docstxt/14145144137221.txt
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütil...
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
võtmeosalejaid 2013a käivituva haldusreformiga seotud võtmeosalejaid. Püüame selgeks teha reformi mittekäivitumise põhjuseid toona ja nüüd ning neid omavahel võrrelda Uurimisloogikad Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös Induktsioon Deduktsioon Induktsioon andmed teooria; Deduktsioon - teooria hüpoteesid teooria testimine andmete põhjal. Induktsioon ja deduktsioon Näide deduktsiooni ja induktsiooni kohta Induktsioon: Putnam uuris Itaalias kodanike ja kohalike võimude suhteid. Nägi, et seal kus tugevam kodanikuük. ja sidemed inimeste vahel on ka usaldus võimude vastu suurem. Jõudis teooriani, et usaldus võimude vastu sõltub sotsiaalsest kapitalist
paratamatud ja üldised, reeglina abivahend järelduste tegemisel matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas Tunnetusmeetod Deduktsioon mõnest kindlast Induktsoon suure kogemus eeldusest loogilise järelduse materjali põhjal, järelduste tegemine tegemine, vaatlus, eksperiment Kaasasündinud In hing ei ole sündides tabula In on sündides tabula rasa , alles ideed rasa, talle on mõistuse ideed elu jooksul kuj. Tänu kogemusele
· Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest · Uurija keskendub nähtuste tähendusele · Uurija püüab mõista, mis sünnib · Uurija vaatleb iga situatsiooni tervikuna · Teeb üldistusi induktsiooni abil lähtudes andmetest · Kasutab kvalitatiivseid meetodeid · Ühe objekti eri ajahetkede uurimine Induktsioon ja deduktsioon · Induktsioon tehakse üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest (süntees). · Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende lapsepõlvest · Järeldus: kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel Induktsioon ja deduktsioon · Deduktsioon järeldusi tehakse loogiliste arutlustega (analüüs). · Eeldus: kõik metallid paisuvad soojendamisel. · Eeldus: raudteerööpad on metallist.
1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadm...
TEADMISTE ALLIKAS Kõik tõelised teadmised Kõik teadmised pärinevad pärinevad mõistusest kogemustest, mõistus on enesest, kogemus on vaid vaid abivahend järelduste mõistuse ajendiks ja tegemisel. vähemväärtuslike teadmiste allikas. TUNNETUSMEETOD Deduktsioon induktsioon KAASASÜNDINUD Inimese hing ei ole sündides Inimese hing on sündides IDEED tabula rasa puhas leht, tabula rasa ja alles elu talle on mõistuse ideed jooksul kujuneb ta tänu kaasa sündinud, kuid mitte kogemustele, selleks, kes ta valmis kujul, vaid lõpuks on ( J. Locke).
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia
Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon e...
saada. Reeglid kirjeldavad deduktiivset meetodit kuna sunnivad inimest eirama asju, mis ei ole tõesed. Järeldused tehakse kogemuste põhjal järgides kindlaid seaduspärasusi. Deduktiivne meetod on uurimisviis, mille abil tehakse üldisest järeldus üksikule, näiteks: kõik muinasjutud on õnneliku lõpuga, järelikult Punamütsike on õnneliku lõpuga. Antud järelduse tegemisel on muidugi eelduseks, et kõik muinasjutud ikka on õnneliku lõpuga. Deduktsioon tähendab teisisõnu abstraktselt konkreetsele liikumist. Descartes peab oluliseks asjade vaheliste seoste tundmist. Seoste tundmaõppimiseks peab valima aga autori arvates lihtsaid ja tuttavaid objekte, et nende vahekordi paremini mõista ning seejärel võib samu seoseid keerukamates küsimustes rakendada.
mitte probleemi, vaid protsessidega, millest probleem sõltub ning mida meil tuleb teha selleks, et neid protsesse esile kutsuda. Analüüsides võimalikke variante, kuidas parandada probleemi põhjuseid. Tagajärjed sõltuvad põhjustest, seega kui vaadata üle põhjuseid ja neid korrastada, saab muuta ka tagajärgi. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs – (alg)osadeks lahutav uurimine Süntees - (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Induktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üksikult üldisele. Deduktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üldiselt üksikule Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Teooria peab olema kontrollitud teadusliku meetodiga. Rangelt võttes ei saa induktiivse meetodiga jõuda kindla tõeni, see on ainult tõenäosus. Deduktiivset arutlust kasutades - kui peab paika eeldus, peab paika ka järeldus. 9. Mis on teooria? Hüpotees, mis on leidnud kinnitust
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid
leidnud. Looduse uurimise meetodid Püstita probleem! Koosta hüpotees = varasematele teadmistele tuginev oletatav probleemi lahendus. Teosta katseline (mõtteline katse, loogiline arutlus, matemaatiline arvutus vms) hüpoteesi kontroll! Sõnasta ja vormista järeldus! Kasuta diagramme! Korduvalt kinnitust leidnud hüpotees on seadus. Teaduslik meetod Induktsioon üksikult nähtuselt üldisema suunas lähtutakse eksperimendist ja liigutakse teooriasse. Deduktsioon üldisemalt nähtuselt üksiku suunas lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis paneb kontrollima teooria õigsust. Tänan tähelepanu eest!
