Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad
jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid:
teisaldamistasu ära maksnud. Seega on hageja sõiduk kostja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi) as Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus § 305-307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Laeva asjaõigusseadus III KINNISASJAÕIGUS 13.-14. Kinnistusraamat Põhimaterjal: Schwab/Prütting: § 15-20. Kommentaar I § 51-632. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-128-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-22; - (11) Asjaõiguslepinguga toimub kinnisasjaõiguse käsutamine ja selle alusel tehti kuni 30. juunini 2003. a kehtinud AÕS § 64 lg 1 alusel kanne kinnistusraamatusse. Kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse omandamise, sealhulgas heauskse
.....................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................................................5 2.2. Kinnistusraamatusüsteemi tähtsus...........................................................................................6 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand...............................................................................................7 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused...................................................................................8 2.5. Kinnistusraamat ja järjekohtade kord.......................................................................................9 3. Kinnisasjaõiguste seadmine, ülekandmine ja lõpetamine............................................................
4. Kinnisvaraturu iseäärasused. Nende mõju majandusele. - hinnakujundamise iseärasused - müüjate ja ostjate piiratud arv, - turgude lokaalsus, - regionaalmajanduse seis, - nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul, - kõrge tehingute korraldamise hind, - kinnisvara esmase ja korduvkinnisvara turg, - kinnisvara madal likviidsus, - kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu
1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;
(vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega
, , ., , . , , . . , . 26. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. , . , . , . ,, , , . , . 27.Valitseva ja teeniva kinnisasja mõisted seoses reaalservituutidega , . 28. Reaalservituutide lõpetamise eeldused ja võimalused osapoolte nõudmisel. . kinnisturaamat. , Kinnistusraamat . 29. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses. . , , . . . . . . , . . 30. Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. 99 . kinnistusraamat. . , 4 ., , . . . 31. . Üüri-/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses. . . , . 32.
Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt isiku elu lõpuni o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid:
17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada
valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik. Kohtulike nõuete esitamine: valdusel on ka kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse. 4. Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamatu eesmärk:anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine - kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
kommertspandilepingut. Kommertspandi ulatus Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu. Need on näiteks kassas või pangas olev raha, aktsiad, osakud, väärtpaberid, samuti vara, millele saab seada teist liiki pante (näiteks hüpoteek). Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu. 29. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. 30. Millised on kinnistusraamatu funktsioonid?
asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama
kinnistusraamatusse sisestatud informatsioon. Seda teevad kinnistamiseks pädevad isikud- kohtunikud või kohtuniku abi. Tehakse kinnistamisavalduse esitamisel! ❏ Kinnistusraamatu pidamine on kohtumenetlus (AÕS, Kinnistusraamatuseadus). ❏ Tsiivilkohtumenetluse seadustik reguleerib kinnistusraamatusse kannete tegemist (§ 58, § 591). ❏ ! Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmeid ! ❏ Kinnistusraamat - on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
наследство pärand вступить в наследство pärandusse astuma наследственное право pärimisõigus наследник pärija наследовать pärima недвижимость kinnisvara движимое / недвижимое имущество vallasvara/kinnisvara закрепление недвижимости kinnistu kinnistamine крепостная книга kinnistusraamat внесение в крепостную книгу kanne kinnisturaamatusse вкладной лист vaheleht вкладыш vaheleht данные, сведения andmed, teatmed внесение данных andmete sisestamine выписка väljavõte выписка из нотариального регистра notariaalregistrist väljavõte отчуждать ........(что?) võõrandama отчуждение ........(чего
Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid). Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja
5. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise. Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida. Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks) 6. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis 7. Kes algatab detailplaneeringu? Kohalik omavalitsus 8. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) Kinnisvaraturg erineb tavalisest vabast turust, mille puhul turg reageerib kiiresti muutustele. Kinnisvaraturg ei ole efektiivne turg st. pakkumine ei reageeri nõudlusele kohe ning seda selgitavad alljärgnevad põhjused.
Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes 19. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand. Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus 20. Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamat on juriidiline register kinnisasjaõiguste kohta.Kinnistusraamat koosneb kolmest osast: · kinnistuspäevikust;- registreeritakse avaldused, milles on väljendatud soov kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Lisaks kantakse kinnistamispäevikusse avalduse vastuvõtmise kuupäev, vastava kinnistu number, määruse tegemise aeg,
Maaameti andmetel 2014 aastal oli 258 € /m2 ning KV kinnisvaraportraali alusel 400 € /m2 kohta). Võib väita, et 2014 aasta viimase kvartali suur kukkumine tehingute arvus ning ruutmeetri maksumuses tõi inimeste ootused reaalsusele lähemale. Vaadates aga 2015 aasta II kvartali hindade taastumist 2014 kolmanda kvartali tasemele, sealjuures tehingute arvu vähenemist, on ostetud pigem kallimaid kortereid (inimesed otsivad paremat hinna ning kvaliteedisuhet). 6 http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat (13.09.15) 10 M2 hindade võrdlus KV.ee hindadega 450 400 350 300 Jõhvi keskmine 250 Jõhvi keskmine KV.ee 200 150 100 50 0 Joonis 4. Ruutmeetrihinna võrdlus KV.ee lehel olevate hindadega. MÄRKUS. KV.ee hinnastatistika kättesaadav alates 2012 IV kvartalist.
kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et
rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik
· Olemuseks süütegude tuvastamine ja karistuse mõistmine · Tsiviialsjades · Eraisikute vahelised vaidlused · Haldusasjades,ehk avaliku võimu kontroll · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Seejuures vaid Riigikohus on pädev tunnistama õigusakti põhiseadusega vastuolus olevaks KOHTU FUNTKSIOONID 1)Õigusemõstmise välised funktioonid · Täitevvõimu ülesanded · Registrite üidamine(nt kinnistusraamat,äriregister) · Hoolduse,eesktoste seadmine · Seadusandliku võimu teostamine · Seaduste kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse järelvalve raames · Tõlgendamine · Lünkade ületamine KOHTUNIKE STAATUSE · EESMÄRK-sõltumatud kohtud ja kohtunikud -kohtuhalduse probleem · AMETIKOHA KINDLUS -ametisse nimetamise protseduur,kus oluline roll kohtusüsteemil enesel,mitte täitevvõimul
küsimus a. kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega b. kinnistusraamat on ainus allikas, kust on võimalik saada õiget ja adekvaatset teaved Eesti territooriumil asuvate hoonete kohta c. kinnistusraamatusse kandmisega tekib isikul omandiõigus kinnisasjale Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Keegi ei või end vabandada
asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti. 14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab
Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat. Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud. Kriminaalhooldusametnik on spetsiaalse väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja, kes kontrollib, kas
Hoonestusõiguse seadmine võib olla ka tingimuslik Hoonestusõiguse lõppemine ei või olla tingimuslik (sh ka hoonestaja surm) Kinnisasja omanik võib seada hoonestusõiguse ka enda kasuks (omanikuhoonestusõigus)– omanik peab selleks esitama vastava materiaalõigusliku tahteavalduse ja kinnistamisavalduse 1) Hoonestusõigus kantakse koormatava kinnisasja registriosa III jakku ja alati esimesele järjekohale (AÕS § 250) ja 2) Seatakse sisse eraldi hoonestusõiguse kinnistusraamat kuna hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, saab sellele omakorda seada hüpoteeki jt. piiratud asjaõiguseid v.a. hoonestusõigus Hoonestusõiguse käsutamine § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega.
Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 39. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on kinnisasjaga seotud asjaõigust käsitlevate andmete register, mis annab kolmandatele isikutele teavet kinnistute kohta. Kõik kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ning sellele antakse kordumatu number (kinnistu number). 40. Tsiviilõiguse subjektid. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid sõltumata subjektist ning autonoomse meetodi alusel ehk subjektid on võrdses õiguslikus seisundis
isikul on suurem õigus Valdus omandatakse 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest - valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu - valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei
kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et
ee/akt/13058153] (15.02.2012) 4. X-GIS. Kiirpäring maaregistrist [http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/] (22.02.2012) 5. Asjaõigusseadus – Riigi Teataja I osa, 1993, nr 39, art 590 (22.02.2012) 6. Riigi Teataja. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemis kord § 2. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378] (29.02.2012) 7. Delfi. Kaardi otsing. [http://kaart.otsing.delfi.ee/] (29.02.2012) 8. E-kinnistusraamat. [https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Avaleht.aspx] (29.02.2012) 9. Riigi Teataja. Maamaksuseaduse rakendamise kord § 1. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13108951?leiaKehtiv] (05.03.2012) 10. Maksu –ja Tolliamet. Maksumääras 2012. aastal. [http://www.emta.ee/index.php?id=29594] (05.03.2012) 11. Riigi Teataja. Elektriohutusseadus § 12. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897] (06.03.2012) 12. Kaing. M, Kinnisvara alused
Teenus X-tee mõistes on eeldefineeritud päring-vastus, mille asutuse (või ettevõtte) infosüsteem saadab andmekogule ja millele andmekogu annab vastuseks kokkulepitud andmete koosseisu. 31. Nimetada kolm riiklikku andmekogu, milles olevad andmeid saab üle interneti vaadata Ametlikud teadaanded RIK X-tee kinnisturaamat e-toimik elektrooniline Riigiteataja 32. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti kinnistuste ja kinnistuomanike kohta? Kinnistusraamat 33. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti etevõtete kohta? Äriregister, Krediidiinfo 34. Mis ja millises formaadis on e-arve? E-arve on elektrooniline arve, mis on XML vormingus 35. Kas e-kirja teel PDF kujul saabuv arve on e-arve? ei. ainult XML 36. Mis kasu on e-arvete kasutamisest? Looduse säilitus, kiire dokumendi saamine 37. Millised dokumendid peavad olema avalikus dokumendiregistris nähtavad? Pole juurdepääsu piiranguid. 38
