Öko- ja mahemärgise d Fred-Georg Pääro & Raigo Tarassov Ökomärgis Ökomärgsi on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik See antakse erapooletu institutsiooni poolt Ökomärgise saamiseks peab toode või teenus vastama kehtestatud kriteeriumidele Ökomärgise andmisel lähtutakse toote või teenuse olelusringi hindamisest Olelusringi hindamine See on meetod, mis võimaldab uurida toote või teenuse keskkonnamõju Seejuures võetakse arvesse kõik protsessid alates tooraine hankimisest kuni toote kasutusest kõrvaldamiseni Mahemärgis Mahemärgis viitab sellele, et toode või selle koostisosad on mahepõllumajanduslikku päritolu Mahemärgiseid kasutatakse tavaliselt toiduainete märgistamiseks Erinevus ökomärgistega seisneb selles, et mahemärgise saamiseks tuleb täita mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid, mitte ei lähtuta toote kogu olelusringi hind...
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimese...
branch of the sport. Drivers Most of the works drivers of the 1950s were amateurs, paid little or nothing, reimbursed their expenses and given bonuses for winning. Then in 1960 came arguably the first rallying superstar Sweden's Erik Carlsson, driving for Saab. Sébastien Loeb, the world's most successful rally driver in terms of WRC wins. Drivers in Estonia Ott Tänak Kuldar Sikk Georg Gross Raigo Mõlder Markko Märtin However, on Sunday, September 18, 2005, the final leg of the event, two kilometres from the start of Stage 15 at Margam Park, Märtin's Peugeot crashed heavily into a tree. Although the Estonian driver was left unhurt by the shunt, co-driver Michael Park was immediately killed in the accident, the first fatality for a competitor at WRC-level for over a decade
Pilte oli igast valdkonnast. Aasta Pressifoto ja parima uudisfoto auhinna sai Erik Prozes Äripäevas fotoga ,,Minister, anna aru" Sotsiaalministeeriumi tellimusel Pärnu lastekodu peatöövõtjast ehitaja jättis alltöövõtjatele tasumata. Samaaegselt lastekodu avamisega nõudsid tüssatud alltöövõtjad väravas oma raha. Fotol jagab sotsiaalminister Hanno Pevkur neile omapoolseid selgitusi. (Pilt nr 1) Minu lemmikpildid olid Raigo Pajula foto Nõmme linnaosa vanemst Rainer Vakrast, kes vaatab ahstusega Nõmme turuhoone põlengut. Sellel pildil on tabatud väga ehtne emotsioon sellist vaatepilti vaadates. (Pilt nr 2) Ning veel kuulus minu lemmikute hulka parimaks olemusfotoks saanud Andres Haabu (Äripäev) foto " Lahing kinosaalis" (Pilt nr 3)
Lukas Podolski Raigo Kuusik 5.Klass Sissejuhatus Ma valisin selle teema selle pärast ,et ta on mu üks lemmikum mängija jalgpallis .Ja selle pärast ma valisin selle teema ,et rohkem teada saada Lukas Podolskist Lukas Podolski Lukas Podolski on 182 cm pikk ja kaalub 83 kg Lukas Podolski pole ta õige nimi ta päris nimi Lukas josef Podolski ta sündis aastal 1985. Ta on saksamaa koondise vasak poolne ründaja Koondisekarjäär Podolski hakkas mängima 1. FC Kölni juures juba 1995. 2003 kutsus esindusmeeskonna treener ta esindusmeeskonna juurde treenima ja 22. novembril debüteeris ta esinduskoondises ja mängis seal hooaja lõpuni.Järgmisel hooajal oli Podolski Kölni põhiründaja. Ta lõi 24 väravat, millega oli kindlalt 2. Bundesliga parim väravalööja .Järgmisel hooajal lõi Podolski 1. Bundesligas 12 väravat, olles taas oma meeskonna resultatiivseim ja 1. Bundesligas . Klubide karjäär Podolski hakkas mängima 1. FC Kölni juure...