a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: a. Dualism b. Monism c. Emotivism d. Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias a. Teadmine on arvamuse sünonüüm b. Teadmine on tõene või väär väide c. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus d. Teadmine on illusioon 9. Mida arvasid tõest skeptikud, nt. Nietzsche? a. Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures
mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik
17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini – individuaalse potensiaali tüieliku teostamiseni. 18. Irratsionalism Mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mitte piiritletav. Maailma tunnetatakse intuitiivselt. Mõistusega tunnetatakse maailma valesti. IR - ümberpööratud, mitte. 19. Induktsioon Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 22. Teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I
kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk.
Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2
kas tõesed või väärad. Otsustusi saab kindlate reeglite järgi ühendada järeldusteks. Kahe otsustuse ühendamist nimetatakse süllogismiks. Klassikaliseks hakati pidama järgmist süllogismi: 1) Kõik inimesed on surelikud. 2) Sokrates on inimene. 3) Järelikult on Sokrates surelik. Aristoteles eristas sellele lisaks veel kahte süllogismi tüüpi: ühes on keskterminiks subjekt, teises predikaat. Järelduste jadast kujuneb välja tõestus ning selle meetod on deduktsioon, milles liigutakse üldiselt üksiku poole. Tõestus Aristotelese mõttes ongi tuletamine (apodeixis). Tema väärtuslikuim teadustest on niisiis filosoofia, õigemini esimene filosoofia (kr prote philosophia), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
on abstraktsioonid, sest nad on ainult inimeste peas (nii nagu probleem on tunnetatud vastuolu), kuigi neid võib paberil kirjeldada. Reaalselt on olemas: ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
Kui materjal maksab rohkem kui toode, on omanikuks materjali omanik Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse - vindikatsioonihagi (tagasivõtmine ebaseaduslikust valdusest) - negatoor hagi (lepingu eitamist oma kostja ja kolmanda isiku õiguse vahel) Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust)
3) Tänu tehnoloogia kiirele 3) Tänu tehnoloogia arengule on pealetungile, võivad paljud võimalikud aina keerukamad inimesed töötuks jääda, sest robot operatsioonid(meditsiin) on odavam kui inimene 4) Tehnoloogia areng võimaldab luua turvalisemat keskkonda Väite tõestamise viisid Traditsioonilised väite tõestamise viisid on analoogia, induktsioon ja deduktsioon Analoogia on järeldamine, mis suunatakse üksikfaktilt üksikfaktile Induktsioon on laiendustõestus ehk järeldatakse üksikfaktilt üldreeglini Deduktsioon on järeldamine, mis suunatakse üldreeglilt üksikfaktidele ,,Eesti kultuur on saksa kultuur, mida viljeldakse eesti keeles" Eesti ja saksa kultuur on tugevalt põimunud tänu sellele, et eestlased on ajalooliselt olnud saksa valitsemise all üsna pikka aega. Palju sakslasi leidis siit endale eesti rahvusest
14. analüütilised ja sünteetilised otsused Analüütilised: ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid(Nt. kõik ruudud on nelinurksed). Jagunevad aprioolseteks. Sünteetilised: laiendavad meie teadmisi. Jagunevad apostrioolseteks ja aprioolseteks. 15. induktsioon üksikult üldisele, absoluutne teadmine, koht hüpoteesidel, eesmärk iseeneses rakendatavus, kasu meistri mõistuses peituv formaliseeritus, isikupärata. 16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 25) Empiiriline meetod uurimismaterjaliks on tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. 26) Induktsioon arutlus, mis viib empiirilistest eeldustest empiirilistele järeldustele. St järeldatakse midagi sellist, mida eelduste sisus pole, kuid mis on tõenäoline või eeldustele tuginev. Ehk induktsioon liikumine üksikult üldisele; näitest üldistus. 27) Deduktsioon loogiline arutlus, mis viib eeldustelt järeldusele. Selle erinevus induktsioonist: ei saa järeldada seda, mis eeldustest loogiliselt ei järeldu.
