Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Kuna mul on antud võimalus pidada täna kõnet teie ees, mõtlesin ma pikalt mida ma räägin, ja suutsin korduvalt ümber mõelda teema suhtes raisates nii enda päevast terve hommiku. Kuid olen leidnud et sobiv oleks rääkida Vabadusest ja selle eksisteerimisest. Maailm on suur, nii suur et siin leidub kõike. Vaesust rikkust kurbust kui ka naeru. Kui me räägime vabadusest, siis leian mina et vabadust ei eksisteeri. Pole olemas kedagi, kes ei oleks ühel või teisel määralt milleski sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii...
See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav. Näiteks kuidas on olemas asjad meie kodus siis, kui mitte keegi seal ei viibi ja mitte keegi neid isegi oma mõtetes ei taju. Kui eksisteerimine seisneb tajutud saamises, nagu väidab Berkeley põhiline alusmõte ,,olla tähendab olla tajutud" peaksime arvama et meie asjad kodus kaotavad oma eksistentsi juhul, kui keegi neid ei taju. Ning kui me lähme tagasi oma majja, siis kas me saame väita et need on täpselt needsamad asjad, mis olid enne, kui keegi neid viimati tajus. Kui asjade olemine seisneb nende tajutud saamises, siis võime väita, et
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab
· subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1. Purjus kutsar see on mõtestamatu eksisteerimine, hobune juhib kutsarit mitte kutsar hobust, kutsaril pole mingisugust kontrolli toimuva üle. 2. Virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril ENDAL on siht, mille suunas ta hobust juhib. Üksikindiviidi elu mõtestatusele mõtlev filosoof heidab ette akadeemilisele filosoofiale:
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistat...
Kuna mõtlemine ei kaasa keha, on võimalik, et hing elab kehas edasi peale surma ning hing ja keha on seetõttu erinevad. See on kõik, mis Descartes püüab tõestada. Hing on väga erinev kehast eraldiseisev, kuid tihedalt ühenduses kehaga. ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST Me oleme rääkinud Jumala jõust enne, kui oleme kindlaks teinud ta olemasolu. Ainus asi universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtlus all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Descartes leidis oma mõtetes täiusliku olemise. Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel arvestades objektiivset reaalsust ja piiratust, nagu seda on mõistus. Jumala 7 idee sisaldab objektiivses reaalsuses sama kõrgel taset ning see saab olla põhjustatud ainult Jumalast. Seega Jumal eksisteerib.
Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999, 346): ,,Filosoofia ei loo väiteid, mis on õige või mis on vale; see lihtsalt selgitab väite tähendust, näidates, et mõned on teaduslikud, teised matemaatilised ja kolmandad (siia kuuluvad ka enamik niiöelda filosoofilisi väiteid) üldse absurdsed1" . 4.2. Õiguslik positivism Õiguslik positivism väidab (Green 2003), et õiguslik eksisteerimine ja rahulolu sõltub sotsiaalsetest aspektidest, mitte nende väärtustest. Üks selle ala silmapaistvamaid esindajaid John Austin( 1790-1859) formuleeris selle järgmiselt: ,,Õiguse eksisteerimine on üks asi; selle väärtus ja puudujääk hoopis teine. Kas see on või ei ole on üks päring; kas see on või ei ole kohanev oletavale standardile, on teistsugune päring"(Green 2003). Positivismi teesid ei
Isegi kui me oletame, et Jumala keha oli hingega nii tihedalt seotud, et oli võimatu ühendada neid rohkem ning ühte keha kaheks liigitada, jääksid nad ikka üheks. See oli seepärast, et Jumal oma võimsuses ei suutnud eraldada või hoida üht ilma teiseta ning need, mida Jumal saab eraldada või hoida lahus, on tõepoolest erinevad. Jumala olemasolu. Ainus asi universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtluse all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Kuid tema arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Descartes arvas et ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. MEIE ARVAMUS
