iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikuse ette sinimustvalge rahvalipp.rahulolematu Eesti nõukogude võimu juhtkonnaga sundis partejuhi Karl Vaino välja vahetama
Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1).inkorporeerimise teel seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist; 2). kodifitseerimise teel kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Võib toimuda 3 vormis: õigusnormide nõuetest kinnipidamine, õiguse kasutamine, õiguse kohaldamine.
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Lk 72 Õigusaktide süstematiseerimine aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjekorras. Süstematiseerimist teostavad selleks vastavat pädevust omavad justiitshaldusorganid (justiitsministeerium), kuid seda võivad teha ka teised riigiorganid, teatavatel juhtudel ka eraorganisatioonid ja üksikisikud. Õigusaktide sütematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporeerimise teel normatiivaktid seatakse mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Ei toimu õiguskatide sisulist töötlust. Nt 1936-40 ilmus Eestis ,,Seaduste kogu" nime all ametlikl seaduste kogumik. 2) Kodifitseerimise teel süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse
ja tööstusettevõtete natsionaliseerimise. Neid protsesse Eestis, Lätis ja Leedus juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee peasekretär Jossif Stalin, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo ja ÜK(b)P Keskkomitee. Nende otsused seoses ümberkorraldustega Balti riikides on praeguseks osaliselt avaldatud. Eestis koordineeris ümberkorraldusi Ždanov, kes elas 2. juulist 1940 kuni juuli lõpuni Tallinnas NSVLi saatkon- nas. Eesti Nõukogude Liitu inkorporeerimise kohalik koordinaator oli Vladimir Botškarjov, kes tegutses NSVLi kaubandusesindajana ja NSVLi Tallinna saatkonna volinikuna alates 1930ndate aastate lõpust. Ta määrati 1940. a juunis NSVLi saadikuks Eestis ning alates 1940. aasta septembrist kuni 1941. aasta augustini tegutses ta ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVLi Rah- vakomissaride Nõukogu esindajana. 21. juunil 1940 ametisse nimetatud peaminister Johannes Varese valitsus sai korraldu-
suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms) järjestusse, inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
teatud süsteemi.) Eestis teeb seda Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla 11 1. kronoloogiline, 2. tähestikuline, 3. õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. Inkorporeerimise liigid: · Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) · Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse.Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik)
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
hoidmisel. 2. Inkorporeerimine eri liiki õiguse allikate kogumine, ja kogumike ettevalmistamine ja väljaandmine. 3. Seadusandluse konsolideerimine sama kvaliteediga normide ja normikogude koondamine ühte kogumikku. 4. Seadusandluse kodifitseerimine uute õiguseallikate ettevalmistamine ja vastuvõtmine. · Õiguse allikate arvestuse etapid: 1. õigusloome projektieelne etapp väga tähtis, aga normatiivne alus peaaegu puudub. · Inkorporeerimise eesmärk on toetada õigusmassiivi püsimist, hoida teda kontrollseisus ja varustada õigussubjektide ring vajaliku teabega. · Kodifitseerimine on kõige klassikalisem meetod; materjal on vaja kriitiliselt üle vaadata. Tänapäevased meetodid · Eestis võeti eeskuju Prantsusmaa doktriinist. 1. Reformaatorlik kodifitseerimine mingi õigusliku massiivi kriitiliselt läbivaatamine ja suures ulatuses uute osadega asendamine
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. Õigusaktide süstematiseerimine - õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise - korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine - on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. Õiguse realiseerimine - Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega
kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välismaalased, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 14.Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Normatiivmaterjali süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ehk mingisse loogilisse järjestusse viimise ja kodifitseerimise ehk sisemise ühtlustamise teel. Küsimused lk.89. "Õiguse realiseerimine õigussuhtes": 1.Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonna-suhetest? Võrreldes teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid:Õigussuhe on isikutevaheline seos: mis tekib
muid kuritegusid. Nürnbergis N.Liidu rahuvastaseid kuritegusid ei arutatud, kuid ÜRO Peaassamblee tunnistas hiljem nii Nürnbergi põhikirja kui ka kohtuotsuse kohustuslikuks õigusallikaks kõigile ÜRO liikmesriikidele. See jätab ainult ühe võimaluse: N.Liidu ja selle juhtide tegevust tuleb hinnata sama mõõdupuuga, mida rakendati hitlerlastele. Olulisemaid sündmusi Nõukogude okupatsiooni ajal Nõukogude ajaloolased ja juristid on meie N.Liitu inkorporeerimise kohta esitanud kaks omavahel vasturääkivuses olevat teooriat. Esimese järgi toimus üleminek Eesti põhiseaduse reeglite kohaselt ning ENSV oli Eesti Vabariigi otsene õigusjärglane ja riikluse edasikandja, siis küll juba N.Liidu "osariigina". Kuna see teooria ei kannata kriitikat, siis asendati see hiljem uuega: eesti rahvas olevat teostanud revolutsiooni, kukutanud 21.juunil 1940 "klikivalitsuse" ja valinud 15
Süstematiseeritud kujul on õiguslik materjal ülevaatlikum ja kättesaadavam. Süstematiseerimist teostavad tavaliselt selleks vastavat pädevust omavad justiitshaldusorganid, kuid seda võivad teha ka teised riigiorganid, teatavatel juhtudel ka eraorganisatsioonid ja üksikisikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses, õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse (alfabeetilisse, kronoloogilisse), kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. 4.ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSSUHTES Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õigusnormide täitmine, õiguse kasutamine ja õiguse rakendamine
välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. 16.Õigusaktide tõlgendamine
Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. 21. Õiguse realiseerimine
Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris. 24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress · Tunnustati paavst Bonifatiuse bullasid vastaste poolt, millega ka Liivim seisused legaliseerisid Riia inkorporeerimise (st nõustusid, et Riia pp seotud tihedalt Sks orduga, sest pp ja toomhärrad pidi olema Sks ordu liikmed). Ordu arvas, et pärast seda on teiste pk-de inkorp ainult aja küsimus ja tegi järeleandmisi, mis edaspidi suurte tagajärgedega. · Ordu loobus õigusest nõuda pk-i ja nende vasalle osa võtma sõjakäikudest ja otsest maakistest-vähendas Ordu pol kaalu nii sise kui välisasjades, nõrgendas nii ordu kui ka kogu Liivim sõj jõudu.
