f E1 10.Stimuleeritud kiirgus on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus.Tekib koherentne valgus. f 2f 11.Energiatasemete tavahõiveTavaolekus on aines ülekaalus madalamal energiatasemel olevad aatomid PöördhõiveÜlekaalus on stimuleeritud kiirgus.Üle poole aatomitest on kõrgemal energiatasemel. Tavahõive Pöördhõive Em Em Ek Ek 12.Spontaanne vs. Stimuleeritud kiirgus Spontaanse kiirguse korral läheb aatom ise enesest kõrgemalt madalamale energiataseme
13. Millest ja kuidas sõltub spektrijoone intensiivsus ? Intensiivsuse jaotus spektrijoonte vahel sõltub aga tugevasti füüsikalistest tingimustest keskkonnas, kus toimub aine ergastamine. 14. Mis on spontaanne kiirgus? on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. 16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega. 17. Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ?
kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud
toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Laserite töö põhineb pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine
pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. · Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse.
Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu teiste valgustekke ilminguteks. 28. Miks nimetatakse teda külmaks helenduseks? Lk 73 Kuna helenduse põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine. 29. Nimeta kolm võimalikku siirdeliiki aatomite energiatasemete vahel. Lk 75 Siirdeliigid energiatasemete vahel: Neeldumine, spontaanne ja stimuleeritud kiirgus 30. Mis vahe on spontaansel (iseeneselikul) ja stimuleeritud (e sund e. indutseeritud) kiirgusel? Kuidas erinevad neil tekivad valguslained? Miks viib stimuleeritud kiirgus aatomite kogumile langeva valguse võimendamisele? Lk 75-76 Spontaanne kiirgus: tekib iseeneslikult vabakiirgus aatom kiirgab ise footoni Sundkiirgus: on stimuleeritud kiirgus, kus footon sundis elektroni alla hüppama. Spontaanne kiirgus: valgusvoog on nõrgenenud, Sundkiirgus: valgusvoog on tugevnenud.
Laser Laser (Ligth Amplification by Stimulated Emission of Radiation - valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laseri ehitus Laseri sünteetiline rubiinkristall töödeldakse silindriks, mille telje pikkus ületab tublisti läbimõõtu. Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasapatalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja
!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk spontaanne kiirgus 3.stimuleeritud kiirgus(footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed) Laserid-on eriliiki valgusallikad,milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe (L-light,A-amplification by, S-stimulated, E-emission of, R-radiation ehk valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) *pöördhõive saavutamine on laseriehituse põhiprobleem *pöördhõive-aatomite või molekulide kogumi ajutine seisund,milles ergastatud osakesi on rohkem kui ergastamata osakesi *tavahõive- aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata
Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow ´ga.
Referaat Laserite kasutamine 2010 Laseritest Juba 1917 tõestas Albert Einstein teoreetilist stimuleeritud kiirguse olemasolu, esimene töötav laser loodi aga alles 1960. aastal. Selle aasta 16. märtsil demonstreeris Theodore Maiman esimest funktsioneerivat laserit Hughes'i uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu". Aatom kiirgab valguse footoni
elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive seisundis on mõne tasemepaari hõivatus vastupidine: kõrgem tase on asustatum. · Pöördhõivestatud aatomite kogumis ületab stimuleeritud kiirgusaktide sagedus neeldumisaktide oma.
laser. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all erinevad laseritüübid koos nende tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate kasutusotstarvetega. Põgusalt vaadeldakse eestlaste rolli laserite arendamisel ja kasutamisel. 3 Definitsioon Laser tuleneb inglisekeelsetest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,valguse võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on kvantelektroonika põhiseade- kvantgeneraator. Koherentvalguse generaator rajaneb valguse stimuleeritud kiirgusel. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust (lainepikkus 1mm). Lühidalt laserite ajaloost Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele
Laserid Laseriks nimetatakse seadet, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valgus kimpe. Sõna ,,laser" tuleneb ingliskeelsete sõnade Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation esitähtedest, mis tähendab valguse võimendumist stimuleeritud kiirguse kaudu. Stimuleeritud kiirguse tõestas juba 1916. aastal Albert Einstein, kuid esimese laseri teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20
Elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel aatomitega (aktiivaine) toimub viimaste üleminek ergastatud seisundisse. Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Stimuleeritud e. sundkiirguseks nimetatakse sellist elektromagnetkiirgust, mis tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust põhiolekusse välise kiirguse (neeldunud footoni) mõjul. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui
Laser Mirell Lattik ja Simona Sulbi Kanepi 2010 · Light (valgus) · Amplification (võimendus) · Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisun...
