kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad palgatöölisteks, ehk nad said töö eest raha, mitte kaupa vastu. Kui naturaalmajandus tähendas seda, et nt kalamees vahetab kala liha vastu ja vastupidi, siis rahamajandus tähendas seda, et kala vahetati raha vastu, ning raha eest saadi ise valida, mida osta. Leiti, et rahamajandus on enamjaolt kõigile kasulik ja nii on ka tänapäeval, et kaupa vahetatakse raha vastu ja vastupidi. Rahamajandus levis alguses ainult Põhja-Itaalias ja madalmaades, kuid uusaja alguses jõudis rahamajandus ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 5. Pankade tekkimine (lk 15) Kaubanduse ja töönduse arenedes koondus üksikute rikaste kätte üha enam raha
kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
palgatööline- inimene kes töötab teise heaks ja saab selle eest palka tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda. raharent- raha mida pidid talupojad feodaalidele maksma. pärisorjusest vabaks ostmine- saab ennast suure rahasumma eest pärisorjusest vabaks osta 14-15 saj. Levis rahamajandus Põhja-Itaalias ja Madalmaades. 1. Levis raharent, tarastamine, tekkisid manufaktuurid, pärisorjusest vabaks ostmine 3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5
Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
Alla käisid kombed, lokkas barbarite vallandatud vägivald ja kuritegevus. Kujunesid germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik. Suur osa Euroopast ristiusustati ja kirikust sai ühiskonna stabiilsuse nurgakivi. Vana-Rooma kirjanduspärand talletati kloostrite peidupaikades. 4 1.2 Kõrgkeskaeg kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muutusi kõikjal Euroopas. Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi leiutisi. Oluliselt suurenes Rooma piiskopi e paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus
Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes? Tähelepanu keskmesse tõusis Jumala asemel inimene ise ning tema maine elu. Enam rõhku pandi haridusele ja inimese võimete arendamisele. Levis humanistlik ellusuhtumine, kus väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. 10. Nimeta, millised riigid muutusid uusaja alguses Lääne- Euroopas võimsamateks? Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania. 11
sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse senjööridest saavutasid näiteks Tallinn, Riia ja Lübeck ning teised Saksa kaubalinnad Läänemere ja Reini jõe ääres. Arvan, et keskaja ühiskonnas toimis linn täpselt samamoodi nagu riik. Linnas olid olemas kõik ühele riigile vajalik: kodanikud, territoorium, linnaõigus(põhiseadus), valitsus, majandus ja oma kultuur.
Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama. Kuningas andis neile privileegid ning pani feodaali endale kuuletuma. Järelikult hakkasid kõik maadeomanikud siiski sõltuma kuningast. Linnad mõjutaisd kogu riigi elu. Tänu nedele saavutati rahamajandus, ehitati palju kultuuriväärtusi ning levitati ka jõudsalt väärtuslikku usku. Feodaaltsivilisatsioonis olid linnad olulisemad edukuse saavutajad.Saavutati suurem elatustase, kuna rajati palju uusi haridusasutusi.
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati
1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine 3. Too kaks näidet miks peaks paganlus/ristiusk olema Rooma usk. Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani
Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega
suuremale rahulolule ja kergemale elule, seda siiski vaid ristiusku rahvastele, kuna nende vastu ei korraldatud enam rüüsteretki, neid ei tapetud enam niiöelda lõbupärast, feodaalid ei kasutanud rahva peal oma suurt võimu niipalju ära. Rüütli seisus oli alus rüütlikirjanduse tekkele, mis mängis kindlasti rolli kultuuri arengus. Kõrgkeskajal tõusis elukvaliteet märgatavalt, linnad arenesid tugevalt, arenema hakkas taas rahamajandus, mille baasiks olid linnad ja kaubanduse areng. Samuti oli see käsitöö ja kaubanduse õitseaeg. Just linnade areng mängis kõige tähtsamat rolli käsitoo ja ka kaubanduse arengus. Just suuremad linnad ja üha paremini töötav linnasüsteem oli võti kaubanduse ja käsitöö arenguks. See tähendas ka inimeste heaolu paranemist(muidugi mitte alamklassi jaoks), oli vähem haigusi. See võis ka olla suur lüke tsentraliseeritud riikide tekkele.
soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu. Inimesed elavad peamiselt maal, linnadel väiksem tähendus Suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega, kaubanduse ja käsitööga hõivatud väike osa elanikkonnast Rahamajandus esialgu tagaplaanil Peamine rikkus: põllumajanduslik maavaldus. 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USD’s Eluiga Imikusuremus
Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õitseaeg * kaubanduse areng Varem tekkinud aadlikristluse najal kiriku ümberkorraldamine, Euroopa turvamine, seisusliku feodalismi maksmapanemine, linnastumine (käsitöö, rahandus, kaubandus). Keskseks oli maa, seda nii pärusomandina kui sellele kinnistatud pärisorjadena. See oli sõdalastest rüütlite tekkimise ja võimulolemise aeg. Peale
2. Tööstusühiskond. Tekkis 17-18. Saj. Iseloomujooned: Kõrgtehnoloogia kasutus, vajadus haritud spetsialistide järele. Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud. Linnastumine(liiga palju inimesi) 3. Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr. Iseloomujooned: naturaalmajandus, inimesed elavad peamiselt maal, rahamajandus esialgu tagaplaanil, suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega. Plussid ja miinused: + Maslow'i püramiid. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Esindusdemokraatia e kaudne demokraatia - inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Tänapäevase demokraatia tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Keskaeg on periood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Kõrgkeskaeg kestis 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Kõrgkeskajal kasvas inimeste arv Euroopas, tekkisid suuremad linnad, arenes rahamajandus, tsunftikäsitöö ja kaubandus arenesid. Hiliskeskaega (14. Sajandi lõpust kuni 15. sajandi lõpuni) iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka
Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus. 5. Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin, Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu. 6. Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega? Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid
Keskajainimene ja tema igapäevaelu Keskaeg algas Rooma langemisega (476 p.m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus.
