õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib. Grundnorm on normide norm, see on lihtsalt olemas, võib võrrelda ka nt. jumala sõnaga. H. Kelseni puhas õigusõpetus. Puhta õigusõpetuse eesmärgiks on luua selline õigusteadus, mis on vaba eetilistest, poliitilistest ja ülipositiivse õiguse elementidest. Puhas õigusõpetus distantseerub selgelt
Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi vundament. Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust, ku isee oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja süsteemid sarnased. 15. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID
süsteemsusega. Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja - HANS KELSEN. Selle koolkonna tuntumaks esindajaks Eestis oli omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur-Tõeleid Kliimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid: õigus tekib vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn 30 ALUSNORM (grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutse allikas (veel ka: õiglase õiguse idee). Seega: alusnorm (baasnorm) on õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõigi positiivse õiguse süsteemide "vundament" - (nimetame lühendina: A-norm). Skeem nr 2 Idealistlik A-norm realiseerub: Põhiseadus (PS) kui A1-norm (tuleneb A-st) < v
peab lõppastmes tagama kõigi ja igaühe tasakaalustatud eksistentsi kindlal viisil korraldatud ühiskonnas. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj. I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on nn Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj. keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning eriti riigiteooriate osas sotsioloogiliste käsituste levimine
annaabi.ee 