LASERITE KASUTUSALA Helen Hunt Grete Laane XII B Mis on laser? On tehisvalgusallikas. Laser (valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe (võivad olla ülieredad). Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laserite kasutusala Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks. Elektroonikas CDseadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes. Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia. Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laserite kasutusala Sõjaväes
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse
Kirjelda laseri ehitust ja tööpõhimõtet Laseri põhilised osad: optiliseks aktiivne keskkond, peegel, poolpeegel, laserkiir. Pump ergastab aatomeid/molekule. Seejärel toimuvad spontaanne kiirgumine, stimuleeritud kiirgumine ja kiirguse neeldumine. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed tagasi ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumise, mis on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus.
pikaealisemad seisundid. 21. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. See tekib luminofooride kiirgamisel. 22. Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus? Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive
Aatomi planetaarmudel: aatom koosneb pos laetud tuumast, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja tuuma elektrostaatilises väljas tiirlevatest elektronidest. Bohri 1.postulaat: aatom võib olla vaid kindlates (stat) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Stat olekus aatom ei kiirga. Bohri 2: aatomi üleminekul stat olekust energiaga Em olekusse enegriaga Ek kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf=Em-Ek. Aatomispektrite unikaalsus: erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirjus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob vale...
kiirguslaviiniks. 22. Spektrijoonte intensiivsust uurides leidi, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal,
Laser Kortsude silumine Mis on laser? Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation) valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu · on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumi...
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat
- Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser? - Laseri toimimise aluseks on stimuleeritud kiirgus - Kiirgaine sunnitakse kiirgama nii, et elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel ja kui elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel, siis kiirgaine kiirgab ainult ühte kiirgust ehk värvi.
- Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser? - Laseri toimimise aluseks on stimuleeritud kiirgus - Kiirgaine sunnitakse kiirgama nii, et elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel ja kui elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel, siis kiirgaine kiirgab ainult ühte kiirgust ehk värvi.
Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid
......................................................................................................... 9 3 Mis on laser? Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laseri tüübid Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid · välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser · süsinikdioksiidlaser
on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist mitte üksnes tugevdada vaid ka nõrgendada. pöördhõive tähendab - seisundit, milles aatomikogumis on ülekaalus ergastatud aatomid. mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta, seda EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva
. 5 Praktika............................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 7 2 Mis on laser? Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos)
2 LASERIST ÜLDISELT Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Sõna "laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu [2]. Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga, mis võimaldab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. [2]
elektrone.In.jaoks on soojuskiirgus kõige olulisem Külm valgus Bohri aatomi mudeli järgi Valgus tekib siis kui elektron läheb kõrgema en.nivoolt madalama en.nivoole.Madala en.nivoo kus elektron on tavaliselt põhiseisus (stabiilne;eluiga on väga pikk) Kõrgema en.seisundit nim.ergastatud seisundiks (ebastabiilne,eluiga on lühike).Ergastatud seisundi eluiga on 1 * 10-9 s Ergastanud seisundi eluiga on mis kulub ergastatud seisundist põhiolekusse minekuks. 10) Stimuleeritud kiirgus e. sundkiirgus kui footon tabab aatomit ergastustasemel sunnib ta aatomit kiirgama.Stimuleeriv ja kiiratud footon on omavahel koherentsed,teineteise täpsed koopiad 11) Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel.Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. Laserkiirguse kasut.nt silmaraviks määratud laser;lasernoorendus-näokortsud;naharavi laseriga TUUMAFÜÜSIKA
(10-3 sekundit) Luminestsents valguse toimel tekkinud kiirgus Luminofoor aine, mis kiirgab valgust Fluoroestsents aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus Fosforestsents ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba ergastatud aatomit või elektroni, siis ta sunnib seda üle minema madalamale energiatasemele ja sealjuures peab ta kiirgama täpselt samasugust footonit) Tavahõive -olukord, kus aines on ülekaalus madala energiatasemega aatomid Pöördhõive olek, kus enamik aatomeid on ergastatud olekus Laser - seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite
Bohr: I aatom võib viibida püsivalt ainult kindla energiaga olekutes, mis moodustavad diskreetse rea, st et elektron võib viibida ainult kindlatel kaugustel aatomi tuumast. II elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energ...
