Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama;
- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul j...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste
langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele. Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine) Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus) Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1) Kodu ja isiku puutumatus politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik
normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur:
Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Ohvriabitöötaja poole võib alati pöörduda, kui tahetakse oma probleemidest rääkida vajatakse tuge oma murede lahendamiseks või sootuks oma olukorrast välja pääsemiseks õiget lahendust leida. 7. Vägivalla põhjendused Enese vägivaldseks muutumist konfliktiolukordades põhjendatakse viha ja enesevalitsemise kaotusega. Samas võib siin välja tuua erinevaid konfliktiolukordasid, mida põhjendatakse enesevalitsemise kaotusega, millel võivad aga olla erinevad
otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata
vorm. MTÜ- kodanikuühenduse üks ORG-ilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri,sotsiaal- ja majandusvaldkondades. MTÜ-d ei tohi teenida kasumit. Kodanikualgatus- inimese isiklik initsatiiv mingi proobleemi lahendamiseks. Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist
kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. eesmärgil algatati kriminaalmenetlus olid võimelised sellise julma teo karistusseadustiku tapmist toime panema, sest direktori sõnul käsitseva paragrahvi alusel. olid nad igati eeskujulikud õpilased , kellega ei olnud ühtegi Lõuna politseiprefektuuri probleemi. Klassijuhataja kinnitas
See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine Notarjaalne menetlus Kriminaalmenetlus e. Www.rik.ee Tavamenetlus. Notar koostab põhikirja ja asutamis lepingu. Juriidilise isiku koht ja tegevuskoht Juhatus või seda asendav organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilise isiku nimi
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised: · riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada · menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek · riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks Antud juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus täielikult ning mingeid sanktsioone ei järgne täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2 riigiprokuratuuril menetlust uuendada juhul,kui isik loobub koostööst või kui ta kolme aasta jooksul paneb toime uue tahtlikult kuriteo,ükskõik millise kuriteo. Isegi kui isiku suhtes ei lõpetata eeltoodud alusel kriminaalmenetlust,on siiski võimalik talle karistuse määramisel arvestada isiku koostööd ( näiteks süüteo avastamisel aktiivne
ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja
Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis (23.02.2013) Peipsi-äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad. Hiljuti avastaski keskkonnainspektsioon juhtumid, kus püüti kala võrguga, millel oli lubatust väiksem võrgusilm. Algatati kriminaalmenetlus, mida juhib prokuratuur. TÄNAME KUULAMAST! KÜSIMUSI?
Õigus olla ära kuulatud Õigus kaitsjale Kaebeõigus Süütuse presumptsioon Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab mitut üksikõigust ja põhimõtet: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks Võimalik on vaadelda süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, seonduvana au ja hea nime kaitse, inimväärikuse ning väljendusvabaduse kaalutlustega.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises...
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.
Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra: · Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on õigusnormis sisuks. Seadusandja annab välja norme: · Et tagada isikute õiguspärane käitumine.
kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud;
Maksumaksja peab maksumenetlusele kaasa aitama ja maksuhalduri tegevuset mittetakistama ka siis, kui tema poolt esitatavad tõendid võivad viia tema suhtes maksuotsuse tegemiseni, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Erandiks on juhud, kui tõendi esitamine sunniks isikut tunnistama enda või oma lähedase poolt toimepandud õigusrikkumist, millega kaasneks kriminaalmenetlus. Maksu väärarvutuse ja tasumata jätmise puhul on tegemist väärteoga. Kuriteoga on tegemist aga siis, kui isik esitab valeandmeid, kasutab teise isiku identiteeti ebaseaduslikult, samuti igasugused vara vastased süüteod, kelmused jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis
Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust. KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED 1. Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama 2. Igaühel on õigus omada kaitsjat 3. Keegi ei pea tunnistama oma lähedase vastu 4. Keegi ei pea oma süütust tõestama 5. Kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne kohtuotsust 6. Kedagi ei tohi kinni pidada ilma kohtu otsuseta üle 48 tunni.
