sürjektiivne. o Bijektiivsus tähendab, et igal hulga Y elemendil leidub täpselt üks originaal Pöördfunktsiooni mõiste 17 o DEF: Bijektiivse funktsiooni f : X→Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f 1: Y→X, mis seab igale y∈Y vastavusse sellise elemendi x∈X, mille korral f(x) = y. BINAARSED RELATSIOONID 21. Binaarse relatsiooni definitsioon. Näited. [2] Binaarne relatsioon o DEF: Binaarseks relatsiooniks e. seoseks hulkade X ja Y elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka R ⊆ XY. Näited o Näide 1. Olgu X = {a, b, c, d, e, f, g, h} ja Y = {1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8}. Kaks elementi x ∈ X ja y ∈ Y loeme seotuks parajasti siis, kui nad koos määravad tavalisel malelaual musta värvi välja
ümberkorraldusi. Relatsiooniline Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega.
d. Bijektiivse funktsiooni f : X Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f -1 : Y X, mis seab igale y Y vastavusse sellise elemendi x X, mille korral f(x) = y. 21) Relatsioonide esitusviisid: a. Loend: definitsiooni järgi on relatsioon paaride hulk. Kui see hulk on lõplik, siis saab teda esitada elementide (so paarida) loendina. Nt, vaatleme neljaelemendilisel hulgal X = {1, 2, 3, 4} määratud relatsiooni R, mis kehtib kahe arvu x ja y vahel parajasti siis, kui nende arvude sõnalises kujus ei leidu ühist tähte (,,sõltumatud arvud"). Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ja tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)} b. Boole'i maatriks: olgu R relatsioon hulkade X = {x1, x2, ..., xm} ja Y = {y1, y2, ..., yn} vahel. Seame relatsioonile R vastavusse m×n-maatriksi, kus maatriski element . Nt, jaguvusrelatsioon.
Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest. o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1
kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1. Kiirendada andmete otsimist ja sorteerimist (juhul kui otsimine toimub mingi võtme e. kriteeriumi järgi.) 2. Kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsus (kõik primaarvõtmed ja UNIQUE-piiranguga väljad indekseeritakse automaatselt andmebaasisüsteemis) Võtmed · Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: - atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). - atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). - tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus). · Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k. candidate key) on supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti
andmebaasisüsteemides Töö ajal kõik andmed muutmälus andmetele kiirem ligipääs 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) Relatsiooniline andmebaas on nime omav relatsiooniliste muutujate (relvaride) kogum. Relvarid on relatsioonilises andmebaasis järjestamata. Igal relvaril on relatsioonilise andmebaasi piires unikaalne nimi st viitamine nime, mitte järjekorranumbri, alusel. Iga relvar (relatsiooniline muutuja) on mingit relatsiooni tüüpi. Igal ajahetkel on relvaril üks väärtus. Iga relatsiooni tüüpi väärtust nimetatakse relatsiooniks. Kuna relvar on relatsiooni tüüpi, siis iga selle väärtus on relatsioon. Relatsioon koosneb päisest ja kehandist, kusjuures relatsiooni päis vastab selle tüübi päisele. Päis esitab üldistatud väite e. predikaadi reaalse maailma kohta. Predikaat on tõeväärtusfunktsioon kõigi parameetrite asendamisel väärtustega
N ä iteks j ärj es tus s eos < tähendab naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi) R elats iooni võib es itada paaride loendina nagu ees pool, eriti j uhul kui paare on vähe. Teine võima lus relats ioonide es itamis eks on suunatud graaf. K as utame hulga A j a hulga B ele ment e gaafi tippudena (punktid joonis el) ja tõmb ame kaare punktis t a A punktini b B juhul kui paar (a,b) kuulub vas tavas s e relats iooni. Tule mus ena s aame graafi kus kaared viivad hulgas t A hulka B j a hulkade s ee s kaari pole