.............. KESKAEG. GREGOORIUSE LAUL. LK.12 Kuupäev.......................................... Õpilaste nimi............................................................ SÕNAVARA AJAJÄRG AGA / / / ALLA // AJAJÄRK / EHK / / EESKUJU ENAM EKSISTEERIMA / ENESEST - EKSISTEERIMINE HULGAKESI / EKSLIK / KÄIBEL HIILGAV / / KEERUKATE / KINDLALT / HÕIM / / KORRALDATUD HÕLMAB / / / LÄHTUMA / / LOOMULIK JAGUNEMINE LÕPLIKULT KEISER / / / MAHTUMA KLOOSTER / MÕNEVÕRRA KUJUNEMA // OLENEV /
Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest. Ka inimese eksisteerimine on võimalik tänu polümeeridele, kuna valgud, DNA, RNA ja tärklis on polümeerid, nendeta elu poleks võimalik 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia. Nende osa igapäevaelus on plahvatuslikult suurenenud ning muutunud valdavaks tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamisel. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks
raamidesse. Nt tahtis ta, et tema teos trükitaks teises kirjas (sriftis), et erineks . Teos on sentimentaalne. Kuigi tundub, et D väga julmalt oma tegelasi kujutab, väljendub ometi kôiges ka kaastunne nôrkadele ja kiusatutele. nimesümboolika Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama) D. ei huvita materiaalne viletsus (MD ei ole väga vaene), vaid VAIMUVAESUS. MD jaoks on tähtis mitte lihtsalt eksisteerimine, vaid eksisteerimine tôelise inimesena. (Venemaa ametnike hierarhia, tabelimaailm, 14 astet) MD ei kujuta elu ette ilma tabelimaailmata, tahab olla ametnik (kuigi tervis on halb jne). Ta kardab, et muutub eikellekski, nartsuks, kui langeb tabelimaailmast välja. Püüab igal hetkel tôestada, et on täisväärtuslik inimenew. Täidab iga päev rituaali - joob suhkruga teed, kuigi see käib üle jôu, aga nii teevad kôik ametnikud.
Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940.
ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda Diskrimineerimine Kriitika Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide
õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma
autori samastamisele peategelasega) läbielatavate sündmuste sidumine ja selle kaudu järelduste tegemine mineviku ja mälestusega seoses. Ka nendes peatükkides tuleb tal ette olukordi, mis panevad teda mälestustes heietama, näiteks seik, kus ta selgitab vaba tahte olemuslikkust, interpreteerides seda koolipõlvest toodud näitega valida iga päev kooliminekuks erinev tee. Mineviku sedavõrd oluline ja lõputu eksisteerimine tema elus, nimetagem seda kui mälestuste labürinti, sümboliseeriks sel juhul ta igavest võõra seisundit, kohanematust ja seejärel üksindust, mis on tingitud pagulase läbielamistest ja selle najal kujunevast hingeseisundist. Antud olukorras leiab ta endas ärkavat ka mässumeelsuse. Käsitletavas tekstis on kuigipalju tegeletud ka eksistentsi küsimusega. Peategelase seisukohast lähtuvalt eksisteerib iga inimene pigem iseenda jaoks kui kellegi teise jaoks,
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O ...
Kui Egiptuses oli jumalaid palju ning usuti, et õige elu algab alles pärast inimese surma, siis Mesopotaamias oli jumalaid vähem ning usuti, et inimese surmaga lõppeb kõik. Seega olgugi, et mõlemad riigid sõltusid jõgede ,,arvamusest" ning et nende kultuur oli kõrgelt arenenud pean mina neid siiski täiesti erinevateks, sest ühe riigi usk oli, et inimeste tõeline elu tuleb pärast surma ning teises riigis usuti, et surmaga lõppeb inimese eksisteerimine siin maailmas. Reni Raudla 11.A
Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõrd ta on vaid mõtlev asi ja teiselt poolt on tal selge idee kehast, mis ei ole mõtlev asi. Sel juhul on kindel, et ta on midagi muud kui keha ja suudab eksisteerida ilma temata. Tal on olemas nt kujutlus- ja aistimisvõime, ilma
Põhiprobleemid Probleemi lahendus Väärtuspakkumine Väljapaistvus Sihtgrupp • Graafikut saab • Mobiil heliseb Kaasaegne rakendus Äpp, mis on ülikvaliteetne koostada Nutitelefoni kasutajad; ebasobivas kohas ja ajal; graafiku koostamise ja samas võtab ka vähe • Wifi tuvastamise Kultuurilembesed inimesed; • Olemasolevad võimalusega ning Wifi- mäluruumi. programmiga Aktiivsed inimesed; mobiilirakendused pole tuvastamise programmiga. Vähima vaevaga • Ülimalt paindlik Enesetäiendamissooviga piisavalt kvaliteetsed Seadistused jäävad mällu seadistatav äpp inimesed. vastava rakenduse ja alati saab neid muuta. omasu...
