1. Milline maa kuulub erastamisele? Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. § 20.(1) MRS 2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid? Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS 3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada? abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse maa suhtes õigustatud subjektidele. §161 .(2) ORAS 4. Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi ... kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. §2.(2) ORAS 5
Allikad Eesti okupeerimine Nüüd hakkasid asjad tõsiselt liikuma kõigepealt kogunes piiri taha Punaarmee. Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike ...
kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suu...
Peamiselt(aja)luule- >ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega(saamaahnus,tõusiklikkus).->esmajoones seotud E probleemidega,Kohaliku kirjanduse&kultuuri eest kõneleja.Kuulusid:Adson, August Alle, J.Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, G.Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises. Arbujad->luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik,Bernard Kangro,Alver,August Sang,Kersti Merilaas,Uku Masing,P.Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab
loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. (Oras, K. 2012 Eesti Statistikaameti internetiblogi) 1. Säästev areng. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2853 [12.11.2012] 2. Säästev areng. Maailm. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2849 [12.11.2012] 3. Oras, K. (2012) Eesti Statistikaameti internetiblogi http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/19/eesti-jatkusuutlikkus-rio20- konverentsi-valguses-kas-reaalne-edu-voi-madal-stardipositsioon/ [12.11.2012]
Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel Eestis kasvatatakse suvinisu LEVIK Päritolumaaks peetakse viljaka poolkuu alasid(nt.Mesopotaamia) Kasvab hästi soojemates maades Eesti põldudel ei kasva kaugeltki nii hea nisu kui Ukraina põldudel Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt Nisu ekspordivad näiteks Venemaa ja Austraalia KASUTAMINE
manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Tänan vaatamast!
Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana ja andsid märku uue jõulise luuletajapõlve astumisest kirjandusse. Omavahelist sarnasust tundis luuletajad ka ise. Ühes oma intervjuus on Betti Alver öelnud: ,,Mul on tunne, et kaasaja noori kirjanikke seob palju. Nad süvenevad enam ainesse, nende juures on ilmnenud tugevam vormi austamine kui agulinaturalismi päevil. Minu arvates kirjandus ei seisagi elu registreerimises, vaid avastamises."
"Tuulearmuke" krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. See on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Ühelt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Teiselt aga õhutas luulet viljelema Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Kujunes noorte haritlaste (Ants Oras, Paul Viiding, August Sang jt) sõpruskond, mille hingeks oli Heiti Talvik. 19. juuli 1937 abiellus Betti luuletaja Heiti Talvikuga. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli", mis ilmus 1936. aastal, paistis silma kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. Ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele
Arctic Sport Club Visioon Missioon Tallinnas ja Tartus Treeningud Skibikers Skibikers on Arctic Sport Club'i rattatiim Eelmiseaasta Eesti meistrivõistlustelt tõi Arctic Sport Club kaksikvõidu, kus Allan Oras(pildil) sai 1. koha ja Andrus Aug 2. koha. Toetavad: MTÜ ja ASC tingimusel, et ASC tasub 50% võistluse osavõtust ja rattur peab kandma ASC sümboolikaga riideid. Lisaks saavad klubiliimed osta soodushinnaga Arctic Sport Club'i sümboolikaga rattariideid. CMS Travelbass Arctic Sport Club kuulub ülemaailmsesse CMS- klubide ketti. Olles Arctic'u klubiliige, saad reisides kasutada CMS-keti klubide teenuseid 30 päeva vältel. CMS- klubide ketti kuulub 19 riiki, nendeseas ka nt Soome, Rootsi ja Norra. Miks valida Arctic Sport Club 1) Uus ja väga korralik maja 2) Personal on väga sõbralik 3) Hea asukoht 4) Väga palju erinevaid t...
Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh ...