*7 Kuigi toodud näited on mõneti äärmuslikud, tuleb siiski tõdeda, et erinevalt kohtusüsteemist ei ole Euroopa riikides tänase päevani täielikult ühtset arusaama prokuratuuri põhiseaduslikust asendist ja tema sõltumatusest. Erinevad prokuratuurisüsteemid on välja kasvanud eri õiguskultuuridest ega ole ühtset mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit- siooniline kriminaalmenetlus, suuresti nendest, kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri- nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigussüsteeme, kus kehtib täielik legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike
Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on; common law: isiku süüdiolek peab olema väljaspool mõistliku kahlust, selleks, et süüdi mõista
õiguslikust regulatsioonist. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed
seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga: o Ajakirjanik on ka inimene
Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur, ja kui selgub, et prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende ülesannete sisust tulenevalt määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal. Üheks selliseks riigi ees seisvaks ülesandeks on õigushüvedele efektiivse kaitsemehhanismi loomise kohustus, mille olemuslikuks osaks on ka õigushüvesid rünnanud isikute tegudele kiire ja adekvaatne
3. administer justice – to execute justice 4. separation of powers – insulation of the functions of the branches of power 5. legislative power – statutory power 6. legislature – parliament 7. legislation – the whole set of laws 8. legislators - lawmakers 9. judicial power – the power exercised by the court of law 10. judiciary – forensic/ all judges 11. executive power – administrative power Civil Procedure 1. tsiviil-, kriminaalmenetlus – civil procedure, criminal procedure 2. kohtuprotsess (toimingud kohtus) – trial, court proceedings, hearing a case 3. riigi nimel – in the name of the state 4. kriminaalsüüdistust algatama – to bring a criminal action 5. hagi algatama, kohtusse kaebama – to sue, to bring an action against smb 6. süüdistaja - prosecutor 7. ohver - victim 8. süüdistatav, kaitsealune (krim.) – defendant, the accused 9
laws 4. legislature - legislative body, parliament, people who have power to make laws for a state 5. legislation - laws relating to a particular activity that are made by a government 6. legislators - elected group of people who have the power to pass, adopt laws 7. judicial power - the authority vested in courts and judges 8. judiciary - judges collectively, all judges 9. executive power - the power to execute and enforce laws 1. tsiviil-, kriminaalmenetlus civil, criminal procedure, proceedings 2. kohtumenetlus (toimingud kohtus) court proceedings 3. oma seaduslikke õigusi jõustama enforce legal rights 4. kriminaalasja/süüdistust algatama/esitama start criminal action against, bring criminal charges against 5. süüdistaja prosecutor, prosecution 6. ohver victim 7. süüdistatav, kaitsealune (krim.) accused, defendant 8
Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur Kolme samba teooria – karistusõigus kõige laiemas tähenduses toetub kolmele sambale: Seadusandlik võim – seadusandja, kes kehtestab kuriteod ja karistused – materiaalne karistusõigus. Kriminaalmenetlus – kord, kuidas tehakse kindlaks, kas inimene on toime pannud kuriteo ja kas tuleb vastutusele võtta; sammast kannab kohtuvõim. Karistuse täideviimine – toetub täitevvõimule. Teine liigitus on karistusõiguse jagunemine põhi ja haru karistusõiguseks. Põhi karistusõigus on see, mis sisaldub karistusseadustikus, seal sisalduvad omakorda kuriteod ja väärteod. Üheski muus seaduses kuritegusid pole. Väärteod (haru
Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on suunatud ainult ebaõigete andmete ümberlükkamisele, mistõttu ei pea selle nõude esitamiseks olema tühistatud või tagasiulatuvalt muudetud ning täidetud haldusakti või sooritatud toimingut, lisaks saab ainult sellele kohaldada VÕSi. Teised nõuded on välistatud siis, kui tagajärgede kõrvaldamiseks puudub õiguslik alus, ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda ka õigusliku aluse puudumisel. 19. Kas isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus läbi viidud ebamõistlikult pika aja jooksul, saab nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist? Kui jah, siis millist isiku subjektiivset õigust on rikutud ning millisel õiguslikul alusel saab kahjunõude esitada? Mittevaralise kahju hüvitamine: Rikutud on isiku subjektiivset õigust mõistlikule menetlusajale, mis tuleneb KrMS-st ja EIÕK-st. Kannatanu peab tõendama, mis asjaoludel on talle mittevaraline kahju tekitatud
objektiivsele vaatleja mulje, et asjaomane isik võis toime panna õigusrikkumise. 32 RKKKm 11.12.2006, nr 3-1-1-103-06 p 10. 33 RKKKm 01.02.2012, nr 3-1-1-105-11 p-d 12.1, 12.2, 22.2. 34 RKKKm 12.04.2012, nr 3-1-1-32-12 p 9.1. 35 RKKKm 11.12.2006, nr 3-1-1-103-06 p 10. 36 EIK 30.08.1990 otsus asjas nr 12383/86, Fox jt vs. Ühendkuningriik, p 32. 15 Sisuliselt on vahistamise ehk eelvangistuse kujul tegemist kriminaalmenetlusõigusliku tõkendiga, kriminaalmenetluse tagamisele suunatud kahtlustava või süüdistatava isikuvabadust pikemaks ajaks piirava või seda võtva sunnivahendiga, mida kohaldatakse kohtumääruse alusel.37. Vahistamise kohaldamine tähendab demokraatliku õigussüsteemi ühe alusprintsiibi, süütuse presumptsiooni, samuti üldise vabadusõiguse tõsist riivet, sest vahistades võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev ning
viibivad lapsed)) osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele. Siseriiklikult on eelnevale asjaolule tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2002.a auditis nr 004/2002 “Alaealiste erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.”1 Samuti ei vasta Eesti alaealiste kriminaalmenetluse reaalne praktika Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 ja 6 nõuetele. Nimetatud artiklid nõuavad, et kriminaalmenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning eelmenetluses kohaldataks vahistamist üksnes viimase võimalusena. Euroopa Inimõiguste kohus on laste puhul kehtestanud täiendavad nõuded: kriminaalmenetlus peab olema kiire, arvestatud peavad olema alaealise ealistest iseärasustest tulenevad erilised huvid ja vajadused ning vahistamise põhjused peavad olema ülikaalukad. 1.2 Puudega laste probleemid 1
· Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt au, hea nime ja inimväärikuse kaitse. 29. Õigusloome protsess ja selle staadiumid. I ettevalmistav töö. 1. Töörühma moodustamine (suurus sõltub eelnõu sisust, mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.) 2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus. 3. Koos alusandmete kogumisega selgitatakse kuidas oli probleem reguleeritud enne 1940.a
3. Korruptsioon ä rimaailmas (sellest rä ä gitakse Eestis vä he. Hea nä ide Hanshmidt ́i lahkumisel SEB-st vä lja tulnud Tallinki soosiv kä itumine ja Hanshmidt ́i suur osalus ettevõ ttes) Mis põ hjustab korruptsiooni – saamahimu, ahnus. Korruptsiooni puhul on alati vä hemalt 2 osapoolt – ü ks, kes on positsioonil, millega kaasneb otsustusõ igus ning teine, kellel on vahendeid ja soovi selle isiku mõ jutamiseks. Korruptsiooniga võ itlemisel on kriminaalmenetlus ü ldse kõ ige mannetum ja mõ ttetum, sest see võ itleb tagajä rgedega. Oluliselt vajalikum on preventiivne tegevus. Korruptsiooni vastase võ itluse puhul võ ib õ nnestuda võ itlus ennetava tegevusena. Kindlasti ei tö ö ta tagantjä rele võ itlus, kindlasti pole võ imalik kirjeldada ä ra ka kõ iki ebaeetilisi tegusid. Tuleks luua ü hiskondlik arvamus sellest, kuidas on õ ige kä ituda. 5
Süüteo liigid Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu mille eest füüsilisele isikule põhkaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.Seega võib öelda et kuriteo ja väärteo eristamisel lähtume sanktsiooni liigist.Kuritegusid menetletakse kriminaalmenetlus sätete järgi,aga väärtegusid väärteomenetlus sätete järgi. Kuritegu on ammendatult sätestatud KarS-is,väärtegu on nii KarS-is kui ka muudes seadustes. Arest 1 30 päeva kantakse ära arestimajas kuid mitte kunagi vanglas. Vangistus alates 30 päevast kantakse ära vanglas kuid võib ka arestimajas. Kuritegude puhul vastavalt §4 võime rääkida erinevatest raskusastmetest.Kõik kuriteod jagatakse I ja II astme kuritegudeks.