ILMASTIKUNÄHTUSED Koostajad: Kerstin Mäemurd Merilin Aavik. 12ü. VÄLK Välk tekib ainult äikesepilves Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit Kõige rohkem on joonvälku Välgud liiguvad erineva kiirusega Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed ilmastikutingimused on väga stabiilsed Harva esineb ka keravälku Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt plahvatusega Videod http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0 http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat VIKERKAAR Vikerkaar on optikanähtus Mõnikord on näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvi Inimene näeb vikerkaart spektervärvide kaarena ORKAAN
50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel. Kõige suurem erinevus esineb mentaliteedis ja kasvatuses. Ei saa nõuda
Kas universumi tekkimine on seotud kõrgema jõuga (jumalaga)? Universum on maailmakõiksus, mis sisaldab kogu mateeriat ja energiat. Inimkond pole aga tänini suutnud lahendada küsimust, kuidas see tegelikult tekkinud on. 21. sajandi alguses usub 92% inimkonnast, et universumi looja, säilitaja ja juhtija on jumal. Ülejäänud jäävad arvatavasti Suure Paugu teooria juurde, mille kohaselt tekkis universum tohutult tiheda aine plahvatusliku paisumise tagajärjel ning sestsaadik jätkab laienemist. Mina arvan, et universumi tekkimisel ei ole mingit seost jumalaga. Esiteks pole keegi suutnud kogu inimkonnale tõestada jumala olemasolu ning need tõendid, mis praeguseks olemas on, pole piisavad veenmaks, et ta eksisteerib. Sealhulgas ma leian, et ei saa olla üks kindel jõud, mis suudab kontrollida põhimõtteliselt lõputut mateeriat, isegi jumala jaoks käiks see üle jõu. Piibli järgi lõi jumal esimesed inimesed, Aadama ja Eeva, ...
tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inimese elu vältel, inimesed hakkavad end looma. Elu algusjärgul, lapsepõlves, sõltuvad need muutused enamasti ainult keskkonnast, lapse areng ei ole tema enda kontrolli all. Tema elu juhivad inimesed, kes on ühiste geenide tõttu temaga mingil määral sarnased. Sellise automaatse arengu käigus võtab
siis on võimalik, et hing elab kehas edasi peale surma.See on kõik, mis Descartes püüab tõestada. Hing on väga erinev kehast,kuid ikkagi on ta tihedalt seotult kehaga. 6. Argument jumala olemasolust Inimesed on rääkinud Jumala jõust enne, kui teame tema olemasolust. Ainus asi maailmas, mille olemasolu on kahtlane on mu enda olemasolu. Kui kauem mõelda, on kahtluse all kõikide kehade olemasolu, seal ka siis meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik öelda,et Jumala on olemas.Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel sealjuures ka objektiivne reaalsus ja mõistus Jumalast. Seega Jumal eksisteerib.Descartes ütleb, et "Idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest." Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, ,et olla samal tasemel päris reaalsusest.Nii kaua kui meil on see idee siis Jumal on olemas
keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine ning väga tihedad majandussuhted Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Selline kaherahvuse kitsalterritooriumil koos eksisteerimine on põhjustanud ka mõningaid poliitilisi pingeid. Flandria edukus majandustegevuses ei ole tasakaalustanud niigi pinevat seisu. Mõneti on Euroopa Liidu pealinna staatus Brüsselis ühendanud kahe erineva rahvuse sulandumise probleemi. Prantsuskeelsetel aladel on valdavalt katolikuusk. Tunnistatakse ka protestantlust, mis on pigem flaamlaste usutunnistus.
