Looduskatastroofid Anni Petron 4.klass Orkaan Emily Jamaika pääses otsesest orkaani rünnakust, kuid kannatas siiski üleujutuste ja maalihete all. Umbes 70 000 majapidamist jäid elektrita ja mitmed majad ja teed pühiti minema. Emily, mis on ekspertide sõnul äärmiselt ohtlik. Tuulte kiirus ulatub 250 kilomeetrini tunnis, suundub Mehhiko Yucatani poolsaare suunas. Orkaan Sandy Kariibi mere piirkonnas nõudis see orkaan 69 inimelu. Kõige enam oli hukkunuid Haitil ja Kuubas . Linnadest on suurima ohvrite arvuga New York, kus kaotas elu 40 inimest. Orkaan Ernesto kaani tippkiiruseks mõõdeti Miamis asuva USA Or orkaanikeskuse andmetel 140 kilomeetrit tunnis. Quintana Roo osariigi päästeametnike sõnul on turistide seas populaarsest Chetumalist evakueeritud 2300 inimest. Tugev vihmasadu on tabanud ka Cancuni kuurortlinna. Orkaan Katariina Inimkond istub viitsütik...
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeris...
9. et.wikipedia.org/wiki/Maalihe 10. http://geograafia10b.pbworks.com/w/page/10692098/Maalihked 11. http://www.eramets.ee/life/index.php? option=com_content&view=article&id=72:austraalia-metsatulekahjud-haevitasid- 40-elumaja&catid=34:uudised&Itemid=57 11 Kokkuvõte Pea iga nädal toimub maailmas mõni looduskatastroof. Uudiseid lugedes või vaadates on kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Varases staadiumis torna...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on v...
tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi. Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud. Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi tegevus, mille tagajärgedega puutume me igapäevaselt kokku.
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid
Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond Nälg Haigused Nakkushaigused Õnnetused Looduskatastroofid Kuriteod Kodusõjad (õ. lk. 32 joonis 2.8) 1.2RAHVASTIKU ARENG JA DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafilise ülemineku teooria iga ühiskond läbib neli etappi (traditsiooniline rahvastiku tüüp, ülemineku esimene etapp, ülemineku teine etapp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp) Igat etappi iseloomustatakse järgmiste näidetega: Sündimus Suremus Rahvaarvu kasvukiirus
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad
30.12.12 Anu Roosileht HAKB02/10 Austraalia Anu Roosileht 1 30.12.12 Teemad Ø Maakonnad Ø Ilmastik Ø Suurimad linnad Ø Looduskatastroofid Ø Immigratsioon Ø Rannad Ø Rahvastik Ø Austraalia loodus Ø Kulla kaevandamine Anu Roosileht 2 30.12.12 Maakonnad Click to edit Master text styles Second level Third level
2. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid, näljahädad, veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile. 5. Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal
Geenivool- populatsioonis olemasolevate alleelide sageduste muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide. Ühel geenil võib olla mitu erinevat alleeli
· Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: 1. AIDS 2. Looduskatastroofid 3. Näljahädad 4. Veepuudus 5. Sõjad Demograafiline siire e üleminek muutused rahvastiku sündimuses/ suremuses, mille tagajärjeks on rahva arvu ja koosseisu muutus. Demograafilise ülemineku teooria: 1. Taditsiooniline rahvastiku tüüp 2. Dem ülemineku esimene etapp: toimus Euroopas 18. algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk Eesmärk on inimesi teadvustada, kui palju on kodutuid, millised on nende probleemid, millised on põhjused, miks nad on kodututeks jäänud ning mida saaksid inimesed teha, et kodutuid oleks vähem. Sõnum Alati ei ole kodutud ise süüdi, et nad sellises olukorras on ja inimesed peavad olema
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva ühiskonnas on paljusid hirme ning probleeme. Elame ajastul, kus kliima soojenemine, terrorism, haigused ning looduskatastroofid on igapäevaellu kuuluv osa. Mis on siiski kõige suuremad hirmud, mis meid ümbritsevad ning mida need endaga kaasa toovad? Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest.
plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas kasvab. Migratsiooni põhjused ja näited. 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud
elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne.