N ä iteks j ärj es tus s eos < tähendab naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi) R elats iooni võib es itada paaride loendina nagu ees pool, eriti j uhul kui paare on vähe. Teine võima lus relats ioonide es itamis eks on suunatud graaf. K as utame hulga A j a hulga B ele ment e gaafi tippudena (punktid joonis el) ja tõmb ame kaare punktis t a A punktini b B juhul kui paar (a,b) kuulub vas tavas s e relats iooni. Tule mus ena s aame graafi kus kaared viivad hulgas t A hulka B j a hulkade s ee s kaari pole
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk. 22. Mis on binaarsuhte alushulk? Binaarsuhte alushulk on hulk, millel on määratud relatsioon. 23. Mis on relatsioonikriteerium? Relatsioonikriteerium on reegel, mille abil on alushulga elemendid seotud vastavuspaarideks. 24. Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas? Relatsioonil ei pea alati relatsioonikriteerium olemas olema. 25. Millised on relatsiooni esitusviisid? Relatsioone võib esitada järjestatud paaride hulgana, orienteeritud graafina, naabrus- ehk lähedusmaatriksiga. 26. Millised on relatsioonide omadused? Relatsioonide omadused: a. Refleksiivsus – alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. b. Antirefleksiivsus – alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. c. Sümmeetria d. Antisümmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27
elementidele vastavaks tema lähtehulga elemente Milliseid tehteid saab teha vastavustega? Kompositsioon Funktsioon on kõikjal määratud ühene vastavus Üks-ühene funktsioon on injektsioon Kõikjale määratud funktsioon on sürjektsioon Kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on bijektsioon Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka bijektsioon Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid? Naabrusmaatriks, orienteeritud graaf, järjestatud paaride hulk Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas? Väär Millised relatsioonide omadused on olemas ? Antitransitiivsus, Antirefleksiivsus, Refleksiivsus, Antisümmeetria, Sümmeetria, Transitiivsus Millised omadused graafil? Antirefleksiivsus Antisümmeetria Antitransitiivsus Millised omadused on graafil? Antisümmeetria Antirefleksiivsus Transitiivsus Millised omadused graafil?
Tükeldused: Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Binaarushet ehk relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte
Kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on bijektsioon: sihthulk on üks ja sama hulk: ( "Relatsioon hulgal M" )
D (ϕ) ⊂ M R (ϕ) ⊂ M ϕ ⊂ M×M
Α ϕ: Β
a 5
Relatsiooni tähistatakse eelistatult tähega R: R ⊂ M×M
b 4
Kui R on binaarne relatsioon ja
Millist hulka nimetatakse osaliselt järjestatuks`? Sellist hulka, kus vähemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldavad järjestuskriteeriumiga võrreldavad, nimetatakse osaliselt järjestatud hulgaks. Kuidas esitatakse järjestussuhet lühidalt tema alushulga ja järjestuskriteeriumi abil? (alushulk; järjestuskriteerium) Mis on täielik järjestussuhe? Näited. Kui hulga 2 mistahes elementi on järjestatavad siis sellist relatsiooni nimetatakse täielikuks järjestussuhteks ehk lineaarjärjestuseks ja sellist hulka M nimetatakse täielikult järjestatud hulgaks. Vt näited lk 132 Mis on Hasse diagramm? Kuidas ta koostatakse? Hasse diagramm on osalise järjestussuhte illustratiivne graafiline esitus. Diagramm koosneb sihipäraselt paigutatud ja joontega ühendatud alushulga elementides. 2 nõuet, vaata lk 133 kõige üleval. Millisel juhul ütleme, et üks element diagrammil katab teise elemendi?