Tingimused, et saada notariks: 1) Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus. 2) Eesti kodanik 3) Teovõimeline 4) Eesti keele oskus 5) Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega 6) Notari eksam (üsna karm) 7) Kanditaadi teenistus Keda ei või nimetada notariks: 1. Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud 2. Kui ta on kandidatuurist välja heidetud. 3. Kui ta on pankroti võlglane. 4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3. Notari töökohaks on tema büroo 4. Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi 5. Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga. 6. Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest.
· Haldusõigus reguleerib avalike ülesannete täitmist täitevvõimu ehk avaliku halduse asutuste poolt. · Finantsõigus reguleerib riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. · Menetlusõigused tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus Eraõigus: · Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element. · Tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel · Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat · Intellektuaalse omandi õigus õigus inimese loometöö tulemustele
2. osa. Kaubamärgid 3. osa. Geograafilised tähised 4. osa. Tööstusdisainilahendused 5. osa. Patendid 6. osa. Mikrolülituste topograafia 7. osa. Avalikustamata teabe kaitse 8. osa. Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides III jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE 1. osa. Üldised kohustused 2. osa. Tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid 3. osa. Ajutised meetmed 4. osa. Piirimeetmetega seotud erinõuded 5. osa. Kriminaalmenetlus IV jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID V jagu VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE VI jagu ÜLEMINEKUKORD VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED Allikas: 'Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping'. URL: http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$ {BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&ID='vl28 19
üleandjaks juhatajad, aga kauba on vastu võtnud kaupluse töötaja – sellist olukorda lahendatakse vaadates tava ja lepingu poolte käitumist) Kohtupraktika – ei ole juriidilises mõttes õigusallikas, aga on seda faktilises mõttes – vaidluse korral lahendatakse vaidlus nii nagu on seda varem kohtus tehtud. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis ei ole kohtu pretsedent õigusallikas. (Kriminaalmenetlus seadustikus § 2 p 4 on öeldud, et Miks on PS kõige tähtsam õiguse allikas? PS väljendab rahva soove kõige täpsemini; See on rahva poolt vastu võetud referendumiga. Miks on vaja madalseisvaid õigusakte? Miks on vaja tava? Vabaduse põhimõte. Õigusega ei saa reguleerida kogu tavakäitumist. LÜHENDID TsÜS, VÕS, TsÜS 4 lg 2 p 1 TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) –
neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks. Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks. Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks. Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset. 4.3 Põhiseaduslikkuse järelevalve Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud. Kohtu eripädevused
ÕIGUSHARU Kõige laiem õigusharude liigitus, nagu eespool nimetatud, tähendab õigusharude klassifitseerimist era- ja avalikuks õiguseks. Seejuures hõlmab eraõigus (nimetatud ka tsiviilõiguseks) asjaõigust, tsiviilõiguse üldosa, maaõigust, võlaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust, tsiviilkohtumenetlust (sh. täitevmenetlust) ning tööõigust. Avalik õigus see tähendab nii riigi-, finants-, haldus-, halduskohtumenetlus-, kriminaal, kriminaalmenetlusõigust kui ka rahvusvahelist õigust. Suurim põhimõtteline erinevus era-ja avaliku õiguse vahel seisneb selles, et ühes on poolteks 2 tsiviilobjekti; teises peab vähemalt üks subjektidest olema avalik-õiguslik institutsioon (Näiteks riik, kohalik omavalitsus vms.) Võib märkida, et eraõiguslikes suhetes on Pooled võrdsemad, kui avalik-õiguslikes suhetes, kus valdavalt on õigustatud Pooleks võimu valdaja
