asutuste poolt delegeeritud kohustuste ja õiguste täitmine avalikes huvides Seltsi liikmete abistamine Jahindusalase teabe kogumine ja levitamine ...
Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused
.................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Marika Kallemaa Õppekava: Loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Jahimeeste staatus ühiskonnas ja seda mõjutavad faktorid Lk.: 39 Jooniseid: 6 Tabeleid: 4 Lisasid: 0 Osakond: Metsakasvatuse osakond Uurimisvaldkond: jahindus Juhendaja(d): dots. Tiit Randveer Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2009 Jahindusel on pikk ajalugu ja omad traditsioonid. Ürgajal saadi küttimisest enamus
võidakse määrata üheks (Kübarsepp ja Männil 2010). · Spetsiaalsete vaatluste käigus viiakse välitöid aastaringselt läbi Tipu uurimisalal, kus jälgitakse peamiselt hundi ja ilvese toitumist, koduterritooriumide suurusi ning nende muutusi ajas. Olulisim info saadakse talvel lumele jäänud jälgede kaardistamisega seirealal (Kübarsepp ja Männil 2010). 5 · Kütitud isenditelt võetud materjali analüüsi jaoks kogutakse jahimeeste abiga kokku erinevaid andmeid: küttimise kuupäev ja küttimiskoht, isendi sugu ja arvatav vanus, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus, kihva juure lõik vanuse määramiseks, lihasproov DNA analüüsiks ning emasisendite sigimisorganid. Lisaks kütitud isenditele kogutakse sama materjali ka muul põhjusel hukkunud või hukkununa leitud isendite kohta ning lisaks sellele määratakse surmapõhjus.
………………………….(kuupäev) Avaldus Palun mind…….………….…………………………………………………………….. võtta vastu Hiiumaa Jahimeeste Seltsi Kõrgessaare jahtkonna liikmeks /allkiri/ …………………………..……………. Ees- ja perekonnanimi …………………………..…………..... Mobiiltelefoni number …………………………..……………. E-post
internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938 Väike entsüklopeedia, 2002 www.badgers.org.uk/.../ eurasianbadger23.html www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS... www.Eesti Jahimeeste Selts Väikeulukid.htm www.sunsite.ee/loomad www.folklore.ee/rl/ pubte/ee/eluolu/elu2/205.html Fotod internetist
Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuhu kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Punane Raamat koosneb erivärvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline ja hall. punased lehed - eriti ohustatud liigid
Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat. Metssiga on väga hinnatud jahiloom. (Eestimaa fauna. Metssiga) Et Läänemaal on piirkonniti väga kõrge metssigade arvukus, siis ei ole mõtekas ka jahihooaega piirata. Küll aga suhtuvad jahimehed täie tõsidusega olukorda, kus lastud täiskasvanud siga võib osutuda emiseks ja küttimise tulemusena võib jääda pesakond põrsaid ilma emata. Täiskasvanud metssigade küttimist praegusel aastaajal juba välditakse jahimeeste poolt. (Läänemaa portaal metssead juba poegivad) Metskits (metskits google pildi otsing) Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. (Eesti imetajad)
Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele.
võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra. Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus. 3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa, ning seetõttu ei olnud hiidhirvel tihti võimalik jahimeeste käest ära saada, sest ta jäi lihtsalt metsas kinni. Hiidhirved leviala oli iirimaalt kuni venemaani, kuid viimased ellujäääjad on tuvastatud uraali mägede tagant, Aasia ja Euroopa vahelt. Neid on vahest ka kutsutud iirihirvedeks, sest enamus säilmed on leitud iirimaalt. Isase hiidhirv
sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Põdra Jahtimine Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles Pildid Info Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/p6der.htm www.wikipedia.com Tänud Äitah vaatamast !! :D
kui neil on pulmad, siis oleks targem hoida neist eemale. Põdra ema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab palju elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Gerda Kuusemets
1.Milliseid muististe liike Sa tead? Mille poolest need omavahel erinevad? Irdmustised - triistad, relvad, asjad Kinnismuistised - linnused, hauad, majad Kinnismuistised on rajatud maa klge ning neid ei saa teisele kohale panna ja vahetada 2. Mida thendab kammkeraamika kultuur? Kust on nimetus prit? Kammkeraamika kultuur - *tehti terava phjalisi nusi *mustrid olid kammiga tehtud, selleprast sai ta sellise nimetuse *levis vga hsti maaviljelus *kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvade...