Lisett Oras 10a It is better to rule in Hell than to serve in Heaven People have different opinions about this quote. It makes them think and discuss about Hell and Heaven. I think that this quote means that it is much easier to be a ruler of a place that has no rules and bans. People are allowed to do anything they want, but they still have to somehow obey to the ruler of the Hell s. However in Heaven the ruler has been and will be God
To: Ms Head teacher From: Iti Tomingas-Oras Subject: Helping the environment Date: 6th September Introduction The Pupose of this report is to present my findings about heping the enviroment in our school. I have carried out a survey among the students at Kose Gymnasium. My findings are presented below. Findings The first thing students thought was that our school is using and wasting paper. Theatchers do not use both sides of paper while printing. Secondly the students have noticed that the computers are not always turned off at end of the day. They take a lot of power and waste energy if they are turned on overnight. The tird thing I found out is that our school does not recycle and reuse enouhg which is also bad influence for the environment. Reccomendations Firstly, I would like to suggest to reduce paper. For example send more emails or if the printing is really nessesary use both sided of the paper. Secondly I reccomend tuni...
Iti Tomingas-Oras 11.S „Isegi kui ma kaotan kõik“ Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks. See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia- ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Dokumentaalfilm „Isegi kui ma kaotan kõik“ on väga emotsionaalne ja tekitas minus kummalisi tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt...
Targa nõuandel rakendatud kolmeaastane hall härg vastuoksi kolmeharulise kuuse ette ja lastud omapäi minna. Kirik ehitatud sinna, kuhu härg seisma jäi. Torma kirikut on juhtinud alguses: Johann Georg Eisen, Franz Gotthilf Friedrich Asverus (1775-1818), Eduard Johann Asmuth (1819-1852), Carl Selmar Landesen (1852-1895), 1964-1983 oli Torma õpetaja Jaan Muru. Nüüdsed õpetajad on olnud: Üllar Nõlv (1988-1989), Peeter Karma (1989-1995), 1995-1997 oli õpetajaks Urmas Oras, 1998-2000 Ralf Alasoo ja 2000-2006 Jaan Nuga. 2006. aastast on kirikut juhtinud Meelis Kupart.
............................................................. 10 Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940.......................................................................................10 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940................................. 10 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940................................................................................................................. 10 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk...................................................10 ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk.. 10 ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna:
HOLLAND Kristiina Oras TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvili...
linik. Sellise huvitava lahenduse peale annab tulla. Teisena Räägiksin Kairi Orgussaare teosest ,, Põllud" Need põllud olid riputatud seinale. Olid nelinurksed ja sakilised (tekkis tõeliselt põllu efekt). Huvitavaks tegi teose see, et põllud olid nii hästi ära tuntavad ja klaasi peal sellist asja edasi anda on üsna keerukas. Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa, taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub. Seda mõtet püüdiski kunstnik edasi anda
metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! ISAMAA Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb.
VALIK- JA KOONDKOGUD ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto
· "Cathleeni Houlihan" (1902) · "Deirdre" (1907) · "Neli tantsudraamat" (mõjustatud jaapani no-teatrist, 1921) · "Purgatoorium" (1938) · "Leemepott" (1904). Peale selle kogus ja töötles William Butler Yeats iiri legende. · "Punane Hanrahan" (1939). On avaldanud esoteerilise traktaadi · "Nägemus" (1925) · Koguväljaanne "Autobiograafiad" (1955) Eesti keeles ilmunud: · "Luulet" (1990; tõlkijad Ants Oras, Märt Väljataga) · "Punane Hanrahan" (1939; tõlkija M. Luht; 2002; tõlkija Krista Kaer) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/William_Butler_Yeats http://www.kesknadal.ee/g2/uudised? id=5572&sess_admin=5eb23c67b82e255c7446203123de1867
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3. Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline...
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! Tõsta lipp Gustav Suits Tõsta lipp! Las aja käänul
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: oste...
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu
kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 RUKIS Heino kiige järgi Rukis ei ole nii vana kultuurtaim, kui nisu ja oder. Rukis oli aastatuhandeid tagasi hoopis odra- ja nisupõldude umbrohi. Tüütu umbrohi muutus seal
Ühis müüdis väidetakse, et hoopis Zephyros (Läänetuul) oli otsene süüdlane Hyakintose surmas. Temagi oli armastanud kõige veetlemavat noorukit ning armukadedushoos, kuna temale eelistati jumalat, juhtinud ketta märgist kõrvale Hyakintose pihta. Ammu enne seda kui Kreekamaal lugusid veel ei jutustatud ega loodud poeeme, võib-olla isegi enne seda, kui elasid jutustajad ja poeedid, võis juhtuda nii, et kui põllud küla ümber ikaldusid ja oras ei tärganud, tapeti mõni külaelanik, kelle verd pritsiti viljatule põllule. Inimestel oli arvamus, et veri, mis toitust viljast, võis vastupidi toita ka põldu. Siis tuli aeg, mil inimesed lakkasid seda uskumast ja see julm osa jäeti jutustustest välja. Niisugustest suremise ja lillena taasärkamise lugudest oli kõige kuulsam Adonise müüt. Igal aastal leinasid Kreeka neiud Adonist ja seda tegi ka Aphrodite. Aphrodite nägi, kuidas Adonis oli sündinud
Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910- 1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909- 1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust
Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise.