4 ta video internetti. Kleer on murest murtud, kuid õnneks tuleb talle appi Rene. Ta palub tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida. Rene avastab, et sarnaseid pornoklippe on internetis hulgi. Nad ei oska aga midagi peale hakata ja see asi jääb hetkel lahendamata, kuigi päevad lähevad. Renel on probleeme skinheadidega, sest talle ei meeldi, kuidas pärast tema venna Raigo lahkumist kamba liidriks saanud Georg nõrgemate ja väiksemate liikmetega käitub. Rene üteb Georgile välja, mida temast arvab ning saab sealt tulema, kuid teab, et Georg seda asja sinnapaika ei jäta. Mõne aja pärast tuleb Renele pähe lahendus, millega ta saaks Kleeri jamast välja aidata. Ta läheb oma vana tuttava IT-mehe Jaanuse juurde, kes uurib välja, kust video internetti laetud on. Rene saab koordinaadid ning läheb sinna
KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA.........................
10.klassi tööjuhend jõgedest. Raigo 1. Ava lehekülg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton
AMUURI TIIGER Raigo Tarassov & Fred-Georg Pääro 2017 AMUURI TIIGER Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger on tiigri alamliik, kes elab metsikus Kaug-Idas Eriti ohustatud liik Teistest tiigri alamliikidest erineb Amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest LEVIALA JA ARVUKUS 20. sajandi algul elas Amuuri tiigreid Korea poolsaarel, kirde Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt primorje ja habarovski krais Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt(1992) 350-ni(2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuh...
süstematiseerimise aluseks on tõus märaperekonnad. Trakeenide puhul lisatakse nimele sageli ka tähed, mis märgivad seda, millisest Euroopa regioonist ja märaperekonnast hobune pärit on: Trakehneni perekonnad - T Ida-Preisimaa perekonnad - O Teised (trakeeni)perekonnad - S Inglise täisverelisusega perekonnad - E Araabia verelisusega perekonnad - A Soojaverelised sporthobused Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. ,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht."
Viimsi Keskool Õpimapp Poola muusika Magnus Kruusing Henri Viigimäe Raigo Jerva Mikk Laanes Juhendaja õp Kätlin Puhmaste Merike Sepp 2 Viimsi 2009 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................
hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo.
Nimelt elab Austraalias Sydneys 95aastane Arnold Viiding, kes krooniti esimeseks Euroopa meistriks kuulitõukes 1934. aastal Torinos. 72 aastat tagasi võitnud Viiding on muide ainus elav sportlane, kes krooniti meistriks sõjaeelsetel aastatel. Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just kuulitõuge koos odaviske ja kümnevõistlusega ongi eestlasi senistel EMidel medalitega enim toitnud. Kas nüüd oleks järg kettameeste käes? Eestlaste medalid EM-võistlustelt Arnold Viiding 1934 (kuulitõuge) kuld Gustav Sule 1934 (odavise) pronks Aleksander Kreek
juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Meeste kuulitõuge 2001-2006 (13.10.) 20.30 Taavi Peetre 2004 19.22 Raigo Toompuu 2006 18.86 Margus Tammaru 2001 Aleksander Tammert 18.41 2001 18.00 h Jaan Talts jun. 2001 17.90 Roland Mändla 2004 17.86 Märt Israel 2006 17.78 Andrus Niit 2006 17
