II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b. Omanikusarnase seisundi loomine 2. Tahtlus 3. Omastamise ebaseaduslikkus Omastamise koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi c. valduses, leitud või juhuslikult valdusse sattunud 2. Enda kasuks pööramine
kogu riigi territooriumil teatud tunnustega aladel raudteed, sõjaväebaaasid, haiglad nt karantiin, sadamad või piirivööndid näiteks sulgemine. riigi territooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis vastavalt ka sätestatakse (pealinnas, vallas, maakonnas, kolmes provintsis jne. Isikute ringi osas võib õigusakt olla kehtestatud: kõigi isikute kohta, st üldsubjekt (kõik ja igaüks, füüsiline ja juriidiline isik) teatud isikute kohta, st erisubjekt (üliõpilased, kodanikud, välismaalased jne) Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Õigustloov akt, millega antakse üldnorme, mis reguleeridad abstraktset hulka juhtumeid. Üldakt=õigustloov/seadusandlik/normatiivne akt (seadus, seadlus ja määrus) Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames
Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas. Õigusakti kehtivus väljapoole riigipiire on sätestatud rahvusvaheliste lepingutega. Kehtivus isikute ringi suhtes ·Üldpõhimõte: kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või kahe või enama kodakondsusega isikud või välismaalased. ·üldsubjekt ·erisubjekt Õigusaktide süstematiseerimine ·Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses: ·Inkorporeerimine üldaktid seatakse mingisse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse süstemaatilisse vms); ·Kodifitseerimine üldaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Õigussuhe ·Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide
hakkab oma kohustust rikkuma või astub keelust üle ning lõppeb teo faktilise lõppemisega. Seisundidelikt – luuakse teatud olukord ehk seisund, kuid süüdlane ie hoia seisundit oma kontrolli all ning seisund ise ei ole süüteokoosseisu osa. Erisubjektiga koosseis ehk eridelikt on selline, kus tegija eriline isikutunnust avaldub teatavates füüsilistes (rase naine), õigulikes (ametnik) vm tunnustes. Ehtne on selline koosseis, mida saab realiseerida ainult vastav isik (erisubjekt). Mitteehtne erisüütegu on selline, mida on modifitseeritud erisüüteona (§ 291). Kohustusdelikt Omakäeline ehk endasüütegu on selline koosseis, mille ebaõigus saab realiseeruda ainult teatud subjekti enda teoga. Isik saab täita koosseisu ainult ise – vahetult kehaliselt või muul viisil isiklikult, nt vanglast põgenemine. Suhtesüütegu – koosseis on kirjeldatud kahe isiku suhtena, eeldab süüdlase ja kannatanu suhtlemist, nt vägistamine, kelmus.
Seda kohaldatakse vaid siis, kui välisriigi õiguse kohaldamise tulemus oleks vastuolus forum`i moraali- ja õiglustunnetusega (absoluutne vastuolu, pr k de`saccord absolu). Avaliku korra klausli kohaldamine välistab välisriigi õiguse kohaldamise. Avalikule korrale võib toetuda ka välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamisel. ISIKUD REÕ-S: KODAKONDSUS JA RESIDENTSUS; DOMITSIIL; JURIIDILISED ISIKUD; RIIK KUI ERISUBJEKT REÕS ei kasuta terminit ,,välismaine füüsiline isik" ega ,,välismaalane", vaid kasutab abstraktsiooni ,,füüsiline isik". Isiku õigusi ja kohustusi määravad nii isiku kodakondsusriigi kui tema elukohariigi õigus. Ka kodakondsuseta isikud ja pagulased võivad osaleda tsiviilkäibes. Samas on nad välismaiseks elemendiks vaid siis, kui nende elukoht on välisriigis. On loogiline, et kodakondsusriigi õiguse pideme esinemisel, kuid selle kohaldamise võimatusel (nt
Seega otsese vahetu reaktsioon sellele raskele solvamisele või vägivallale. Kui lähen koju ja mõtlen ning lähen tagasi, siis see pole hingelise erutuse seisund. Samal hetkel peab olema. See peab olema midagi väga erakorralist ja sellele järgnev vahetu reaktsioon. Tahtlus peab siin ka olema, isik tegutseb tahtlikult selle reaktsiooni tõttu, tapmise suhtes peab olema tahtlus. § 116. Lapse tapmine- privileegitud koosseis. Peab olema sündinud ja erisubjekt on siin lapse ema. Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures
Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu
Õigus on: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem - st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse); 3) üldkohustuslike (imperatiivsete) käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt); 4) riigi tahteline akt, st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt (riigi institutsioonid: seadusandlik ja täidesaatev riigivõim; riigi poolt tagatuna: kohalik omavalitsus), kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid; 5) on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga; kui ta ei ole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga).
annaabi.ee 
