samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. · Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir. · Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. · Kõige tuntum saamide traditsioon on põhjapõdrakasvatus. Saamide ajalugu · Saamid olid keskajal rahumeelne rahvas.Suuriikite Rootsi ja Taani
Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik.
mõistnud, mida tuleb teha Alusta kergematest ülesandest, tekkib rahulikum tunne, kui veendud, et tuled toime Raskemad ülesanded jäta vahele - lahendusidee võib tulla ootamatult, siis alusta tegutsemist Eksami reeglid Eksamil olles tuleb hoiduda kõigest, mida võib tõlgendada kui reeglite rikkumist Mahakirjutamine ja omavahel sosistamine on lubamatu Keskendu ainult enda tööle! Sõpra aidates võid ise kaotada Suuline eksam Suulistel eksamitel oleneb tulemus peale teadmiste ka suhtlemisoskustest Kasuks on rahulik, selge ja enesekindel esinemisviis Küsimuse sisust mittemõistmisel, palu täpsustusi Pisarad ja kaastunde äratamine eksamikomisjoni ei mõjuta Eksamil on oht läbi kukkuda, kui üliõpilane... ei vasta antud teemal; ei seosta vastust mingil moel õppematerjalides esitatuga; liialdab vastuses nimede ja faktidega, pööramata tähelepanu oma arvamuse esitamisele;
strateegiaid, vajalik kõrge paindlikkus Toote- ja teenustevaliku laiendamine, tarbija vajaduste tundmaõppimine (tagasiside), kohandumine Ladies hotel – Naiste hotell kasvufaas Turule võivad tekkida konkureerivad teenusepakkujad Käibe kasvuga kõrgenevad ka operatiiv- ja tegevuskulud Vajalik pidev kavaliteedikontroll, vajadusel personali jätkukoolitus, negatiivne reiting pärsib edasist arengut Senisest suurem osatähtsus suulistel soovitajatel Oht: kasv ei tarvitse vastata prognoositule Ladies hotel – Naiste hotell küpsusfaas Klientuuri ja müügimahu kasv aeglustub ja peatub Tähtis omada lojaalseid püsiklinte ja koostööpartnereid Turul on ilmselt teisigi konkurente analoogiliste toodete ja teenustega (Eestis ja naabermaades), kasvab hinnasurve Kasvuambitsioon asendub turupositsiooni säilitamisega-tähtis konkurentsis püsimine
maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu meditsiinialastest teadmistest (teos sisaldab haiguste sümtomite ja kulgemiste kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega). Herodotos- ajalooisa, hakkas uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi (teos – „historia“- Kreeka-Pärsia sõjad). Aleksander Suur- Makedoonia kuninga poeg, Kreeka uus
4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel. Sellepärast ongi ta sageli segane ja vastuoluline. Müüdi mitmepalgelisuse ja paljutähenduslikkusel oli oma eelis: paljude lugude seast võis alati leida sobiva. Müüti jutustati vastavalt olukorrale ja jutustamise viis mõtestas olukorda. Kõige selgemini tuleb see välja jumalte puhul. Hermes oli kaupmeeste ja teeliste jumal, aga ka varaste jumal: kõik olenes sellest, kellel parajasti tema abi tarvis läks. Ja igas rollis olid tal ise kohtades spetsiaalsed pühamud
Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon
Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast (isa poolsest harust pärit ka Solon). Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Platoni juures tähtsad meeline ja ideede maailm
jäänud ja nad liiguvad võimalikult vähe, et kasinat energiavaru kokku hoida (Javois, 2008). 1.3. Ohtlikumad kellaajad Loomaõnnetuste ööpäevane rütm erineb selgelt muude liiklusõnnetuste rütmist. Tippaeg algab päikeseloojaku paiku, suvel juba enne seda ja talvel pigem pärast loojakut, ning vaibub alles pärast südaööd. Väike tõus on ka hommikul kella kuue ja kümne vahel, kui liiklus on juba alanud, ent päev pole veel sõralisi maanteedest eemale peletanud. Jüri Tõnissoni suulistel andmetel võib tegelikult üsna ohtlik olla kogu öine aeg: jahipraktikute viimase aja vaatlused meil uudsete automaatsete välikaameratega on osutanud, et loomad on öösel toimekamad, kui seni arvatud, sama on arvanud loodusfilmimees Rein Maran. Et aga päris keset ööd liigub autosid vähe, siis ei ilmne see oht liiklusõnnetuste statistikas. Lauri Kleini arvates võib meil öösiti üpris palju ulukeid hukkuda suurte
Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus'' Sokrates vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma midagi ei tea'' Platon Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena Aristoteles Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid Hippokrates kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded
et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist. Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane
Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on kahjustuseta, viibeldes püsitakse teemas, kuid ei suudeta terve loo vältel säilitada algul loodud ruumisuhteid.
· Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas
kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua? Suulistel kokkulepetel pole jõudu ning igal hetkel tuleb jälgida, et keegi sinust üle ei sõida. Kehtib reegel, et võidab see, kellel on surres rohkem asju ja vahet pole, millisel teel need on saadud. Seega tundubki, et õpetajad kes väärtushinnanguid edasi annavad peaksid olema justkui roosade prillidega. Aitaks võibolla see, kui koolidesse ja ka lasteaedadesse tunniplaani sisse panna kasvatusväärtusena väärtuskasvatus, mille raames selle arendamisega teadlikult tegelda
1996. a. toimus Halliste luha inventeerimine, et välja selgitada luha kõige väärtuslikumad osad ning koostada kava edasiseks majandamiseks. Inventeerimise tulemustena selgus, et Halliste puisniidu säilinud osa suurus on 23 ha, mis oli parimas seisundis, Tõramaa puisniidul (21 ha) (Suurkask, 1996). Halliste puisniidu korrashoiuks on Soomaa rahvuspark korraldanud alates 1994. a. mitmeid talguid. Riikliku Looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialisti Gunnar Seini suulistel andmetel pole talgute raames tehtavate tööde maht olnud kuigi suur. Selliselt suudetakse taastada või hooldada vaid mõned hektarid ning antakse suhteliselt väike panus luhtade taastamisele või säilitamisele. Aasta-aastalt on tõusnud riigipoolne rahaline toetus luhtade hooldamiseks, vahendeid selleks saadakse veel Euroopa Liidu keskkonnaprogrammi LIFE kaudu. Uurimisala erinevaid osi võrreldes, on keskosas toimunud metsastumine kiiremini ilmselt
tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole sätestatud expressis verbis ehk selge sõnaga ja mis tundub esmapilgul lüngana. Obiter dictum-normid ei tule kontinentaalses õigussüsteemis põhimõttelises plaanis üldse arvesse, sest nad võivad kergesti muutuda voluntaristliku suvaõiguse allikaks. Küll aga oli sellistel "glossadel" kui ka suulistel juhenditel (nn telefoniõigus), mida tegid sotsialistlikus ühiskonnas ainuvalitseva partei või temast sõltuvate võimuorganite funktsionäärid, tihti määrav tähendus menetluses olevates kohtuasjades (nt tõkendite osas, kvalifikatsioon). Suvalised ehk diskretsioonilised õigusaktid (-normid) on sellised, mille objekt või teostamise kord määratletakse ametnike enese vaba tahte ehk suva alusel; suvatud ehk diskretsioonivabad õigusaktid (- normid) on eelmiste vastand
muudab nad pigem karikatuurideks. Keskendudes isikute elulugudele, nende ees seisnud kõlbelistele valikutele ja langetatud otsustele, leides 9 paralleele õpilaste tänapäevase kogemusega, saavad õpetajad muuta holokausti ajaloo tundmaõppimise noortele huvitavamaks ning arusaadavamaks. Tunnistajate ütluste kasutamine Oluline osa teema käsitlemisel on holokausti üle elanud inimeste suulistel ja kirjalikel mälestustel. Kui kutsuda kedagi õpilastele oma isiklikest läbielamistest kõnelema, tuleks temaga eelnevalt vestelda, et kindlaks teha, kas kutsutu on võimeline õpilastele esinema ja kas talle on selged õpilastega kohtumise kasvatuslikud eesmärgid. Ka klassiga tuleks teha eeltööd, et õpilased suhtuksid esinejasse lugupidamisega ja oskaksid teda vääriliselt hinnata. Õpilased peaksid mõistma, et kuigi nendest sündmustest on möödunud
novembri 2005. a otsus asjas 3-1-1-24-05, p 14; kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p 10 ja 27. septembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1). Teiseks, on oluline prokuröri jaoks: Süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes, kohtuvaidluses või apellatsioonikohtu istungil Prokuröri kohtuistungil tehtud suulistel avaldustel on süüdistuse piiride kindlaksmääramise seisukohalt õiguslik tähendus üksnes niivõrd, kuivõrd tegemist on faktiliste või õiguslike väidete täiendamise või parandamisega või süüdistusest osalise loobumisega KrMS § 268 lg 3 mõttes. Iseenesest ebatäpset või -selget süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuistungil suuliselt, mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. (...) Süüdistuse sisu peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