My name is Rihard. I am a 16-year-old (male) student in Nõo highschool. Currently I live in Nõo, where I am studying in 10 grade. I come from Ranna, compared to Nõo, Ranna is a very small place approximately 1,000 inhabitants. I come from a family of 5: My parents, Pille and Raigo, my mother is self-employed and runs a small tourist lodge in Ranna, my father is Head teacher in Alatskivi high school. I have one sister and one brother. My sister Aurelia, is 3 years old and is going to kinder garden. My brother Rasmus is 12 years old, and is in sixth grade in Pala primary school. After finishing highschool I plan to go to Estonian Aviation Academy, but I am yet to make up my mind concerning my future area of specialization. So, at the moment, I would like to
• Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu Staabi- ja sidepataljon • Ülem: kolonelleitnant Rene Innos Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon
ole. Kui äril on tugev struktuur ja hästi toimiv süsteem ning ollakse turu käitumisega kursis, siis võib müüa ka vähemkvaliteetset toodet. Väikses Eestis on siiski üks üsna noor firma Yoga OÜ, mille nõukokku kuuluv Indrek Neivelt on elatist teeninud ka pankurina. Ta teab turundusstrateegiaid üksikasjalikult ning on oma meeskonnaga välja töötanud täiesti uudse süsteemi, mis lubab kontrollida terve maja käitumist vaid ühest puldist. Ühes Äripäeva artiklis kirjutas Raigo Raestik, kes on ühtlasi ka Yoga juhatuse esimees, midagi säärast: Senisele turvasüsteemile juurde lisatud kinnisvarahaldussüsteem võimaldab hoonetest vee-, gaasi ja elektrinäitude kauglugemist, seadmete lülitatuse jälgimist ning seadmete kaugjuhtimist sõltumata asukohast. Selline intelligentse maja süsteem on veel täiesti uus ja vajab kindlasti täiustamist. Väga innovaatiline idee, mille taga on arukad ärimehed või muud majandusega
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................
Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar.
Eesti Päevaleht, 300, 4-13. 4. Tankler, L. 2008. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 4, 5-8. 5. Eesti Kirjanike Liit. Jaan Kross. URL=http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1. 28. veebruar 2008. 6. Veidemann, R. Autobiograafiline Jaan Kross. URL=http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html. 28. veebruar 2008. 7. Vikipeedia. Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross. 28. veebruar 2008. 11 LISAD Foto nr.1 Jaan Kross. (Raigo Pajula) 12 Foto nr.2 Jaan Krossi abikaasa Ellen Niit. (Toomas Huik) 13
12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20 Kadri Viigipuu 60 m tõkkejooks 8.34 21. 27 Anna Iljustsenko kõrgushüpe 1.85 10. 16
kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must.
(4p) Mikk luges kolme päevaga 110 leheküljelisest raamatust millest ta kulutas 15%. 40%. Mitu lehekülge sellest raamatust oli Mikul juba Mitu krooni Kalmer poes kulutas ja mitu loetud ja mitu lehekülge jääb Mikul veel lugeda? krooni jäi seekord järele? 3. (4p) Ema lubas, et uuel aastal saab poeg Jaan iga kuu 3. (4p) Raigo ja Rainer käisid ühel päeval kalal. taskurahaks 4% ema palgast. Raigo püüdis 60% selle päeva kogusaagist. Mitu krooni saab Jaan iga kuu taskuraha, Mitu kala püüdis kumbki poiss, kui ema kuupalk on 7000 krooni. kui nad kahekesi kokku püüdsid 30 kala? 4. (8p) Arvuta 4. (8p) Arvuta:
Töös on iseloomustatud ka populaarsemaid ratsaspordialasid, milleks on takistussõit, koolisõit, kolmevõistlus, kross ja rännak. 9 Töö andi uusi teadmisi ratsutamise ajaloo ja ratsutamise kui spordiala kohta. Referaadi koostamine andis juurde ka oskusi referaadi tegemiseks tulevikus. Kasuks tuli ka kirjalike allikate otsimine ja õppisin vormistama antud tööd. Kasutatud allikad Kirjalikud allikad: Kollom, Raigo; Nõmm, Evald; Rätsep, Helle. Ratsutamine: minevikust tänapäevani. Tallinn: Eesti Raamat Julie Whitaker; Ian Whitaker. Hobune: Fakte hobustest ja ratsutamisest. Tallinn: Koolibri Josee Hermsen. Hobuste entsüklopeedia. Tallinn: Rebo Productions 10 Internetiallikad: Ratsaspordikooli koduleht http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu- takistussoit/ (01.04.2015) Ratsaliidu koduleht http://www.ratsaliit