Menetluse liigid üldistatult: kohtumenetlused tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend,
kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Kinniseks kuulutatakse 1) lapsendamissaladuse kaitseks 2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel
Kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel. Kohtualuseid puudutavad andmed. Lisatakse veel tunnistajate tunnistused ja kohtuistungi protokoll. Teostatakse kohtuekspertiisiga kas kurjategija on võimeline hiljem karistust kandma Karistuse määramisel arvestatakse: · kergendavad asjaolud · raskendavad asjaolud tsiviilhagid kahjud, mis on kannatanutel tekkinud seoses kuriteo toimepanekuga ja kohtukulud. Märgitud avalik kord KRIMINAALMENETLUS SEADUS Kehtib aastast 2004. Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) uurimisasutus politseiprefektuur, menetlemine algab sellest tasandist. Menetlusosalised 1) kahtlustatav - peetud kinni kohepärast kuriteo toimepanekut. 2) süüdistatav - saab siis alles kui talle on esitatud konkreetne süüdistus akt. 3) nende kaitsja 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava õigused
kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või süü ülestunnistusele ilmumisest kohtusse või kohtuvälise menetleja juurde. Aegumine ei uuene, kui esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja teise astme kutiteo toimepanemisest kümme aastat. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui: 1) esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 5 aastat; 2) teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat; 3) väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta ja otsust ei ole täidetud. Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) kui isik hoiab kõrvale karistuse kandmisest;
suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks. Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks. Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks. Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset. 4.3 Põhiseaduslikkuse järelevalve Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud. Kohtu eripädevused
2.1. Riigiõigus 67 2.2.Haldusõigus (ka: administratiivõigus) 68 2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78
¤ autoritaarsed: õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. Õigusharud ERAÕIGUS: Tsiviil- ehk eraõiguse üldosa; Asjaõigus; Maaõigus; Võlaõigus; Tööõigus; Pärimisõigus; Tsiviilmenetlusõigus; Perekonnaõigus. AVALIK ÕIGUS: Riigiõigus; Rahvusvaheline õigus; Finantsõigus; Kriminaalõigus; Haldusõigus; Kriminaalmenetlusõigus; Haldusmenetlusõigus. Avalik-õigusliku õigussuhte struktuurielementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt. Sellise õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituted ning institutsionaalse aparaadi juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus, aga ka õigusloome ning õigusemõistmine: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord.
10.1997 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-3-97. - http://www.nc.ee/ 28. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 04.02.1971. otsus asjas nr 4324/69. X v. Saksamaa. 29. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 07.07.1992. otsus asjas nr 19969/92. Dax. V ELEKTROONILISED ALLIKAD 30. Hääletustulemused. 15.06.2009. Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigikogu.ee (09.09.2009). 31. Karistusseadustiku, kriminaalmenetlus seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri seisuga 05.11.2008, nr 382 SE I. Kättesaadav arvutivõrgus: www.riigikogu.ee. 32. Kuritegevus Eestis 2008. Tallinn: Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond, 2008. Arvutivõrgust kättesaadav: www.just.ee (08.09.2009). 33. Seletuskiri karistusseadustiku muutmise eelnõu juurde seisuga 26.08.2008. nr 225 SE III. Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigikogu.ee . 34. McSherry. B
annaabi.ee 