Marie'l oli igaks päevaks erinev riietus. Päevas pidi tualette vahetama 3 korda. Mehed: · nuusktubakas ja sellega kaasnevad toosikesed · meeste püksid muutuvad liibuvaks · kingatelt kaovad ära rosetid, jäävad pandlad · siidisukad · parukad muutuvad väikeseks · kolmnurksed mütsid (kaenlaall kandmiseks) · meeste moodi hakkab dikteerima Inglismaa (varem Prantsusmaa) · meestel praktiline rõivastus, mugavus · tekib frakk, mis oli algselt jahimeeste, ratsutajate rõivas, materjaliks kalev, seda kanti säärsaabaste ja pükstega · meestel ja naistel redingot algupärane meeste ülerõivas, millel on palju kraesid
Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus
Afganistani missioonil 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kevadeni „Poisi lugu“ • Kirjutas Petrone Print • 2009 • Võrno räägib teoses enda lapsepõlvest kasutades väljamõeldud tegelast („poiss“) • Jutte vürtsitab lisatud fantaasia ja raamatu teeb lihtsasti loetavaks Võrnole omane hea jutustamisoskus Ühiskondlik tegevus • Hannes Võrno on Tallinna Toomkooli Nõukogu liige ja Okupatsioonide muuseumi juhatuse liige • Ta kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Jahtklubisse ja Tallinna Piiskopliku Toomkogudusse • Ta on Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse Nõukogu liige ja kuulub asendusliikmena koguduse sinodi esindusse • 1999-2009 kuulus ta organisatsiooni Round Table Estonia ning oli selle president 2005-2006 • Aastatel 2005-2007 oli ta Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse liige Tänan kuulamast!
1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi. Suhteliselt tavaliseks on muutunud sookurg ning kellel veab, võib kohtuda ka musta toonekurega. Taimed Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad
välimuse ja muude asjade tõttu. Ta oli vaene ja inetu. Ta oli pool sokk,pool inimene,tal olid sarved ja soku jalad. Ta oli Hermese ja nümf Dryope poeg. Kui Paan oli esimest korda ilmavalgust näinud siis ma arvan et ka oma ema jubedat karjet ja ilmet kui to Paani oli näinud. Aga Hermesel oli pojast kahju. Ta viis Paani Dionysosse kampa, kes Paani vaatamata tema välimusele omaks võtsid. Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu. Nüüd räägin vilepilli valmistamise mõttest. Me kõik teame sõna paaniline. See on tulnud Paani nimest kuna ta ajas inimesed paanikasse. Kui toimus lahing oli ta alati nende poolt kes võitlesid õiglaselt ja samas ajas nende astased paanikasse. Paanile meeldis üks nümf, kelle nimi oli Syrinx. Kuid oma välimusega ehmatas ta kõik elava enda lähedusest eemale, kaasaarvatud Syrinxi. Niipea kui
süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut liigutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses
Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub
Ilmatsalu 2015 Sinikael-part Referaat Jah ma piidin seda tegema Sissejuhatus Sinikael-part on Eestis kõige levinuim veelind. Ta on hinnatud jahimeeste seas. Elab veekogude läheduses, eelistab taimevõsasid. Inimesed tunnevad ta eksimatult ära, kuna asulates võivad ja jääda ka talvituma. Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha
Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest
Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond Küttimine kahandab populatsiooni
ZIINAKE ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid...
Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele
muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali. · Seltsitegevuse aktiviseerumine Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Asutati uued seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. Näiteks 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi
eemal huntide liigsest näljast. Kui ehitada selline tara nt. mõne metsa ümber, hoiaks ära ka liigse metsa raie nende metsade korral ja jääks metsloomadele ruumi elada seal, kus on nende kodu, mitte ei peaks nad tungima taludelle toitu või varjupaika otsima. · METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSE KESKUSE ULUKISEIRE OSAKOND väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed, kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal, Järvamaal ja Võrumaal, võiks hunte isegi rohkem küttida, kui seda praegu tehakse. 3. Pealkirja ,,Näha hunti vabana on suur õnn" võib mõista mitmetti: · Kuna hunte on nii väheks jäänud, ei ole neid nii lihtne näha
Valmistamiseks Luu ja sarvesemete rohkus oli Kunda kultuuri iseloomulik tunnus Elatusalad Veekogudeäärsed asulad pakkusid võimalusi kalastamiseks Enim saaki saadi kalatõkete algeliste võrkude ja mõrdadega, on leitud ka luust konksusid Olulisel kohal oli jaht Esmajoones kütiti põtru, kopraid ja veelinde jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püüniseid ja lõksusid On leitud koera luid, mis viitavad jahimeeste abilistele Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas hõlgeküttimisega Jahiretked ulatusid Saaremaale, Hiiumaale ja Ruhnu Kala ja liha kõrval oli igapäevases menüüs olulisel kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Kahjuks on säilinud vaid sarapuupähkli koored Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000 1800 eKr Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu
.....................................................5 Pojad..................................................................... ............................6 Vaenlased............................................................... ...........................7 Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on taimetoitlane. Jahimeeste jaoks on ta hinnatud saakloom. Metskits on vastuvõtik igasugustele haigustele. VÄLIMUS Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Ta saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas. Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued,
Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate raskusastmetena. Näiteks on eriti tähtsad veekogud kõige kõrgema kaitse all
tunda: näritud latvadega põõsad ning noored männid, paari meetri kõrguseni paljaks kooritud kuused ja haavad. Puukoor pakub lisaks põnevale maitseelamuse ka vajalikke mineraalaineid. Seetõttu söövad põdrad meelsasti ka veetaimi ning ei pelga neid otsides vette minna. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Jooksuaeg on põtradel sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavate hõigetega kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid
käsilasi, seda nii päriselus kui ka A. Kitzbergi "Libahundis" ja A. Kallase "Hundimõrsjas". Eriti viimases rõhutab autor seda, et libahundiks käimine on seotud kurjade jõududega, näiteks olevat Saatan juba varakult Aalo nõiamärgiga välja valinud ning hiljem jaaniööl enda juurde kutsunud. Ilmselt on inimeste hirmul libahuntide ees ka praktilisem põhjendus. Hundil on ju teatavasti meeletu jõud ja kiirus, millega koduloomi murda ja jahimeeste käest pageda. Samuti tegutseb hunt pimedas, kui inimesed abitult magavad, või kui ei magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On arusaadav, et lisades sellele veel "homo sapiensi" mõistus, võib niisugune olend palju kahju teha, pealegi arvati veel, et teda saab tappa vaid hõbekuuli või puust vaiaga. Pole siis ime, et sageli on ka ilukirjanduses toonud libahundi päevavalgele kellegi külarahva protest tapetud kodulooma tõttu
Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses.
"Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi". Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele. Kuigi varasematel aegadel elas seal palju hirvi, on need nüüd jaaguaride ja jahipidajate abiga peaaegu et hävinud. See tähendab siis, et antud liik on kantud punasesse raamatusse. Hirv oli põhitoiduks oncasele, üks tüüp jaaguare, ja otselotile, kes elasid savanni ja metsa piirialadel. Nüüdseks, seekordne tänu ainult jahimeeste hiilgavale tabamisvõimele, on ka need liigid kaitsealusteks kuulutatud (Britannica, 15). Ääremärkus: Kaldkirjas olevate sõnade/loomade nimede tähendust ma eesti keeles ei leidnud, seetõttu on need jäänud inglise keelde. 7 Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi . 1.)Sipelgaõgija tamandua. Looma teravad küüned võivad inimesele tekitada sügavaid haavu. Öösel röövib ta sipelgapesi ja
Nii nagu karibuu elutseb vaid mägede põhjaosas Kanada territooriumil, võib ka hunti kohata ainult Kaljumäestiku arktilises osas. Teisteks kõrgustes elavateks loomadeks on lumekitsed, lumelambad, põdrad ja rebased. Madalamal kohtab valgejänest, ümisejat, ühis-rohtlahaukurit ning koiotti. Must- ja valgesaba-pampahirvi esineb lääneosas. Nad asustavad erinevaid alasid, ent eelistavad padrikuid, kuhu saab end hästi ära peita. Kaljumäestik oli aastaid tagasi jahimeeste paradiis. Siin leidus suurel hulgal grislikarusid, põtru ja piisoneid ning oli võimalik korraldada safarit nagu praegu Aafrikas või Indias. Õnneks segasid vahele ametivõimud ning jahipidamine on tänapäeval Kaljumäestikus väga karmilt reeglistatud. LINNUD Suurem osa Kaljumäestikus elutsevatest lindudest on rändlinnud. Mõned liigid, näiteks vindid, kes elutsevad põhjapool, tulevad siia talvituma. Teised liigid rästad, sinitihane ja koolibri, kes elavad
Internetis oli palju pilte mägrakujulistest mänguloomadest. 8. SLAID Kirjandus: J. Aul, H. Ling, K. Paaver, Eesti NSV imetajad, 1957 Euroopa imetajad, 2002 Väike entsüklopeedia, 2002 Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938 Väike entsüklopeedia, 2002 www.badgers.org.uk/.../ eurasian-badger-23.html www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS... www.Eesti Jahimeeste Selts - Väikeulukid.htm www.sunsite.ee/loomad www.folklore.ee/rl/ pubte/ee/eluolu/elu2/205.html
Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik 4 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra,
Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori. e) organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku.
Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt korteriühistu) · Sihtasutused SA (spetsialiseerunud kindlale valdkonnale) · Seltsingud (mitteregistreeritud, nende hulk pole eestis teada; nt jahimeeste selts) Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? · Sõltuvad üksteisest · Täiendavad üksteist · Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus:
Kas poleks mitte imeline küttida loomi, tulla siis soojasse hütti, kus on valmis pandud soe kamin, mugavad diivanid, hea koht loomade nülgimiseks, piisavalt hea suur külmik, ning pärast lihaga tegemist võtta asja rahulikult, paar õlu ja minna välibasseini või sõpradega arutada sooja kamina ees päevast? Sellest unistaksid päris paljud jahimehed, kui perfektsest jahist, ning selle nimel maksaksid palju, see kindel. Tegevusharuks oleks noortele koolitamine, ehk noorte jahimeeste koolitamine ja vanemate jahimeeste meelelahutus. Haru on küpsusfaasis, kuna majutustoode on olemas, aga seda majutust eristab tema omadused, mida teistel pole. Konkurents on tõesti tugev sellel harul, kuna majutust pakkuvaid firmasid on tuhandeid, aga meie suudame seda, pakkudes erilisust, me oleme rohkem silmapaistvad, me pakume erakordset võimalust. Sihtturg ja selle kirjeldamine ehk siis geograafiline määratlus on meil nii, et algselt on plaan Eestis leida
linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused
Talvituma jäänud sulelised peavad aga napi valge aja kasutama toiduotsinguteks. November tähistab kibedamat eluperioodi metssigadele, kellel sel ajal jooksuaeg hakkab. Detsember Jõulukuu on meie looduses pimedaim aastaaeg ning looduses kestab sel ajal tõeline vaikelu.. Suure lume korral on metsloomade elu raske lume alt on keeruline endale toidupoolist leida. Seetõttu võime talvel näha põldudel metskitsekarju, kes püüavad lume alt suupoolist saada. Õnneks kuulutatakse sel ajal ka jahimeeste poolt neile loomadele välja jõulurahu ning hea tava kohaselt viiakse jõulude ajal metsadesse loomadele süüa. Meie jaoks on see aga sobiv aeg süüdata kodus küünlad ning tugitoolis tulist teed juues vaadata hetkeks tagasi aasta kordaminekutele!