2.12548 2.13 2 alt nupu abil ära!) SÜNNIAJAD JA NIMED Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/269-32-excel2010-kuupaeeva-ja-aja
Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestilikku sümbolismi ja arendasid seda edasi
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
Suurele osale Alveri luuletustest on omane klassikaline lõpetatus: kindlate piirjoontega, tasakaalustatud ja n-ö suletud vorm; luuletajaisiku taandumine kõrvaltvaatajapositsioonile, eneseväljenduse objektiveerimine sümbolpildiks. Klassikalist kujundusdominanti Alveri luules tõstis korduvalt esile A.Oras, kes nägi aburjate ja eriti Alveri loomingu ilmset seost inglise luuletaja ja kriitiku T.S. Elioni 1920.aastate lõpu esseedes väljendatud esteetilise programmiga, mida Oras tutvustas 1932.aasta ,, Loominus" kui ,,neonklassilist luuleteooriat". Kahtlemata esindab Alveri looming sellisel korrelatsioonil põhinevat luulet üpris ilmekalt ja samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264) Pärast lüürika esikkogu ,,Tolm ja tuli" (1936) uude arengujärku astunud, kirjutas Betti Alver luulet vahelduva intensiivsusega
on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal toitumas käiakse. [ 4 ] Pesast eemal olles puhatakse enamasti ikka märgaladel. Ööbimiseks valitakse turvalised ning vesised kohad. Vett vajavad sookured joogiks ning kümbluseks. Kui pojad pole veel
nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100...200 ha) kasvatatakse tatart. Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C. Idanema hakkab nisu küll juba +1...2 °C juures kuid normaalne idanemine toimub alates +5 °C. Öökülmasid talub oras lühiajaliselt -5...-7 °C. Võrsumisperioodil (suvinisul tekib 1...3 võrset) on soodne temperatuur +10...15 °C, jahe ilm soodustab võrsumist ja lisajuurte kasvu. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud võrseid, millel ei teki pead, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti.
kirjeldab südamelähedasi pildikesi ja juba saabunud kevade mõju, kuigi esimeste kevade märkide saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab. Kuis mõistmatult sa oma õitsmist pillud kesk luhalodu, ümber mil on hanged, kui unes puude rohelised hinged ja vete all veel metsad, niidud, põllud? Ühe kaunimatest looduskirjeldustest annab "Kevad". Visnapuu kirjeldab vastse kevade arglikkust, tema
650 m2 aluskatte ja liistudega 57 Eriruumide pinnakatted Treppide viimistlus külgedelt, trepimarsside ja podestide 571 alt Betoonpindade värvimine akrülaatvärviga 60 m2 6 SISUSTUS, INVENTAR JA SEADMED 61 Sisustus ja mööbel 612 Mööbel Lasteaia tüüpsisustus 1 kmpl 62 Inventar Dusisegisti Oras Safira Classic 2147 ja torustiku 3 kmpl paigaldamine WC poti (Tsehhi) ja torustike paigaldus 3 kmpl Valamu Ido Aniara, segisti Oras 280, torustike paigaldus 3 kmpl Dusikardina hoidja, kroom 3 tk Dusikardinad 3 tk
kohta. Eesti tali-ja suvekrossi meistrivõistlustel on, aga Mart Mägar olnud oma rivaalidest mäekõrguselt üle. Tema poolt võidetud kakskümmend viis meistritiitlit on lausa erakordne saavutus, milleni pole jõudnud ükski teine krossisõitja. Nii suuri kui vähemaid võite on aidanud sepistada treenerid Vambola Niine, Sulev Saar, Uko Viljak ja Gunnar Veber. Mehaanik on tippsõitja olnud endale ise. Mart Mägar on pärit Kohtla-Järvelt. Juhan Uustalu-Mati Oras Juhani ja Mati saavutasid hea tulemuse 1977. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Esimene suursaavutus tõi uut tuult tiibadesse. Juba järgmisel üleliidulisel mõõduvõtmisel kroonis väsimatuid entusiaste täistabamus: koju toodi kuldmedalid 650-kuubikuliste külgvankriga mootorraste klassis. Hõbedasele ja kuldsele autasule tuli lisa 1979. aasta suvel pronksmedali näol. Kokku oli saadud täiskomplekt medaleid tippvõistluselt. Juba järgmisel