bijektsioon kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on : sürjektsioon kõikjale määratud funktsioon on : Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka . . . sisesta õige termin : Vastus: bijektsioon Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: orienteeritud graaf järjestatud paaride hulk naabrusmaatriks aritmeetikaavaldis loogikaavaldis Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised relatsioonide omadused on olemas ? vali kõik õiged : Vali üks või enam:
kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on : bijektsioon Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka . . . sisesta õige termin : Vastus: bijektsioon Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid ? vali kõik õiged : Valige üks või mitu: loogikaavaldis järjestatud paaride hulk aritmeetikaavaldis naabrusmaatriks orienteeritud graaf Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas
on seotud. Sürjektsioon on kõikjale määratud funktsioon. Injektsioon on üks-ühene määratud funktsioon. Bijektsioon on kõikjale üks-ühene funktsioon. Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus lähethulk ja sihthulk on sama hulk. Binaarsuhte alushulk on hulk, mille relatsioon on määratud. Relatsioonikriteerium on binaarsuhet moodustav reegel. Relatsiooni saab esitada järjestatud paaride hulgana, naarbusmaatriksiga, graafina. Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon transitiivseks. Tükeldused: Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans. Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud. Tükeldus koosneb klassidest.
Correct injektsioon, siis on ta ka . . . Mark 1.00 out of sisesta õige termin : 1.00 Answer: bijektsioon Question 10 Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid ? Correct vali kõik õiged : Mark 1.00 out of 1.00 Select one or more: naabrusmaatriks aritmeetikaavaldis
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme, poliitikat, üleüldisi globaalseid probleeme vms. Ma ei soovi siin...
Kui sellist seost poleks, oleks meie jaoks olemas mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. nähtused. Kogemusanaloogiatel tuleb näidata, millised paratamatud aprioorsed seosed peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele ja üheaegselt-olemisele: a) “substantsi püsivuse printsiip”: “Nähtumuste igasuguse vahelduvuse puhul on substants püsiv ja selle hulk looduses ei suurene ega vähene” (B 224). b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232).
c) andmebaasis olemasolevaid andmeid ei saa tuletada sama andmebaasi muude andmete ühendamise või kombineerimise teel. 35) Kuidas saadakse andmete uuringu suur kiirus? a) turboboost b) indeksite defineerimisega c) parem internet 36) Mis on kandidaatvõti? a) võti, mis kandideerib kuhugi b) võtme kanditaat c) supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. 37) Mis on primaarvõti? a) esimene võti b) võti, mis avab kõik uksed c) kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. 38) Mida nimetatakse alternatiivseks võtmeks? a) primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid. b) teine võti c) avab ainult ühe ukse 39) Mis on supervõti? a) kuldne võti b) atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. c) suur võti 40) Mis on intelligentne võti? a) tark võti b) sisulise tähendusega võti c) võti on võimeline õppima
P(X) = false, kui argumendina esitet hulk on iseenda elemendiks. Kontrollime hulka Y = {X | P(X)} Eeldades, et Y kuuluks hulka Y, saame P(Y) = false => Y ei kuulu hulka Y Eeldades, et Y ei kuulu hulka Y, saame P(Y) = true => Y kuulub Y Paradokside elimineerimine hulkade hierarhia ja klassifitseerimisega. 2. Relatsioonid. Ekvivalentsi- ja järjestusseosed. Relatsioon ehk seos hulkade A ja B vahel on alamhulk A x B-le. Seos hulgal A on alamhulk A x A-le. Pöördrelatsioon R-1 on relatsiooni täiend. aRb -> Elemendid a ja b on seoses R Refleksiivsus - iga a korral aRa (a on iseendaga seoses) Sümmeetria iga a korral aRb => bRa (kõik seosed on vastastikused) Transitiivsus iga a korral aRb && bRc => aRc (põhimõtteliselt järjestusseos) Ekvivalentsiseoseks nimetatakse seost, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Elemendiga a (A element) ekvivalentsete elementide hulka nimetatakse a ekvivalentsiklassiks (hulgal A).
kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole tunnetuslikke (konstitutiivseid) funktsioone, võimaldavad aga mõistuse tunnetuse kokkuvõtta ja ühtsustada. Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Seo kõik psüühilised ilmingud nii nagu oleks nende aluseks üks terviklik hing. Maailma idee ütleb mulle: Seo tinglike ilmingute read nii, nagu oleks nende aluseks üks
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
mõjusid üksteisele. Gümnaasiumi kümnendas klassis astusin kooli õpilasesinduse liikmeks, kus ma sain väga hästi läbi ühe tüdrukuga. Olin olnud põhikoolis õpilasomavalitsuse president ja tahtsin ka nüüd samale ametikohale kandideerida. Kuuldes, et too koolikaaslane on samuti väga motiveeritud sellest ametikohast, otsustasin ise mitte kandideerida, sest tahtsin hoida häid suhteid. Duelli astudes oleks meist saanud vaenlased ja see oleks kogu relatsiooni ära rikkunud. Siinkohal ongi hea öelda, et vastasmõjudega tuleb arvestada. Taaskord saab näite tuua õppetööst lähtuvalt, mis on seotud sihtidest lähtumise printiibiga. Põhilause järgi tuleb alati lähtuda, mis tahes tegevuse korral, sellest, milline on oodatav tulemus. Tulles ülikooli sean ma omale sihid - ma tahan saada advokaadiks, loon oma büroo, saan rikkaks, ostan auto, loon pere. Selliste suurte otsuste jaoks peab alati võtma aega ja
6. antitransitiivsus (𝛼6 ): ∀𝑎, 𝑏, 𝑐 ∈ 𝑀[(𝑎𝑅𝑏) ∧ (𝑏𝑅𝑐) → (𝑎𝑅̅ 𝑐)] Kui relatsioon pole trans ega antitrans, siis nim teda mittetransitiivseks. Kõik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist välistavad: ühe omaduse kehtimine välistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei tähenda ta vastandomaduse kehtimist. OK TÜKELDUSED Binaarsuhet ehk relatsiooni nim ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, summ. või transitiivne. Ekvivalentsisuhe määrab oma ühe alushulga ühe tükelduse. Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. Tükelduse kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Omadused Ükski plokk pole tühi hulk: ∀𝐵𝑖 ∈ 𝑃(𝐵𝑖 ≠ ∅)
Materjal õpikus. Lk 5355 (sidusus). Ülesanne 5. Teha kindlaks, kas järgmine positiivsete reaalarvude hulgal määratud relatsioon x2 y R = {(x, y) : 2 = } y x on ekvivalents. 2 Lahendus. Võrdus xy2 = xy on samaväärne võrdusega x3 = y 3, sest põhi- hulga elemendid on positiivsed reaalarvud. Järelikult võib relatsiooni esitada kujul R = {(x, y) : x3 = y 3 }. Kontrollime ekvivalentsi omaduste kehtivust. · Relatsioon on refleksiivne, sest iga positiivse reaalarvu x korral kehtib x3 = x3 , st (x, x) R. · Relatsioon on sümmeetriline, sest kui x3 = y 3, siis ka y 3 = x3 , st kui (x, y) R, siis ka (y, x) R. · Relatsioon on transitiivne, sest kui x3 = y 3 ja y 3 = z 3 , x3 = z 3 , st kui (x, y) R ja (y, z) R, siis ka (x, z) R.