sattudes puudu tasakaalust, et need kuulsad võidud ära vormistada. Sellest hoolimata võivad Tiit Soku hoolealused lahkuda Riiast püstipäi, olles juurde saanud rohkelt uusi fänne,» seisis EMi kodulehel. Autosport 3 M-SPORDI PEALIK JAGAS TÄNAKU TIIMIKAASLASE SUUNAS TERAVAID KRIITIKANOOLI Joonis 3 Elfyn Evans. Foto: Scanpix Öösel vastu tänast algas Austraalias autoralli MM-sarja järjekordne etapp. Hommikupoolses osas oli kavas neli katset, mille järel olid Ott Tänak ja Raigo Mõlder seitsmendal kohal, kaotades liidrile Kris Meeke'ile 17,6 sekundiga. Eestlaste tiimikaaslane Elfyn Evans paiknes kümnendal kohal ning kaotust oli kogunenud 1.40,6, mis muutis M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni väga pahaseks. «Ma tõesti ei tea, mis viga on. Selline tulemus on valmistanud väga suure pettumuse,» rääkis Wilson WRC kodulehele nelja esimese katse järel. «Tema kehakeelest on näha, et ta ei tea, miks asjad praegu nii on. Olen kindel, et lõunal võtab ta
Ühendriikides ja Jaapanis, kus iga riigi arvele tuli kuni kümme identifitseeritud inimkaubanduse ohvrit. Ülejäänud riigid (Hispaania, Inglismaa, Belgia, Sloveenia Portugal, Šveits, Taani ja Itaalia) olid esindatud üksikute juhtumitega. Kuna Eestil on kõige enam ajaloolisi ja kultuurisidemeid Soome, Rootsi ja Norraga, siis on just nendest riikidest kujunenud populaarsed sihtkohad nii tööalase rände kui ka inimkaubanduse kontekstis. Ka Keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu on märkinud inimkaubanduse vastase võitluse konverentsil Tallinnas, et Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult 100 000 elaniku kohta Euroopa esikümnes. Euroopa Liidus on viimaste aastate jooksul registreeritud kümneid tuhandeid inimkaubanduse ohvreid, kellest 80% on naised. Kuigi Eestis on ametlikult tuvastatud ohvreid vähe, puudutab probleem ka meid. Prostitutsioon Prostitutsioon on tasuline süstemaatiline seksuaalpartnerlus, mis on isikule ainus või põhiline
Alates teisest semestrist võib taotleda ühekordset spordistipendiumi. Ida- Virumaalt pärit sisseastujad ja õppurid saavad kandideerida 1300 euro suurusele Ida- Virumaa stipendiumile, mida on võimalik taotleda kogu õpinguperioodi jooksul. ( SKA kodulehelt 04.05 2014) Politsei- ja piirivalvekolledži nõukogu koosseis: Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Tõnu Hunt - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Raigo Haabu - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Tarmo Miilits - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor
Veterinaaria KASUTATAVAD INFOALLIKAD 1. Tuire Kaimio, Minna Tallberg "Koos hobusega" Kirjastus Varrak Tallinn 2007 2. Deutsche Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)"Juhised ratsa ja rakendispordiks" I Köide "Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe" (ilmumisel) 3. Wilhelm Müseler "Ratsutamisõpetus" Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts 2007 4. Harry Mauring "Hobusekasvatus ja ratsasport" Tallinn Valgus 1988 5. Raigo Kollom "Ratsutamine. Minevikust tänapäevani" Kirjastus Eesti Raamat 1981 6. Kyra Kyrklund, Jytte Lemkow ,,Kyra ja ratsastuksen taito" WSOY 2004 7. Anneli Lillkvist ,,Ruokinnalla Tuloksiin 1-3" Forsbergin Kirjaimo OY 1996, Hevosfakta OY 2002 8. Eesti Ratsaspordi Liit www.ratsaliit.ee 9. Rahvusvaheline Rataspordi Föderatsioon (Fédération Équestre Internationale - FEI) www.horsesport.org Hobuste veterinaariaalased lingid: 1. http://www.yourhorseshealth.com/