3 PEREELU Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti Talvikuga 1930.aastal. Talvik käis Bettit kutsumas ,,Veljesto" õhtule. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. Ants Orase meenutuste kohaselt toimus see keskpäeval ning Bettil ja Heitil oli olnud kaks tunnistajat Paul Viiding ja Ants Oras ise. 1944.aastal, kui rinne oli lähenemas, suunduti koos Pärnu poole. Põgenemiskavatsusi siiski neil ei olnud. Sõjapagulastena elasid nad Viljandi lähedal Ott Kangilaski isa talus. Sõja möödudes pöördusid tagasi Tartusse, kuid nende kodu oli rüüstatud. Said endale elukoha. Talvikutel endal lapsi ei olnud. 15.mail 1945.aastal arreteeriti Heiti Talvik. Talvik viidi Tallinnasse edasistele ülekuulamistele. Betti suundus Pühastesse elama. 1947 suri Betti ema
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
· ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. · Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 · Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 · Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 · ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. · ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. · ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. · "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto
lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu.
Matustel poetas pisaraid. ,,See on siin ilmas ikka nõnda," seletas Ants, ,,et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat. See on jumalast nõnda seatud, ja kes astub selle vastu, astub jumala vastu, aga kes astub jumala vastu, seda ootab hukatus." Üks oli nüüd Jürkale selge: lapsed olid midagi muud kui lambatalled ja lehmavasikad laudas, linnupojad pesas, tärkav puuvõsu ja rohi metsas, haljendav oras põllul. Nende pärast polnud ta kunagi silma vesistanud. Karu case LK 60 VII lk 65-74 Politseil selge, et Jürkal võltsitud isikutunnistus. Ants õpetab Jürkat valetama. Sellepärast arvas õpetaja, et Jürka on nagu särav täht pilkases pimeduses, ainult et ta valgus paistab pisut viltu. ,,Sest pole ühti, et oled, aga ära ütle seda ja ära ole ka seda, sest inimene ei pea kunagi seda olema, mis ta tõepoolest on
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi",...
Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja.
6 ise kopsupõletikku. Kuid ta paranes ja sai haiglast koju, aga varti kurtis ta jälle valu rinnus, ta viidi taas haiglasse, kus diagnoositi infarkt. Artstidel ta elu päästa ei õnnestunud ja 25. märtsil 1994 kustus kirjanik Bernard Kangro eluküünal Lundi haiglas perekonnaliikmete juuresolekul (Kruus, 2003: 124, 125). LOOMING Bernard Kangro, eesti kõige viljakam suurluuletaja loomingumeetodit iseloomustab tabavalt Ants Oras: ,,Üks Kangro luule ja proosa eripärasemaid omadusi on irreaalsus nähtava ja aimatava vahel hõljumise, aimatava nagu teiseks reaalsuseks muutumise tunne. Kangro kuulab, kuuleb, näeb kuuleb terasemalt, näeb teravamalt kui valdav enamik me kirjanikke ja poeete, kuid see, mida ta tajub, võib kuuluda täiesti väljapoole meie harilikku kogemuspiirkonda. See, mida tavatsetakse nimetada sürrealismiks (ja mis sageli tundub nii
650 6411 [email protected] müratõkkeseinte AS Teede REV-2 Viljar Nurme 5016476 [email protected] ehitus müratõkkeseinte Ruukki Products AS Olgert Oras 5231331 [email protected] ehitus ja müük puidust müratõkkeseinte Helia Puit AS üld 7415453 7415355 [email protected] müük ja paigaldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