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus Asjaõiguse printsiibid: *absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes *Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte *Avalikkuse põhimõte *Määratletuse põhimõte - igale asjale eraldi omand *Üleantavuse põhimõte *Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon 68. Mis on kinnistusraamat, selle tähtsus? kinnistusraamat koosneb iseseisvatest raamatutest - kinnistusraamatuks on iga kinnisasja suhtes kinnistusraamatus avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik;
Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel? Kasutusõigused, mis antakse võlaõiguslike ja asjaõiguslike kokkulepetega on erineva õiguskindlusega: · Võlaõiguslik - kehtib vaid kokkuleppe sõlminud isikute vahel, kolmandatele isikutele pole nähtav ja seetõttu pole ka neile automaatselt siduv. · Asjaõiguslik - kantud mingi servituudina või muu asjaõigusena kinnistusraamatusse, on siduv kinnisasja igakordse omaniku suhtes ja kuna on nähtav (kinnistusraamat on avalik) kõigile, siis on siduv ka kolmandatele isikutele. Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus
c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”) d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega 7 74. Omandi mõiste ja liigid.. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne
Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi teise valdusse võetud. Kui asi on vahepeal teise reaalsesse valdusesse võetud, tuleb valduse kaitseks esitada nõue. Valduse kohtulik kaitse Valdusel on ka kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse. 7. Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine. Kui vallasasjade puhul eeldame valdajalt, et ta on ka omanik, siis kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamat on avalik, s.t igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu
kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast 6. igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamat on riiklik register, mida peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnisasja omandamise tehing on selline, mis peab olema notariaalselt tõestatud. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras.
9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele.
sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad
Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.
üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega
tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nagu kalliskivid ja väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel, kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see temale. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud. Kinnistusraamatu kanded. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Asjaõigused saavad kinnistusraamatus järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav · Elektrooniline · Notariaalne kinnitamine · Notariaalne tõestamine 78. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. Asjaõigused: · Omand: isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus · Piiratud asjaõigused: o Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus o Reaalkoormatis kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid
Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Samuti peab olema notariaalselt tõestatud kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping. Kinnitusraamat: Tsiviilkäive vajab kindlaid aluseid. Mida väärtuslikum asi, seda olulisem, et teataks kindlalt, kes on asja omanik. Vallasasjade puhul eeldame valdajalt, et ta on ka omanik, kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamat: avalik, s.t igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. § 74. Kinnistusraamatu avalikkus (1) Igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. (Väljavõte kinnistusraamatuseadusest)
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati
suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega. Eraõigus: Tsiviilõiguse puhul reguleerimise üldobjekt on omandisuhted ning sellega seotud objektid ja subjektid. Perekonnaõiguse haru hõlmab kõiki abielu ja perekonnaga seotud õigusnorme. Asjaõigse haru reguleerimise objektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele: asjad valdus ja kinnistusraamat omand servituudid reaalkoormatised hoonestusõigus ostueesõigus pandiõigus Pärimisõiguse haru reguleerimise objektiks on kõik õigussuhted, mis on seotud pärandi, pärandaja ning pärijatega. Võlaõiguse haru reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub võlasuhtega, st millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu. Tööõiguse valdkonda kuuluvad kõik lepingulised töösuhted ja töödistsipliini rikkumiste puhul rakendatavad distsiplinaarkaristused.
------------------------------------------------------------------------------------------ Kinnistusraamatust nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtimiseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud selleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi või sellele vastava ruumilise seose kaudu. (lukk ja lukuvõti, tsello või
- - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? - - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? 16. Omandi sisu tekkimine ja liigid - Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing. - Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. - Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. - Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täidetud on seaduses selleks ettenähtud faktilised eeldused (nt pärimine) 17
annaabi.ee 