poolest ja vastajate poolest võrreldes probleemiga? Kas eri uurijad ja küsitlejad on kasutanud samalaadseid määratlusi ja skeeme? Kas andmete tõlgendamisel on kontrollitud järeldusi kasutatud erinevaid tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel? Kas tuldi samadele järeldusteke? 4. TEADUS Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 8 Teaduses on võimalik eristada kahesugust lähenemist. Deduktsioon sisaldab üksikjuhtumite ennustamist üldise printsiibi alusel. Induktsioon puhul lähtutakse aga vaatlusel põhinevatest faktidest. Hiljem on hakatud Baconi lähenemist teadusele nimetama positivismiks. 4.1. Induktsioon: põhistatud teooria Põhistatud teooria loojateks peetakse üksmeelselt B. Glaserit ja A. Straussi (1967), kes tutvustasid oma raamatus The Discovery of Grounded Theory esmakordselt põhistatud teooria põhimõtteid. Põhistatud teooria pooldab andmete tulenemist uuritavast
tõekspidamised a priori paika üldine kultuuriline maailmavaade Usuti, et Maa on lame Teaduslik meetod: Kujundab tõekspidamisi kogemuse alusel Korratav, ennast korrigeeriv ettevõtmine, mis püüab mõista fenomene empiirilise uurimise alusel, siis näeme teaduse eeliseid võrreldes eelnevalt nimetatud meetodiga Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes. 6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik) Induktsioon: Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed Andmed ja teooria on olulised Teadus liigub praegu andmetelt teooriale Sotsiaalse logelemise puhul oleks induktiivne positsioon, et eksperimentidest saadud faktid sotsiaalse logelemise kohta viisid vastuste hajutatuse teooriani. Probleemiks on empiiriliste uuringute lõplikus piiratud ulatus
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku....
Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava teesi järgmiselt: “Seesama funktsioon, mis annab erinevatele ettekujutustele ühtsuse ühes otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes kogemuse kriitika kaudu esile tuua puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimusi kasutab Kant tolleaegse empiirilise psühholoogia sõnavara: kaemused, tajud, kujutlusjõud, teadvus jne. Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist. Ka Kanti käsitlus jätab seetõttu esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad “üksteise sisse”. Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse.
! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad "üksteise sisse". Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse.
mõistusega tabatav idee. Tõene teadmine on kättesaadav üksnes mõistusele. Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud korda. Timaios’es kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Rajas 335 Ateenas oma filosoofilise kooli (Lykeion). Süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised. Pani aluse formaalsele loogikale (induktsioon ja deduktsioon, süllogism). Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpmiseks põhjuseks ja eesmärgiks. Kui pingutusi kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini. Aristotelese teostest võib tähttähelt välja lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei
Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika arengusse ; kasutatav metodoloogia (vaatlus – matemaatiline deduktsioon – eksperimenteerimine, nagu Galileol) Materiaalset maailma valitsevad loodusseadused. Jumal on olemas, kuid ta ei sekku maailmas toimuvatesse sündmustesse. Looduses ei ole kohta eesmärkidele – vaid loodusjõud. Occami habemenoaprintsiip. Tuleb tugineda tõenäosusele mitte tõsikindlusele. Klassifikatsioon ei ole seletus. Francis Bacon (1561-1626) Pooldas ainult empiirilist vaatlust kui teadmiste allikat. Mitte mingisugune usk, fantaasia,
Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused; Kvalitatiiv (näit.): erakondade siseprotsesside uurimine, meedia-diskursused, kodanikeühiskond ja kaasamine Rahvusvahelised suhted Politoloogia Valitsemine Uurimisloogikad • Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös • Induktsioon: alustame andmetest ja genereerime nende põhjal teooria (või empiirilise üldistuse) • Deduktsioon: alustame teooriast, võtame andmed ja vaatame, kas andmed kinnitavad või lükkavad teooria ümber. • Induktsioon – andmed teooria; • Deduktsioon - teooria hüpoteesid teooria testimine andmete põhjal. • NB: uurimisloogikat EI PANDA KIRJA BAtöösse! See on sinu enda jaoks, et mõelda läbi, millise üldise loogikaga sa oma tööle lähened Induktsioon ja deduktsioon Induktsioon: Andmed Järeldused Teooria (või laiem üldistus) Deduktsioon:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