1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. [5 EE lk.411 ; ,,Laserid" lk.4 ; wikipedia.org./wiki/laser ; google.ee/esimene laser] Lasereid on erinevaid tüüpe ja neid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Suuremad
teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus (wikipedia). TOF (Time of Flight) –iseloomustab skaneerimise seadme kaugusmääramise tööpõhimõtet – valguse levimise kiiruse abil. Laseseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Signaali edasi-tagasi liikumise aja järgi määratakse objekti kaugus.
Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus süstitakse eelneval seemnevedeliku töötlusel eraldatud parima kvaliteediga seemnerakud peene kateetri abil emakaõõnde.Sperma patoloogia korral on rasestumise tõenäosus IUI protseduuriga madal. Ka on üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine.
üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul) Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus. Stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus tekib nii, et kui footon stimuleerib ja sunnib aatomit alla hüppama, siis see võngub seisundite vahel.Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. · Mis on tava ja tööhõive? Tavahõive on energiatasemete tavaasustus. Tööhõive(ehk pöördehõive) ülakorruse üleasustatus, tekib kiirgusvõimeliste ergastatud aatomite ülekaal.
· Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude
moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus - on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus .Tekib koherentne valgus. Metastabiilne seisund-aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Tavahõive-Tavaolukorras moodustavad alati
LASERI LEIUTAMINE Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda
väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised
Turule sisenemisel esitatavad peamised küsimused Välisturule sisenemise motiivid VÄLISTURULE SISENEMISE OTSUSE MOTIVEERING Probleemi Võimaluse kasutamine lahendamine Operatsiooniline Sisemiselt Väliselt stimuleeritult stimuleeritult I IV Strateegiline Sisemiselt ja väliselt Sisemiselt ja väliselt stimuleeritud stimuleeritud II III Strateegilised eesmärgid on seotud firma pikaajaliste plaanidega ja hõlmavad firma kasvu, toodete mitmekesistamist, kasumi suurust Operatsioonilised eesmärgid on seotud taotletava strateegia rakendamiseks vajaliku taktika elluviimiseks Välisturule sisenemise motiivid · Esimeses kvadrandis motiveerib välisturule sisenemist näiteks üleliigsete toodangu varude olemasolu. Turule
Fifth level esimese töötava laseri, milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiinist laser Lihtne rubiinlaseri ehitus Laserite ajalugu LASER on lühendsõna: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil) Roy Glauber, 80, John Hall, 71, Theodor Hänsch, 63, USA Harvardi Ülik. USA Colorado Saksamaa, Müncheni professor Ülik. professor Ülik. professor 2005. A. Nobeli füüsikalaureaadid Üldse on laseritega seotud tööde eest määratud 16 Nobeli füüsikaauhinda (incl. 2005) 8 Mille poolest erineb laservalgus tavalisest valgusest ?
1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega. Soodustavad limaskesta paranemist. K. Vahenõmm 2018
10-8s. 7. Millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat kasutades energianivoo mõistet? 8. Ionisatsioonienergia energia, mille tulemusel elektron lahkub aatomist. 9. Kvandi energia ja kiirguse sagedus kiirgamisel ja neeldumisel: Kvandi energia võrdub energiate vahega. hf=|E2-E1|ja kiiratud kvandi sagedus on avaldatav: f=|E2-E1/h|. Sageduse arvutamise valem: fkn=R(1/n2- 1/k2). K-algoleku nivoo nr, n- lõppoleku nivoo nr, R= 3,2*1015Hz. 10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne, väike hajuvus ja küllaltki suure võimsusega. Kasutusalad:tehnikas(laserprinterid,CD-lugeja,
jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse
inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