juba lapsest saati sisendatakse paljudele, et tulevikus tuleb neil oma kodumaa kaitsimise nimel teha kõike, hoolimata moraalsetest ja eetilistest vasturääkivustest. Maailmalõpuga võiks kaasneda ka sõdade lõpp. Juba ammu on mitmetel suurriikidel kõik vahendid, et teha lõpp kogu inimkonnale mitmekordselt. Me ei saa kunagi kindlad olla, millal seda võimalust kasutatakse või mida kõike väärastunud inimmõistus veel välja mõelda ei suudaks. Suured looduskatastroofid võivad muuta inimeste mõttemaailma ja õpetama hindama teistsuguseid väärtusi. Loodus meie ümber muutub pidevalt, seda tänu inimtegevusele. Kliima globaalne soojenemine, samuti puhast joogivett ei jätku enam kauaks, mida me siis teeme? Praegu ei tea sellele keegi vastust. Aina sagenevad looduskatastroofid, kõike seda on inimene mõjutanud, kuid ei suuda kontrollida. Loodus on ettearvamatu ja me ei tea iial, mis juhtuda võib. Inimestese suutmatus ja tahtejõu puudumine
LAOS Asukoht: Kagu-Aasia, Kirde-Tai, lääne Vietnam. Pealinn : Viangchan. President : Choummaly Sayasone. Piirkond: Kokku: 236,800 km. Riik võrreldes maailma: 84. Land: 230,800 km. Vesi: 6000 km ². Kliimat: troopiline mussoon vihmaperiood (maist novembrini), kuiv hooaeg (detsembrist aprillini). Piirkond: enamasti kaljune mäed, mõned tasandikud ja platood. Loodusvarad. Riik on rikas mineraalide. Veevarad. Järved ja märgalad Laoses on vähe, aga on palju jõgesid. Nad voolavad läbi tasandikel ja mäestike kuristiku. Looduskatastroofid: Üleujutused, põuad. Rahvaarv: 6586266(2012 a.) Riigikeel(ed) : Lao keel.
Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. Tragöödiaid võib olla mitmesuguseid, osad mõjutavad vaid väheseid meist, kuid nii mõningadki juhtumid võivad vallandada kaose lausa suurte rahvamasside hulgas. Viimastest võibki välja tuua näiteks looduskatastroofid. Säärastest tragöödiatest on Eestit tabanud Pärnus väiksemad veeuputused. Vesi on ümber uhunud nii bussiootepaviljone, rikkunud autosid kui ka elumajasid. Viimastel aastatel on ilmajaamad püüdnud teavitada inimesi suuremate tormide tulekust, et inimestel oleks aega teha vajalikke ettevalmistusi,koguda sööki ja vett juhuks kui elekter ära peaks minema. Nii nagu loodus on ettearvamatu, nii võivad ka inimeste teod ettearvamatud olla.
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning
Olemus Haigus või haigustunnuseta kandlusseisund Põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi Levivad: inimeselt inimesele või loomalt inimesele Nakkustekitajad Bakterid Viirused Parasiidid Seened Nakkushaiguste kulg Peiteperiood Eeljärk Haigusnähtude periood Paranemisperiood Tekke ja leviku põhjused Maailm on globaliseerunud Uued põllumajandustootmise vormid Lääneriigid on arengumaid alt vedanud Looduskatastroofid, sõjad, suurlinnaslummid, põgenikelaagrid Puutumatud piirkonnad Eksootiliste loomade liha söömine Lemmikloomade import Poliitlise tahte puudumine, ohtlikud seksuaalsed harjumused ja uimastite kuritarvitamine Ohtlikumad nakkushaigused SARS Malaaria Muhkkatk Tuberkuloos AIDS Borrelioos Linnugripp Tundmatu tapja Eesti levinumad nakkushaigused Haigestumine 100000 elaniku kohta: Lahendus Vaktsineerimine
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia
Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tundeid Õigus keelduda
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS. Kasutatud allikad http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Cause
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist ...
(rahvaarv suureneb, suremus väheneb) -sisseränne suur 4. Ränne ehk migratsioon on püsiv/alalise elukoha vahetus. Siseränne: kolima maalt linna, linnast maale, linnade- vaheline, maalt maale.Välisränne:vabatahtlik (tööle, õppima; abielu), sundränne(põgenemine; looduskatastroofid) Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6
·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid:
Toidupuudus arengumaades Koostajad: Kristel Hunt ja Grete Vahar Faktid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas elab üle 500 000 miljoni inimese absoluutses vaesuses. Iga aasta sureb 15.miljonit last nälga. Peaaegu iga neljas inimene peab päevas ära elama vähem,kui 1 dollariga. Iga 3 sekundi järel sureb üks inimene maailmas nälga. Umbes 33.miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta. Näljahäda piirkonnad 925.miljonit näljast inimest 2010.a Mis seda põhjustab? Sõjad Põud Kõrbestumine Vaesus Rahvastiku kiire juurdekasv Toiduvarude vähenemine Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Looduskatastroofid Mida põhjustab? Alakaalulisust Pidurdab füüsilist ja vaimset arengut Vastuvõtlikkust haigustele Surma Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat Toetada vaeseid farmereid Toidupuuduses kannatajaid aitavad...
ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi. • Võõrliigid võivad tasakaalu paigast nihutada. Invasiivsed (väga kiirelt levivad ja paljunevad) võõrliigid ohustavad ökosüsteemi rohkem.