normatiivakte, s.t selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas Normatiivakti subjektiline kehtivus – määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, bipatriidid, välismaalased) Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel (normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse) kodifitseerimise teel (normatiivaktid töötatakse sisuliselt läbi) Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX – elektrooniline andmepank. 31. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi:
erinorme. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) konfitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Õiguse realiseerimine. Õiguspärane käitumine.
Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 7. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: · inkorporeerimise teel; · kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms 8. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid
teatud isikute kohta, st spetsiaalsubjekt (üliõpilased, kodanikud, välismaalased jne) 33. Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on korrastada seadusandlus, viia need teatud süsteemi. Tuntakse kaht põhilist süstematiseerimise viisi: Inkorporeerimine: õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vormelises järjestuses. Inkorporeerimise otsuse langetab pädev riigiorgan, kes määrab ka inkorporrerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Jaotatakse ametlikuks ja mitteametlikuks. Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused, reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt
1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra. Orduvastased toetusid Kalmarile, kuigi sealt sõjalist abi ei tulnud. Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära Euroopasse. 1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast. 1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna. Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused. ...
¹ Samas: riigi halduspoliitika konkreetsete valdkondade funktsioone võib olla sama palju kui õigusharusid või isegi rohkem. 79 Tuntakse kahte põhilist süstematiseerimise viisi: 1) inkorporeerimine - õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan (enamasti parlament või valitsus), kes määrab ka inkorporeerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte (selles on erinevus kodifitseerimisest! - vt järgnevalt); 2) kodifitseerimine - paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti
konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahendite kui juhenditega hilisemate suhtes. Seejuures ei ole siduv mitte lahend ise kui selline tervikuna, vaid üksnes selle lahendi aluseks olev ratio decidendi. Inkorporeerimine — õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan (enamasti parlament või valitsus), kes määrab ka inkorporeerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Kodifitseerimine — paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi
organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 16 Vikipeedia. Võrgulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Territoorium (26.12.2011) Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. ÕIGUSSUHE Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
vastuvõetud seadused ja sõlmitud lepingud ,,maa ülimuslikeks seadusteks". 5. Põhiseaduse parandused 5.1. Põhiseaduse parandamise menetlus 1791.a. Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights) 5.2.1. Deklaratsiooni rakendamine osariikides- Algselt käsitati seda pelgalt riigi keskvalitsuse samme piiravana. Alates 1925. aastast suurendas Ülemkohus osariikides rakendatavate sätete arvu. Seda tehti valikulise inkorporeerimise kaudu- osariikides rakendati neid ,,Õ dekl" osi, mida enamik kohtunikke pidas demokraatliku ühiskonna aluseks. 1970. aastate alguseks oli Ülemkohus inkorporeerinud enamiku ,,Õ dekl" sätetest. 5.2.2. Antud õigused ja vabadused Eneseväljendamisvabadus- sõnavabadus, trükivabadus, usuvabadus Isiklik julgeolek- õigus õigusabile, läbiotsimiste ja konfiskeerimiste keelustamie ilma põhjuseta, julma ja ebakohase karistuse keelustamine.
rooma keisri heakskiit. Ordumeister esitab analoogilised nõuded aga Kettler soovib, et temast saaks Poola kuninga vasall ning ta saaks mingi osa Liivimaast enda kätte. Kuningas näeb, et Liivimaa inkorporeeritakse Poola riiki nagu see oli toimunud 1525 a Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga. Liivimaalased tahavad olla seotud mõlema osaga ( nii Poola kui ka Leeduga). See väidetavalt poleks aga võimalik olnud. Poola sei oli Liivimaa inkorporeerimise vastu, mis oli ka liivimaalastele teada. Leedulased olid aga huvitatud, et Liivimaa tuleks nende koosseisu. 21 nov lubaduste hulka kuulub ka see, et Wilhelm säilitab oma valdused peapiiskopkonnast ja Kettler pidi saama ühe osa Liivimaast, Kettler saab hertsogi tiitli. Liivimaa seisused on kõigega nõus va Leeduga liitmisega. Liivimaa seisused alistusid siis isiklikult Sigismund II-le. Tulevikus pidid lahendame kuuluvuse küsimuse. 27 nov teatab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