Sellest järeldub ka, et makrofüüsikas kaob vastav korrelatsioon, kuna makroskoopiliste mõjudega võrreldes on h kaduvväike suurus. Määramatuse printsiip on aluseks mikroobjektide mõõtmisteooriale näidates, mis liiki informatsiooni on võimalik saada. Määramatuse relatsioone kasutatakse mitmesuguste suuruste väärtusvahemikkude hindamiseks (nt energia suurusjärgud ja nivoode laiused nitmesugustes süsteemides). 32. Kuidas tõlgendada määramatuse relatsiooni energia ja aja vahel? Määramatuse seos kehtib ja energia ja aja vahel: Et h , (32.1) kus E on efektiivne energiavahemik, millesse langevad mõõdetavad energiaväärtused, t - ajavahemik, mille vältel mõõtmisi teostatakse. Kuna t suurusjärk ei saa ületada süsteemi keskmist eluiga antud olekus, siis teades näiteks
2) mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo-ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus Anglo-ameerika tõlgendusprobleemid: 1) õige ratio decidendi või obiter dictum'i leidmine 2) õige relatsiooni leidmine; 3) diskretsiooni välistamine - näiteks juhtudeks, mil norme või seadust ei ole, on USA kohtud välja töötanud oma reeglite süsteemi, mille alusel nad keelduvad kohtuasju menetlusse võtmast - seda nimetatakse judicial gatekeeping 4) kontroverside lahendamine - kui kehtiva õiguse alusel seda teha ei saa (on absoluutne lünk), siis algatatakse vastav protseduur lünga likvideerimiseks - nt saadetakse lünk reguleerimiseks pädevale subjektile (presidendile või Kongressile);
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. Samasuguse tõlgenduse võib anda ka Planck'i energiakvandile: ülekantav energiahulk määrab minimaalse ajavahemiku (perioodi), mille vältel on ülekanne võimalik. 1927. aastal andis saksa füüsik Werner Heisenberg neile valemitele kuju, mis on tänapäeval tuntud määramatuse relatsiooni nime all: Suurusi , , ja võib käsitleda kui tavalisi mõõtmisvigu. Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. Filosoofilistes tõlgendustes räägitaksegi tavaliselt "mõõtmistäpsusest". Tavaväide on järgmine: mida täpsemalt püüame määrata impulssi (energiat), seda ebatäpsemaks muutub asukoht (aeg).
Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. Samasuguse tõlgenduse võib anda ka Planck'i energiakvandile: ülekantav energiahulk määrab minimaalse ajavahemiku (perioodi), mille vältel on ülekanne võimalik. 1927. aastal andis saksa füüsik Werner Heisenberg neile valemitele kuju, mis on tänapäeval tuntud määramatuse relatsiooni nime all: Suurusi , , ja võib käsitleda kui tavalisi mõõtmisvigu. Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. Filosoofilistes tõlgendustes räägitaksegi tavaliselt "mõõtmistäpsusest". Tavaväide on järgmine: mida täpsemalt püüame määrata impulssi (energiat), seda ebatäpsemaks muutub asukoht (aeg).
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Seadusandja, sa ei saa PÕ muuta, sest siis sa pead PS muutma. Iga selline muudatus on kindlasti avatud, selle kohta võib läbi viia menetluse. Seadusandjad eriti ei kipu PÕ kaotama, kõik tahavad midagi juurde anda, ära võtta ei taha keegi. See tahab PÕ stabiilsuse ning isegi kasvu. · Objektiivsed / subjektiivsed õigused Subjektiivne õigus on kolmekohaline relatsioon õiguskandja, õiguse adressaadi ja õiguse eseme vahel. Selle relatsiooni saab ümber pöörata, see on loogilised ekvivalentne. RabE ObaE Objektiivne õigus on kahekohaline relatsioon. ObE (b on kohustatud E-ks) Mingit ekvivalentsi ei ole, sest a-d ei ole. Puhtobjektiivsed kohustused, kus see, kellel on kohustused, on kohutatud seda täitma, kuid kellelgi pole õigus temalt seda nõuda. Valijad valivad, järgmine kord antakse hinnang valitute tegevusele.
palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus (vt eelmises paragrahvis). Ülalpool käsitlesime tõlgendamise viise ja võtteid, mida kasutatakse eeskätt kontinentaalse õigussüsteemi normide analüüsiks. Nad on rakendatavad ka prejudikatiivsete normide puhul. Kuid peale selle on anglo-ameerika õigussüsteemis kohtutel spetsiifilisemaks probleemiks: 1) õige ratio decidendi või obiter dictum'i leidmine; 2) õige relatsiooni leidmine; 3) diskretsiooni välistamine - näiteks juhtudeks, mil norme või seadust ei ole, on USA kohtud välja töötanud oma reeglite süsteemi, mille alusel nad keelduvad kohtuasju menetlusse võtmast - seda nimetatakse judicial gatekeeping; 4) kontroverside lahendamine - kui kehtiva õiguse alusel seda teha ei saa (on absoluutne lünk), siis algatatakse vastav protseduur lünga likvideerimiseks - nt saadetakse
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