920 882 Olesk Margus Harju 03:52:21 M21 368 746 Olle Kert Tallinn 03:22:02 M21 474 973 Oolo Marek Tartu 03:29:04 M21 7 2 Oras Allan Tartu 02:44:22 M21 881 466 Orav Erki Tartu 03:50:36 M21 891 512 Orav Ingmar Võru 03:50:48 M21 1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21 1022 372 Orav Raigo Jõgeva 03:57:06 M21 2244 1616 Org Indrek Viljandi 05:20:03 M21 344 236 Orgla Maario Tallinn 03:20:40 M21 2008 1348 Orman Kristo Tallinn 04:53:15 M21 1569 1390 Oruman Rene Pärnu 04:24:06 M21 1109 2661 Ostnik Mario Valga 04:01:36 M21 420 760 Osula Otto Tallinn 03:26:02 M21 84 2923 Ozols Janis Läti 03:00:04 M21
kiiremaks. Ta leidis endale Soomest äripartneri, et hakata tootma keskkonnasõbralikku uue originaalse konstruktsiooniga universaalset lõksu. Ta lootis, et soomlane leiab neile turu. Nad sõlmisid lepingu, Gert andis soomlasele lahtisel käel raha. Too kadus jäljetult. Gert jäi kodutuks. Ta mõtles minna Tallinnasse ja alustada ühe vana pruudiga uut elu. Ta asus jalgrattaga juba teelegi, kui üks ülbe kutt talle maanteel otsa kihutas. Surmapõhjus: Jäi auto alla. 4.157. Raigo Uuden Sünnikoht: Harala Filosoofia: Lõpptõe taotlemisel on mõistus tõepoolest üpris kõlbmatu tööriist, kuna tal puuduvad mitmed olulised dimensioonid. Lugu: Nad sõitsid Martiniga öisel maanteel, kui äkki ilmus udust jalgrattur, arvatavasti Gert Kange. Ta kihutas ratturile otsa. Raigo ei jõudnud autost väljagi, kui tagant sõitis neile sisse treiler. Ta pea jäi Alfa Romeo ukse vahele. Surmapõhjus: Pea jäi autoukse vahele. 4.158. Martin Laiv Sünnikoht: Harala
http://www.lemmik.ee/index.php?143123 [04.04.2013] Lemmik, 2006. Hobusport aitab kaotada tööalast rutiini. [Online] Kättesaadav: http://www.lemmik.ee/index.php?142797 [04.04.2013] Mauring, H., 1988. Hobusekasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus Meredith, F. F., 2012. Finding the right instructor. [Online] Kättesaadav: http://www.meredithmanor.edu/features/articles/faith/instructor.asp [17.04.2013] Müseler, W., 2007. Ratsutamise õpetus. Saksa keelest tõlkinud Raigo Kollom. Harjumaa: Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts. Pferdchen, 2010. Das zeichnet einen guten Reitlehrer aus. [Online] Kättesaadavus: http://www.pferdchen.org/Reiten/Reitunterricht/Gute-Reitlehrer.html [18.04.2013] Pferdewissen, Sitz-Zügelhaltung. [Online] Kättesaadavus: http://www.pferdewissen.ch/sitz.php [18.04.2013] 32 Pierce, D.A., 2008, Applying Amateurism in the Global Sports Arena: Analysis of
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine
99 © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 125 FAKULTATIIVSE OSA KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. EESTI ÕIGUSTEADUSE ALLIKAD. Ilmar Tammelo. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Ilmar Tammelo.Õigusnorm ja ta struktuur 2. Kliimann, A.-T. Normitehnikast administratiivprotsessiõiguses. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1930 3. Merusk, Kalle; Olle, Vallo; Mõttus, Aaro; Sõlg, Raigo; Kiviorg, Merilin; Pilving, Ivo. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus EESTI ÕIGUSKESKUS. Tartu, 1999 4. Tamm, Kaljo. Normitehnika. Loengumaterjal. Õigusinstituut, Tallinn, 1998 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Tallinn, 18.10.1999 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ÕIõfak
annaabi.ee 