üleujutuste ajal, sest siis jõuti soovitud sihtkohta kuni 4 korda kiiremini tänu kiirendatud veevoolule. Ilma niivõrd efektiivse transporditeeta poleks Egiptuse tsivilisatsioon kindlasti nii kiiresti arenenud, mis oleks mingi hetk võinud viia Egiptuse riigi varajasemale langusele, eriti kuna Egiptuse ühtse riigi rajamine sai ka võimalikuks just tänu Niiluse võimaldatud infovahetusega. Enda seisukohalt arvan ma, et ilma Niiluse jõeta oleks Egiptuse eksisteerimine võimatu olnud, sest Niiluseta oleks Egiptuse loodusolud igas mõttes elamiskõlbmatud olnud, Egiptus oleks olnud ilma igasuguse loodusliku kaitseta vaenlaste eest ning seal poleks saanud toimuda peaaegu üldse info- ja kaubavahetust. Ehk siis kuna Egiptuse olemasolu võib panna Niiluse jõe arvele, saame ka siinkohal öelda, et Egiptus tõesti on Niiluse and.
Meedia kasutamist inimeste vaoshoidmiseks käsitleb V. Pelevini romaan "Generation P", kus kõik Venemaa poliitikud on televiisorisse lastud arvutisimulatsioonid ja otsuseid teeb kitsas huvigrupp. Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat teavet poliitikute tegevuse kohta, mis tuleb läbi mitme meediakanali. See näitab, kui oluline on ajakirjandusvabadus ja mitme sõltumatu meediakanali eksisteerimine, mis kindlustab adekvaatse info. Meedia mõju on tänapäevases ühiskonnas paratamatu, seetõttu peame õppima infot valima ja kontrollima. Lastele tuleb selgitada, kuidas massiteabevahendid võivad muuta inimese maailmapilti ja õpetada neid meedias nähtut reaalsusesse mitte üle kandma. Objektiivse otsustamise huvides peab inimestel olema võimalus teavet kontrollida. Selle tagab ainult mitme sõltumatu meediakanali olemasolu.
Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu. Nad peavad vabanema väikekodanikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsionaalne või isegi amoraalne see ka pole. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust.
Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe
kodanike Eestisse naasmise osas, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust. Eestis tegeldakse riigi atraktiivsemaks muutmisega meie oma inimestele. Multikultuurses maailmas, kus on tavaline rahvaste rändamine, on rahvusriigi säilimine muutunud keeruliseks. Eesti on teinud teatud samme, nagu võõrsil elavatele Eesti kodanikele tagasipöördumiseks toetuse maksmine või meie kultuuri tähtsustamine rahvusmuuseumi abil, et eestlus püsiks. Samas pole täiusliku rahvusriigina eksisteerimine võimalik ja isegi vajalik, kuna inimesed liiguvad riikide vahel: otsivad paremaid võimalusi eneseteostuseks ning elus püsimiseks. Tegu on tänapäeva normaalsusega, kus Eesti panustab rahvuslikkusele arenedes samal ajal edasi ja minnes kaasa trendiga olla multikultuurne ning võõrrahvaste vastu tolerantne.
Juhtimissituatsiooni kirjeldus ja analüüs Sissejuhatus Ettevõtte omanikud otsustasid ühe osa oma ettevõttest maha müüa suurele euroopa kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi.Muu personal jäi samaks. Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht.Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil.Tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama, eirates tema soovitusi ning nõuandeid ja kehtestab ennast agressiivselt finantsjuhi suhtes.Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt. Probleemi määratlemine Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettev...
Kolmest väitest, millest Lewis kirjutab, tuleb välja, et kui me räägime oma maailmast kui ainsast aktuaalsest maailmast, siis ei saa väita, et meie maailmal oleks eriline omadus, mida teistes maailmades pole – aktuaalsuse omadus – kuid me peame kasutame sõna „akuaalne“ sama palju kui kasutatakse sõna siin ja nüüd, et saaks näidata meie positsiooni. Kusiganes maailmas keegi on, siis nende aktuaalsus eraldub sellest maailmast. Võimalikud maailmad on konkreetsed, kus eksisteerimine ja aktuaalsus pole samad – on olemas asju, mis pole aktuaalsed ja individuaalid eksisteerivad ainult ühes maailmas. On olemas lõplikuid eksisteerivaid universume, kus nt eksisteerivad ükssarved, aga mitte meie maailmas. Me räägime, et eksisteerivad mingid asjad, aga need asjad eksisteerivad maailmas, kus räägitakse nendest asjadest. Kui ma ütlen millegi kohta, et see on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see on osa sellest maailmast – maailmast, kus mina(rääkija) on
eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus. Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad. Praegu eksisteeriva ühiskonnamudeli järgi ei tundu, et ka lähitulevikus midagi muutuma hakkaks ja illusioon reaalsuseks muutuda võiks.
muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. Liberalism, kui sotsialismi vastand, pooldab inimeste vabaduse suurendamist, eraomandi eksisteerimist ja ülemaailmset vabaturumajandust. Liberaalide silmis peab igal inimesel olema valikuvõimalus, mida ta õppida tahab ja kelleks ta saada tahab. Mitte aga nii, et riik otsustab inimese eest, kellena ta tulevikus töötama hakkab. Vabatahtlik töökoha valik ja eraomandi eksisteerimine tõstab liberaalide arvates majanduses oluliselt tootlikkust. Inimesed töötavad ametis, mis neile meeldib ning nad saavad palka vastavalt oma teadmiste ja võimete kohaselt. Kui aga töökoha ja palga suurused määrab riik, ei pruugi alati inimeste vahel valitseda võrdsus. Näiteks üks inimene teeb rohkem tööd kui teine, kuid mõlemad saavad sama palju palka. Eraomandi puhul toimub ettevõtete töö liberaalide arust ka efektiivsemalt, sest omanik
Kuna raamat on autobiograafiline ja ajalooline, sain küllaltki hea ülevaate Teise maailmasõja julmustest ja sündmustest. Samas oli teos absurdne, esines aja korrastamatus ja ulmelisus. Seda kõike oli huvitav lugeda. Vonneguti originaalsus ja stiil on haarav, kuid tihti pead pööritama ajav. Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor on üritanud öelda. Näiteks paljuski ei saanud ma aru, kas kirjaniku sõnadest võis irooniat välja lugeda. Üldiselt jäin mõtlema paar korda ka sõja ja tema julmuse üle. Veel oli raamatus üks väga hea mõttetera, mille välja tooksin. " Issand, anna mulle
See oli hea uudis Toomas Trapidole, kes laulupeo aegu ökoloogilise jalajälje üle muretses. Inimene ja loodus moodustavad keti, mille nõrgimaks lüliks on viimastel sajanditel kujunenud inimene, kelle egoistlik tegevus võtame kõik, mis võtta annab kaevab endile ja tulevastele põlvedele hauda. Loodus suudab alati ellu jääda, sest ümbritseb keskkond on pidevas muutumises. Pillav ja saastav eluviis viib aga olukorrani, kus inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Inimeste mõtlemist saastavaid tegureid on tänapäeval palju, mismõttu tulekski rõhuda keskkonnateadlikkusele, sest mida puhtam mõtlemine, seda puhtam elukeskkond.
Olemise talumatu kergus Tähtis ei ole eksisteerimine vaid vaimse oleku eelistamine füüsilisele. Inimesele on antud võime mõelda, areneda, luua loogilisi seoseid- kõik selleks, et muuta oma elu lihtsamaks. Mõtlemisega peab kaasnema realiseerimine, et tuua olematu tegelikkusesse. Ilma sihita, tulemuslikkuseta ja sõnaõiguseta on inimelu väärtuseta- see on tunne, mis on arvatavasti vallanud enamikke sõjaroimade kannatanuid. Nende mõttelaadi iseloomustab nõrkus, kergemeelsus ja järeleandlikkus
Third level Fourth level Fifth level Louvre Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Arusaam riiklusest asendus tänapäevase rahvusriikluse mõistega Ühiskonna politiseerumine Rahvas hakkas oma võimu tunnetama Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Kasutatud materjalid Laur, M. & Tannberg, T. 2009. Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg. Tallinn: Avita. Köthe, R. 2006. Nutikad küsimused. Arukad Vastused. Ajalugu. Tallinn: Koolibri. http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi 22.04.2011
taastada suudab. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Gobaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure, kuid teadvustades endale probleemi põhjalikumalt, saame aru, et kõik see puudutab meid- inimkonda- väga otseselt. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad.
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
sidemetesse. Fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 +12NADPH2 = C6H12O6 +6 H2O + 18NADP Fotosünteesi tähtsus: · Sünteesitud glükoos on kõikide teiste orgaaniliste ainete lähtekomponent. Fotosünteesi käigus seotakse keskkonnast anorgaanilisi aineid, sest aineringe maal on suletud. · Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2.