suhet. Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju) Tantalose piinad see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks. Orpheus ja Eurydike armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse, kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik. Paan (Faun) jahimeeste, karjuste, metsaelanike jumal. (Sarved peas, karvased saku jalad, mängib flööti, jahib nümfe, karjatab, tekitab paanikat.) Ariadne lõng juhtnöör Prometheus kinkis inimestele tule, mõtlemisvõime, teadmisi, oskusi sattus seetõttu Zeusi viha alla. Aheldati Kaukasuse mäe külge, iga päev nokkis kotkas ta maksa. (Herakles päästis ta.) Prometheus titaan Pandora laegas Pandora päästis laekast välja kõik inimlikud puudused ja inimkonna hädad
loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja siis jälgitakse looduses. · Loendus ulukite kogunemiskohtadel Läbi aegade on fikseeritud ulukite arvukus lihtsalt jahimeeste aastaringsete tähelepanekute järgi, see meetod toimib siiamaani. JAHIMEETODID Jahiviisid · Ajujaht · Varistusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi peetaks jahti meie mitmetele sõralistele. · Hiilimisjaht peab teadma ulukite käitumist, mida selga panna, vastutuult loomale peale minna (mitte allatuult) jne.
·kirsa - puuvillane kangas, mis on immutatud toorkummi lahusega, on vulkaniseeritud ja viimistletud naha taoliseks. ·gore-tex - on hingav kilejas materjal, mis ei lase läbi väljast poolt tulevat niiskust ja tuult kuid võimaldab samal ajal higi seespoolt väljuda. Materjalis on väga tihedad mikroskoopilised poorid mis on mitutuhat korda väiksemad kui veepiisake, kuid vee auru molekulist suuremad. Seega higi saab väljuda. Selle voodriga on jahimeeste ja matkajate veekindlad saapad. Sisuliseks on gore-tex PTFE kile. Jalatsite talla materjalid. Taldadeks kasutatakse nii looduslike kui ka tehis materjale. ·looduslikud 1.nahk: kasutatakse vähe, sobib pidulekele jalatsitele sammuti sussidele. 2.puit: pind kaetakse PVC või kummiga. 3.kork tald: kasutatakse enamasti suvejalatsitel on kerge vähe vastupidav, murdub ja pudeneb. ·tehismaterjalid 1
ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit. Territooriume, kus kaljukotkas elab ja paaritub, väheneb pidevalt. 19. sajandil hukkus palju kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid äärmiselt piiratuks. Üldiselt puuduvad kaljukotkal looduslikud vaenlased, kuid teadaolevalt Põhja-Ameerikas on ainukesed kiskjad, kes on tekitanud linnupoegadele ohtu grisli ja ahm. Kaljukotkaste kaitse