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajal arenes jõudsalt maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu?
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli
Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega
tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks.
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks.
-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) *seisuslik korraldus *rahamajandus *kaubanduse ja käsitöö areng *tsentraliseeritud riigid Hiliskeskaeg- (15-16 saj) *kapitalistliku majanduse tekkimine 4) Millised seisused olid keskajale iseloomulikud? · Vaimulikud · Feodaalid ehk aadlikud · Lihtrahvas- (talupojad, käsitöölised) peavad üleval feodaale ja vaimulikke 5) Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? · Püsis 1058 a
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509)
Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd
Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:
Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud
Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessans tähendab taassündi. Hakati tundma õppima antiikaja kultuuri. Taheti luua midagi selle ajastu sarnast aga isegi veel paremana. 3. Milliseid põhimõtteid väärtustas humanism? Millised uued moraalipõhimõtted see esile tõstis? Humanismi suurimaks väärtus on isiksuse vaba areng
kapteniks. 1. jaanuaril 1918 jõudis Laidoner Eestimaa kubermangu pealinna ning asus Eesti diviisi juhtimisele. ,,1920 aastal pöördus põllumeeste kogude erakond kindral Johan Laidoneri poole ettepanekuga kandideerida I riigikogusse. Valimised kujunesid põllumeestele võidukaks, nad said Riigikogusse 20 saadikukoha. Kindral Johan Laidoner oli kindlasti üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimees parlamendis. Ta valiti rahamajandus-, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeheks." ,,Nende aastate jooksul esitas Laidoner riigikogule kümneid ja kümneid seaduseelnõusid, eriti palju I Riigikogule. 1923 aasta kõne sisu: ,,Tänavu aastal sattusime niisugusesse olukorda, et 52 inimese keskelt ei suutnud leida ühtki, kes oleks enda peale saanud võtta aruandja töö. Kõikides parlamentides on eelarvetöö kõige tähtsam ülesanne. See on töö kus kritiseeritakse tervet riigiaparaati, kus seatakse üles
Hasartmängumaks- maks millega maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud- müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks Töökindlustusmaks- sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad mikroökonoomika- uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke vlikuid Makroäkonoomika- uurimisobjektiks on kogu rahamajandus Natoeksport- ekpordi ja impordi vahe Kvoot- kauba koguse sisse ja väljaveo reguleerimiseks Litsents-näitab kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksporimise ja impotimise õiguse Kaubandusemambargo- kauplemise keeld nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi Subsiiduim- lisatasu, mille valitsus annab teatud kauba eksportimise eest Dumping- kauba müümine välisturul odavama hinnaga
hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta. Feodaaltsivilisatsiooni lõpuks peetakse 14.-15.sajandit, kui tulid kasutusele tulirelvad ning kui Konstantinoopol lagunes.
naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud, masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid (nt vanaduspension).
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka
Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse
· valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG 11.saj.kp.- · valitseb feodaalne korraldus 14.saj.lõpp · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG 15.saj.- · keskajale omased tunnused asenduvad 16.saj.algus uusajale omaste tunnustega
saj.kp.- 14.saj.lõpp), HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus.) 7) Iseloomusta üldiselt varakeskaega, kõrgkeskaega ja hiliskeskaega. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )feodaalse korra kujunemine ja võidukäik, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul algab linnade kujunemine, feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)valitseb feodaalne korraldus, kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus, areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad, tsunftikäsitöö õitseaeg, kaubanduse areng, algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega, kapitalistliku majanduse tekkimine 8) Mida kujutas endast Caracalla edikt? Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti
naturaalmajandus, mõis & Turukapitalism 18-19. saj. Multinatsionaalne talu, kaubandus. Pärast keskmes aurumootor. tarbimiskapitalism (rõhk linnade teket tsunftid, gildid Monopoolne kapitalism tarbimisel, mitte tootmisel), Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????
rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2. Elati kitsastes oludes, majad väga lähestikku. 2. Sõjaseisukorral kaitsetud, neil ei olnud kodu ümber kaitsemüüre, nagu linnas. 9. Võrdle naturaalmajandust ja rahamajandust. (tv lk 40) Naturaalmajandus Rahamajandus 1. Enamus eluks vajalik toodeti ise. 1. Raha oli maksevahend ja majanduselu toimimise vahend. 2. Kaup vahetati kauba vastu. 2. Naturaalmajandus asendus rahamajandusega (kaup osteti raha eest) 3. Raha tähtsus maksevahendina oli väike. Tulud kulud arvestati 3. Pankade tekkimine 12. 13. sajandil. Võeti kasutusele vekslid
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused :
5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad
peamiselt maal; suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega 2) Tööstusühiskond: masinatega töö; linnastumine; rahamajandusel väga suur roll; tarbimine 3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: globaliseerumine; kapital ei tunne riigipiire; võõrtöölised 22. Millised on kolme ühiskonnamudeli tugevused ja nõrkused? 1) Põllumajandusühiskond: + naturaalmajandus; loodi esimesed riigid; - linnadel väike tähtsus, inimesed elavad maal; rahamajandus tagaplaanil; 2) Tööstusühiskond: + teadus ja tehnika areneb; tööjõude on piisavalt; rahakapitali olemasolu; hinnad langevad; - vajadus mitte niivõrd lihttöölistele, vaid haritud spetsialistide järele 3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: + tööviljakuse kasv; tootmiskulude vähenemine; kõrgem palk; lühem tööaeg - võõrtöölisi VÄGA palju 23. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus?
annaabi.ee 