) · Rannikualad on ohus. Madalad rannikulad jäävad vee alla, sest maailmamere tase tõuseb.Väheneb põllumaa ja miljonid inimesed peavad uue elupaiga leidma. · Ökosüsteemide kadumine.Kõrgmägede aasad ja ookeanis ranniku lähedal olevad korallisaared võivad täielikult kaduda. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. · Sagenevad looduskatastroofid. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus, etnilised või usulised konfliktid kuid ka tööpuudus kodumaal. Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas, siseränded aga Põhja- Ameerikasse (u. Miljon inimest aastas). Peamiselt ongi rännete põhjusteks töö ning isiklik elu.
Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Inimestevahelised lahkhelid Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne Ebameeldiv, üksluine, sotsiaalne keskkond keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht.
Keskkool "Inimkond, kes vajab enam toitu" Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Rauapuudusel tekib kehvveresus
vara ja mõningaid olulisemaid fakte olukorrast maailmas. Töö eesmärgiks on kajastada hetkelist toiduainete defitsiidi olukorda maailmas ja vaadelda potentsiaalseid arengusuundi ning poliitikaid. 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik Toiduainete defitsiiti on esinenud aegade algusest saati. Alates Kiviajast kuni tänapäevani välja on seda põhjustanud küll ikaldused, sõjad ja looduskatastroofid kui ka vähene koostöö, loodusressursside nappus või mitteökonoomne kasutamine ja palju muud. Põhjuseid on palju, lahendusi aina otsitakse: mõnes ühiskonnas rohkem, mõnes vähem. Juba Kiviajal oli toit ja toiduained defitsiit, selle nimel pidi nii mõnigi kord oma eluga riskima. Vanas Maailmas oli neid perioode palju, kus põllumajandusel polnud kõige parem aasta (tavaliselt mängis suurt rolli ilm) ja inimesed kannatasid toiduainete defitsiidi käes.
.............................................................. 4 Kliima...................................................................................................................................... 5 Kliima võrreldes Eestiga...................................................................................................... 5 Õhusaaste........................................................................................................................... 5 Looduskatastroofid.............................................................................................................. 5 Veevarud................................................................................................................................. 6 Jõed..................................................................................................................................... 6 Järved...........................................................................................
populatsioonide vahel.Populatsiooni geenifondi voivad sattuda uued ,varem seal puudunud alleelid.Peale loodusliku valiku mojutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid.Selline populatsioonidevheline geneetilise materjali kombineerumine leiab aset naiteks loomade randamisel uude elupaika voi seemnete levimisel tavliselt kaugemale. · Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse
kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad, paremad tingimused asukohtade lähedus looduskatastroofid, õnnetused majandustegevuseks: reljeef ja kliimavõõtmed, kaevandamiseks, töötlemiseks, Hõre:mägised alad kaubateede lähedus KLIIMADIAGRAMMID Vaata üle!!! TÕMBE-JA TÕUKETEGURID migratsioon ehk ränne- püsiv elukoha vahetus immigratsioon ehk sisseränne- on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna (migratsiooni liik) põhjused: 1. looduskatastroofid 2. keskkond, poliitika (sõda) 3. vaesus
Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Nt. Auto asemel sõita hoopis jalgrattaga või käia jala. See vähendaks mingil määral kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. See aga tähendaks, et kasvuhoonegaase, mis tekitaks kasvuhooneefekti oleks vähem ja probleem muutuks väiksemaks. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/osoon.htm http://www.e-ope.ee/_
Venemaa Ott ja Raido Paiknemine Naaberriigid Lääne naabrid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l Põllumajand Põllumajand 9,8% 4,2%...
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. ...
Kliimamuutused ja meie Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes. See on tegelikult täiesti tavaline nähtus, kuid see kiirus, millega kliima praegu muutub on ebatavaline ning vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära....
Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani kohe mõtlema kui võimas võib ning on loodus. Loodusnähtuste eest ei ole kaitstud keegi. Näiteks võib äike lüüa majja, torm viib ja lõhub erinevaid asju ning paljud teised võimsad looduskatastroofid võivad võtta ka elu. Teisena nägi samuti Anne Olopi poolt maalitud maali, millel oli jällegi kujutatud metsa. See pilt aga tõi silmade ette hoopis positiivsemad mõtted. Seekord on mets joonistatud tagasihoidlikumate värvidega ning saingi aru, et lihtsuses peitub ilu. Kõik ei pruugi elus alati hästi minna, kuid igakord kui midagi õnnestub, siis tuleb sellest rõõmu tunda, ka väga väikeste asjade üle. Tuleb olla ja mõtelda positiivselt.
energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim. Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Järeldus · Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile negatiivne, sest kasvuhoonegaasid on suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. · Kasvuhoonegaasid põhjustab Maa keskmine temperatuur tõus. Viide ·http://foodweb.ut.ee/Sonastik_187.htm
Eluiga pikenes, sündimus kõrge, madal suremus, rahvaarv kasvas · II etapp sündimus langeb, suremus suht stabiilne, rahvaarvu kasv aeglustub 6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE
Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