Ellumõistetu Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Tänapäevane ühiskond on kirev iga inimene on ainukordne ning eriline. Ei eksisteeri paika, kus ei leiduks iialgi patustamist ega sooritataks kuritegusid. Kahjuks on nende läbiviijaid meil ühtesoodu varnast võtta. Enamikel juhtudel saavad süüdlased õiglase karistuse, kuid tuleb ette ka kordi, mil vaatamata eksimusele lastakse neil liiga kergesti või raskesti minna. ,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget p...
Enamik vürste, kel oli liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a. oli rahu taastatud. Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon. India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877. a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär, kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks
Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
valmistamata, off-guard- positsioonilt. Nõustudes laseme tal end juhtida, vasturääkides peab ta meid justkui vedama. Mõnes mõttes jääb mulje, justkui vooluga kaasa minnes oleme positiivsemal positisoonil, kui saatust kahtluse alla seades. SARTRE Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Eksistents eelneb olemusele eksisteerimine enne, kui on võimalik miskit defineerida, kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end.
eelarvamustest, stereotüüpidest, omased tunnetus ja tahtelisus hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks. väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning
olulisemad kooriteoste loojad Mart Saar (1882-1963) ja Cyrillus Kreek (1889-1962) ning sümfonist Heino Eller (1887-1970). Nende puhul on tegemist juba tõeliselt rahvusliku muusikaga. XX sajandi kahe esimese kümnendiga mängitakse eestimaises heliloomingus läbi kogu õhtumaine muusikaajalugu, klassikalistest vormidest kuni toonase euroopa moodsate vooludeni (polütonaalsus!). Eesti heliloomingule jääbki omaseks justkui kõigi ajastute eksisteerimine ühes ajahetkes: rahvusromantilist muusikat kirjutatakse veel 1960. aastatel, kõrvuti dodekafoonia, aleatoorika ja teiste tollaste vooludega. 1919 asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus ning siit alates saab rääkida ka heliloojate koolkondadest: Tartus Heino Elleri omast, mis on orienteeritud sümfoonilisele muusikale ja selle seosele rahvuslikkusega ning Tallinna koolkonnast, mille eesotsas on prof Artur Kapp, see tugineb klassikalisele mõttemaailmale, koolkonnas
murelik ja kurb. Väga meeldis mulle vares Mihkli osa täitnud Indrek Apinis. Juba tema hoiak suutis inimesed naerma panna, rääkimata nendest kraaksatustest, mida ta aeg-ajalt tegi. Kui vares oleks inimene, siis oleks ta just selline. Arvan, et väga vähesed suudaksid tekitada publikus sellist tunnet, nagu päris vares oleks laval. Mäletan, et enne näidendi algust istusin oma kohal ja mõtlesin, et varese eksisteerimine selles näidendis on veidi vilets, kuna väikese musta linnu asemel on laval mehemõõtu inimene, kes kätega üritab tiibade laperdamist järgi teha ja kellele on nokk pea külge kleebitud. Kuid pidin oma arvamust muutma, kui Apinist laval nägin. Lihtsalt hallikad riided ja nokamüts, piiratud sõnakasutus, kuid milline näitlemine! Kindlasti oli just tema selles etenduses minu lemmik. Kui lavale ilmus Mardu vanaema Mummi, tekkis tunne, et palgatud on ehtne talunaine.
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida
Eksistentsialism Tarvo Schmeimann BFM FV06 Eksistensialism on üks neist küsimustest mida kõik on eneselt küsinud, mida on filosoofid püüdnud seletada, kirjanikud paberile kirja panna ja tulemus on alati selline nagu me ise tahame, et see oleks/poleks.Lahtine, segane, samas kindel ja perspektiivikas. Kui panna elu mõõtmesse. Füüsilisse suurusse, et mõista selle olemust, siis oleks elu kui meri. Ilmatumalt suur ja lai, varjates head ja halba ning alati mõjudes auväärsena ja õiglasena, ohtliku ning ilusana. Samas me teaksime kui suur see on vaid kaarti pealt vaadates. Isegi järve peal paadiga sõites on järv tohutu. Seega on elu suhteline. Me ei saa oma eksistentsi ette määrata, mõõta ega aimata milline see võiks olla. Kõik on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