kohalik kütt või jahiturist. Trofeedeküttidele jahilubade väljastamine soodustas jahipidamist kaubanduslikul eesmärgil ning võimaldas jahimeestel paremini toime tulla, kuid loomade arvu kasv pidurdus. 1989. aastal seati sisse trofeedele eksporditollid ja load, millega üritati piirata jahiturismi. Aastatel 1988 2006 moodustas Trofeejaht" 63% - 99% projekti rahastamisest. Saadud summad kulusid enamasti projektis osalejate töötasudeks sh ka endiste jahimeeste ja praeguste ,,metsavalvurite" palgaks. Jahihooaeg kestis novembrist märtsini, mis langes kokku ka kitsede jooksuajaga november detsember. Sellest tulenevalt langesid sel ajal jahimeeste saagiks just täiskasvanud ja suurte sarvedega isasloomad, mis omakorda soodustas populatsiooni geneetilist mandumist. Alates 1985. aastast viiakse läbi ulukite loendusi, mille alusel väljastatakse ka järgnevaks hooajaks jahiload. Samal aastal palgati ka seitse endist
4 LK 3 Eesti on valmis võitluseks gripipandeemiaga 2 5 LK 3 Hispaania kuningapaar tuleb riigivisiidile 2 6 LK 3 Advokaat vaidlustas "Magnuse" keelu tühistamise 2 7 LK 3 Eesti üksused Afganistanis vahetuvad 2 8 LK 3 Eesti on ajakirjanduse vabaduselt 14. kohal 2 9 LK 3 Ametiühingud korraldavad Tallinnas piketi 2 10 LK 4 Jahimeeste kuuli ette jäi mullusest rohkem ulukeid 1 11 LK 6 Algab kohtuprotsess arvatava vägistaja üle 2 12 LK 6 Liiklussurmade arv vähenes 2 13 LK 6 Liigne viinahimu maksis mehele elu 2 14 14 LK 6 Tartumaal Luunja vallas uppus Emajõkke naine 2 Keskerakondlastest linnajuhtide tegemised äratavad
Siis on viljasalved täis, toit laual, puhkamiseks rohkem aega. See pilt räägib tööde õige ajastatuse rütmist. Looduse- ja elupaigarütmist jutustab Bruegheli maal "Jahimehed lumes" ("Talv"), mis kuulub maalisarja "Aastaajad" ja on selle sarja kõige kuulsam teos. Pildil on sombune talveilm värskelt sadanud lumega. Talupojad jõuavad jahiretkelt tagasi, saak üle õla, koerad nende kannul jälgi nuuskimas. Jahimeeste samm on pikk ja väsinud, raske tööpäev on seljataga. Nad mööduvad suure lõkke juures toimetavatest inimestest, kes asjalikult kohendavad lõkkepuid ja on harjunud igapäevaelu rutiinse rütmiga. Kauguses, rohetaval tiigijääl, tiirutavad aga uisutajad, kes ei taha ilma jääda oma pühapäevastest lõbustustest. Bruegheli maal "Jahimehed lumes" on melanhoolne, igavikuline, kosmiliselt kõikehaarav. Sageli leidis Brueghel oma tööde jaoks ainestiku rahvaluulest: vanasõnadest,
leplikumad toidu ja elupaiga suhtes kui euroopa naaritsad. Looduslikult elab mink Põhja-Ameerikas. Levialast jäävad välja vaid mandri kirde- ja lõunaosa. Kuigi minke leidub ka kogu Euroopas, ei ole ta siia ise vabatahtlikult tulnud. Inimesed tõid mingid Euroopasse karusnahafarmidesse, kust mõningatel isenditel õnnestus põgeneda. Jahipidamine Tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. (Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel oktoobrist aprillini) Kuna tegemist on võõrliigiga ja kuna ta murrab rohkem kui ta ära jõuab süüa tuleks tema arvukus viia nullilähedale. TUHKUR Kehapikkus: Isasloomadel 35-46cm ja emasloomadel 30-40 cm. Kaal: 600 - 900 g. Sabapikkus: 10 - 15 cm. Kaitse Eestis Tuhkur ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik Tuhkrud asustavad edukalt nii metsa- kui ka kultuurmaastikke, isegi märgalasid. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
