Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e.loomulik õigus, vahekord mehe ja naise vahel, lastekasvatamine jms.) Aequitas- õiglus-ius est ars boni et aeqi. IV-periood Corpus juris civilis (527-565)- õiguse kodifitseerimine- keiser Justinianuse seaduste kogu ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1. Ius qentiumi moodustasid muudetud ius civile instituudid samas ta vastandus ius civilile- kui kviriitliku s.o.ainult Rooma kodanike käivale õigusele 2. Rooma õigusesse tulid üle Kreeeka õigusnormid (n
tolleaegse keskkonnaga. · Õigus on üks osa tegelikkusest, seega pole võimalik, et antiikaegne tegelikkus on sama, mis nt. tänapäeval. · Teine katse õnnestus, sest seda kunagi kehtivat õigust püüti tundma õppida ja siis üle võtta. · ERAÕIGUS isiklik huvi ja kasu. · AVALIK ÕIGUS avalik, üldine riigi huvi. · Kultuurid, kust me õigust leiame on kõik erinevad. · Õigusnormide korrastamise põhiline võte on KODIFITSEERIMINE. (Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seadused.) · 19.sajandil rahvuslike õiguskordade sünd Euroopas. · 20.sajandi keskpaik ja lõpp Eestis õiguskorra teke. · Generaalne kodifikatsiooni idee · Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus
Kaubandusökonoomika eriala lõpetanu saab rakendada oma teadmisi olles ametis müügi -, turundus -, ostujuhina. Riigi majandusarengu üks põhiosasid on kaupade või teenuste müük, mille läbi toimub riigi majanduse edendamine. Selleks, et arengud riigi tasandil jätkuksid, peab arendama kaubandusteaduseid, looma üheselt mõistetavaid kaubandusteooriaid, tegelema antud valdkonna seadusloomega. Juba üle aasta on Eestis olnud päevakorral majandusõiguse kodifitseerimine ehk majandustegevuse seaduse muutused. Kõige paremini sobivad kaubanduse seadusloomega tegelema inimesed, kes on omandanud majandushariduse sh kaubandusökonoomika. Eesti Vabariigis valitseb turumajandus, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine vastavalt nõudmisele pakkumisele. Turumajanduse üks osa on ettevõtlus, mis omab majanduses suurt tähtsust. Ettevõtlus võib toimida kõige erinevamatel viisidel ja kujul.
Rooma õigus jäi püsima, kuid loomuõigus, st loomuõiguslikel seisukohtadel olevad ja ratsionalistlikult mõtlevad juristid andsid loomuõigusele uue kehtivusaluse. Loomuõigus ei aktsepteerinud Rooma õigust enam tema autoriteedi ega ajaloolise traditsiooni tõttu, vaid seetõttu, et Rooma õiguse normid vastasid loomuõiguse printsiipidele. Rooma õigus jäi püsima tänu uuele põhjendusele. Kodifitseerimisidee Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta.
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused
Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime
Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Euroopa muusika 2 Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusika zanrid, kus esiplaanile tõusis autori/helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid. Aafrika muusika
b)õigustloov akt 4. PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal. b)konstitutsioonilised seadused (§104) c)seadused; seadus (§65; 109) d)määrused (§87; 94) e) KOV määrused- kohalik omavalitsus (§154) Õigusnormide maailm vajab korrastamist, süstematiseerimist. Mandri Euroopas on see olnud kodifitseerimine. 19. saj tekkis rahvuslik õiguskord. Mandri Euroopas toimus 19. saj. väga intensiivne õigusnormide loomine. Eesti siseriiklik õigus Õigust loov akt- koht kust me leiame õigusnormi. Ülipositiivne õigus seisab piltlikult iga õiguskorra kohal. Eelkõige märguanne avalikule õigusele. Kõrgeimal kohal eesti püramiidis on põhiseadus. 30.09.2014 ÕIGUSNORM Õigusnorm kui süsteemi osa I mitteamorfsus- terviklikkus Iga norm peab leidma õiguskorras oma kõige õigema koha
seaduse jõu ( ajalooliselt esimene õigus norm) Õigus- riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani akt Moraal- põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku piires Tava- tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist (eripära - ei järgne otsest karistust) Tabu- üldkohustuslik range keeld Kodifitseerimine - korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine Õigussüteem- üldnimetus mingis riigis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele, õigusnormidel jmt. 10 käsku Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva. Sa pead oma isa ja ema austama. Sa ei tohi tappa. Sa eu tohi abielu rikkuda.
Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioonide tõttu 2) ebausust 3) hirmust üldise hukkamõistmise eest 4)kardeti kooslusest väljaheitmist
Loomuõiguse seisukohad omaks võtnud juristide seas kujunes järk-järgult arusaam, et ka Euroopa riikides kehtiv positiivne õigus peab vastama süsteemsele ülesehitusele. Euroopa riikide valitsejate ja nende teenistuses olevate juristide ette tõusetus ülesanne luua süsteemne ja hierarhiline seadusandlus, mis pidi ühtlasi tagama õigusliku ühtsuse ühe valitseja võimu all oleval territoriaalriigis. Tuginedes loomuõiguse põhiseisukohtadele, arenes õiguse kodifitseerimise idee. Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Ühtlase õiguse kujundamist soodustas tõsiasi, et loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse
objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid KESKKONNAMINISTEERIUMI ÜLESANDED – keskkonna- ja looduskaitse
teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt. Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega mõjutatakse inimkonda ja pannakse siis sellest (seksist/ seksuaalsusest) rääkima, tehes nende kaudu ka analüüse/ katseid/ kogutakse andmeid: 1. ,,Rääkimapanemise" kliinilise kodifitseerimine 2. Üldine ja kõikjaleulatuv kausaalne postulaad 3. Seksuaalsusele loomuomane latentsuse printsiip 4. Tõlgendamismeetod 5. Ülestunnistuse avaldusest meditsiiniline nähtus Kõigi nende viie tunnuste põhjal, kogu see kontseptsioon viitab sellele, et inimene ise ongi seks. Suurt tähelepanu pööratakse ka pihtimustele (kristliku patukahetsuse algusaegadest kuni tänapäevani on seks teema number üks), ülestunnistustele (on diskursuserituaal) ja
aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus). Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht). Institutsioonid. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused, riigiasutused, riigi tulundusasutused ja äriühingud. Riigimetsa Majandamise Keskus.
Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus. Teine katse võtta üle rooma õigust õnnestus – tänu sellele et seda üritati tundma õppida, mitte ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild vana rooma õiguse ja uuema aja normide vahele. Dualistlik süsteem – eraõigus, erahuvid ja avalik õigus, avalik huvid. Õiguse allikad on omapärased mandrieuroopa õiguskultuurile. Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem. 13-14 saj hakkas rooma õiguse retseptsioon, mis 16. sajandiks lükkas tavaõiguse paljus kõrvale
küsimuse jaoks olemasolevad normatiivsed ettekirjutused. Konstantsele õigusele tuginevat kodifitseerimist kasutatakse Prantsusmaal 1948. aastast alates, koostatud on 46 koodeksit. 1989. aastast tegutseb kõrgem kodifitseerimise komisjon, mille esimees on peaminister. Komisjon planeerib ja koordineerib koodeksite väljatöötamist ministeeriumides. Enne parlamendis vastuvõtmist saadetakse projektid Riiginõukogule (Conseil d'Etat). Prantsusmaal tähendab kodifitseerimine harilikult ka vormide parallelismi: see, kes on pädev üht normi kehtestama, on pädev ka seda kodifitseerima (Catta 2002, 590). 1.2.1. reformaatorlik kodifitseerimine reformaatorlik kodifitseerimine toob kaasa regulatsioonide enda muutusi, regulatsioonide korrastamise ajakohastamine kujuneb kohtupraktika arvessevõtmisel olemasoleva massiivi ümberkujundamine kohtupraktika alusel ei seisne täielikult uute regulatsioonide
Õigusaktide süstematiseerimine Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonides kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Selle puhul ei muudeta ega täiendata normatiivakte! Inkorporeerimine võib olle kaheliigiline: · Ametlik pädevad riigiorganid · Mitteametlik Kodifitseerimine selle tulemusel tekib uus õigusakt. NB! Muudetakse õigusnorme. · Õiguse realiseerimine: 1) Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub obektide käitumises 2) Õigusnormide järgimine (kohustavate ja keelavate õigusnormide täitmine) 3) Õigusnormide kasutamine (lubavad) 4) Õigusnormide kohaldamine e. rakendamine kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine konkreetsel juhul.
) Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. 1. Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane
I riigiorganite, ettevõtete ning teiste asutuste ja organisatsioonide tegevusõiguse allikate kogumisel, teatud süsteemi alusel hoidmisel - õiguse allikate arvestus II eri liiki õiguse allikate kogude ja kogumike ettevalmistamine ja väljaandmine - inkorporeerimine, süstematiseerimise subjektid III sama kvaliteediga normide normikogude koondamine ühte kogumikku - seadusandluse konsolideerimine IV uute õigusallikate ettevalmistamine ka vastuvõtmine - seadusandluse kodifitseerimine Selle süstematiseerimise traditsiooniga kaasnevad aspektid. Süstematiseerimise alane töö on seotud õigusloome enda tulemuslikkusega ehk õiguse efektiivsusega. Prantsusmaal kõrgem kodifitseerimiskomisjon, mille eesotsas peaminister. Et õigusmassiiv FRAs saaks olla ka sisuliselt süstematiseeritud. See doktriin tunneb järgnevaid süstematiseerimisvõimalusi: 4 võimalikku kodifitseerimise idee võimalust: I reformaatorlik kodifitseerimine e uuenduslik II konstantne kodifitseerimine
kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel seisneb mitme eriseaduse koondamisest üheks seaduseks. toimepandud tegu. Tulemuseks on alati uus õigusakt. Esemeks on õigusnormid. On Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb riiklik ülesanne. Suuremahulised määrused nimet. määrustikeks.
riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud systeemi,ryhmitamist kindlas järjekorras. 1.inkorporeerimine 2.kodifitseerimine. 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine2.õigusnormide kasutamine3.õigusnormide rakendamine 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on inimeste vaheline seos,mis tekib õigusnormi alusel.ja juriidiliste õiguset ja kohustuste kaudu.selle säilimise tagab riik. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku võime olla õigussuhtest
õigust, nad polnud õigussubjektid, vaid asjad kui õiguse objektid.7 Rooma õiguse ülesandeks oli orjapidajate võimu kindlustamine ja orjapidajate eneste vaheliste suhete normaliseerimine. Rooma õiguse keskmeks olid eraomand, lepingud, perekonnasuhted, pärimine ja eriti orjandusliku korra kindlustamine ning jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks, mille tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.8 Õiguse uudseks suunaks sai õiguse kodifitseerimine ja seeläbi õiguskorra arendamine. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris Civilis (CIC) (529 - 534), mis loodi keiser Justinianuse (483 - 565) valitsemise ajal. CIC koosnes järgmistest osadest: Insitutiones, Digesta, Codex ja Novella. Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas; 1453 töötati see ümber käsiraamatuks Hexabiblos, mis jäi Kreekas kehtima kuni 1941 kaasaegse tsiviilkoodeksi vastuvõtmiseni.9 6 Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage
Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud
justiitsministeeriumis. Idee jõuda paljude valdkondade generaalsete kodifikatsioonideni. Kõige kaugemale on jõutud keskkonnakoodeksi loomisega. Õigusteaduslikus mõttes on süstematiseemise peaülesanne on korraldada edasi seaduse sätetes oma väljenduse saanud teatud põhisüsteemi. Seega ei saa selline süsteemi kujundamine tuleneda mingist tühjusest, aluseks peab olema alati mingi kehtiv normistik, mis ei pruugi ainult puhtalt juriidiline olla. Kodifitseerimine nõuab midagi enamat, kui ainult kehtivate normide ülevaatamist. Süstematiseerimisel on ka tehniline pool, see on rida tehnilisi tegevusi, kuid selle ratsionaalne sisu on alati sisemiste seoste ja suhete nägemine. Esimene samm süstematiseemises on põhimõistete sisus kokkuleppimine. Ilma selleta ei ole võimalik süsteemi loomine. Erinevad seadused mõistavad ühte ja sama kategooriat erinevalt kui mitte vastandlikult. See on kõige olulisem eeldus. Muidu ei saa korrast kujundada süsteemi
Avaliku võim peab tegema teabe kättesadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb. - otsustamise menetluses osalemine - juurdepääs õigusemõistmisele IV Eesti, Euroopa Ühenduse ja rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldiseloomustus Areng eestis - 1992-96 võeti vastu esimesed hädapärased seadused - 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine - alat 2002 Kehtiva õiguse korrastamine, arusaadavamaks muutmine, vastuolude likvideerimine ja keskkonnaõiguse valdkondade kodifitseerimine. Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki - annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele. Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised
kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet
antakse lisatavale eelmise järjekorra number, millele lisatakse araabia nr ülemise indeksina. Ei tohi kasutada juba kehtetuks tunnistatud paragrahvi numbrit 4. Õigustloova akti koostisosad. Õigustloova akti sõnastusliku struktuuri põhiosad: paragrahvid (artiklid, punktid), lõiked, punktid, peatükid, alaosad, osad, märkused, pealkiri, preambel, lisad. Õigustloova akti välised atribuudid. Õigustloovate aktide ühendamise viise: inkorporeerimine (s.h konsolideerimine), kodifitseerimine. Põhiosad: **Paragrahvid: sisaldab õigusnorme või õigusnormi osa, võib jaguneda lõigeteks ja punktideks. Esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes selle täpsustused või erandid ehk eriregulatsioonid. Kui esitatakse loetelusid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. On antud erialases kirjanduses ka soovitusi paragrahvi mahu osas: optimaalselt 3 lõiget, 1 lõige 1 lause, 1 lause 1 mõte. Koonduvad nende sisulise seotuse
XII tahvli seaduste puhul on tegemist ius scriptumi ehk kirjapandud õigusega. Õigus sündis kirjapanemise aktiga, mis ei olnud iseenesest midagi uut, kuna Vahemere ääres oli õiguse kirjapanemine juba selleks ajaks levinud. Kirja pandud õigusest on jälgi juba kuningate ajast, kuid õigust mis seoks kõiki kodanikke, anti alles XII tahvli seadustega kirjalik vorm. Seadus hõlmas kõiki kodanikke ning sidus neid. XII tahvli seaduse kirja panemisest sai alguse kodanikuõiguste kodifitseerimine Euroopas. Seadus pidi olema vormis, mis oleks kõikidele inimestele kättesaadav, kirjutatud selges emakeeles ning avalikult teatavaks tehtud. Allika liigendus Tegu on koodeksiga, mis koosneb 12 seadusest. Oma iseloomult ei ole seadus kõikehõlmav abstraktsete normide kogu, vaid pigem piirjuhtude regulatsioon. Ta on ükskikute käskude ja keeldude loend, mitte süstemaatiline seadustik. Normistiku eesmärgiks oli reguleerida ühiskondlike suhete kõiki alasid.
pädeva organi poolt. Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms) järjestusse, inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi,
on olemas vanem redaktsioon. 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada keskvõimu tsentraliseerimist ja uute maa-alade integreerimist. Koodeksi puhul peame rääkima seadustest, mis asuvad koodeksis ja lisaks koodeksist väljaspool asuvast tavaõigusest, seega Hammurapi koodeks ei hõlma kogu kehtivat õigust. Hammurapi koodeksit peetakse pigem reformiks, sest selle koodeksi loomisega kaasnes üldse esimene üldine kodifitseerimine ja kirjapanek. Ka kirjapanemisel oli oma iseärasus. Nimelt ei kirjutatud üles mitte enam vana õigust, vaid uut. Hammurapi koodeks kehtis kuni Uus-Babüloonia ajani ning sellest ajast on pärit ka kohtuotsuseid viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3
selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või kahe või enama kodakondsusega isikud või välismaalased. ·üldsubjekt ·erisubjekt Õigusaktide süstematiseerimine ·Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses: ·Inkorporeerimine üldaktid seatakse mingisse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse süstemaatilisse vms); ·Kodifitseerimine üldaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Õigussuhe ·Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid ·1. Subjektid ·2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ·3.objekt Õigussuhte subjektid
e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. (ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi
Päevavalgust näeb uus menetlusviis- palvekiri keisrile, millega süüdistaja pöördub valitseja poole. Viimane kas vastab ise või annab kirja edasi kantseleisse, kus langetatakse otsus. Kriminaalõigus- ka siin on peakohtunikuks keiser. Senat mängib samuti rolli, ent väikest. Kehtestatakse uued karistused- sunnitöö kaevandustes, küüditamine väiksele vahemeresaarele, surm ristil või areenil(metsloom või gladiator.). 4) Õiguse kodifitseerimine Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2
Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt). Usutõe asemele looduse tõde Rene Descartes (1596-1650) Cogito ergo sum Soov mõelda maailm selgeks ajalugu ja esteetika ainult segavad Ürgkaos ja igavik hirmutavad Mos geometricus, geomeetriline meetod Kõik olemasolev püüti taandada lihtsatele geomeetrilistele figuuridele: aiad, tantsud, kindlused, lahingud, ei pääsenud ka õigus 26. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus. Meenutame juba tuntud: a. Ur-Nammu seadused b. Toora c. 12 tahvli seadused d. Corpus Iuris Civilis e. Süstematiseeritud f. kehtiv 27. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid . Loomulik vastab loodu korrale Kalvinistid arvasid, et loodus on loomult patune ja ei saa olla jumaliku ilmutuse allikas. Ei saa olla otse loodusest tuletatud õigust.
keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või hoopis tantsusammudest tekkivad helid, kuid näib olevat selge, et muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest, tavadest. Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusikazanrid, kus esiplaanile tõusis autori/helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid. 20
üksnes üksikjuhtudel, kuid kohtulahenditest võib välja lugeda õigusnormi, mida saab kasutada samadel juhtudel. Tuleb hoolikalt kaaluda juhtumite tehiolusid, sest need ei ole kunagi identsed. Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel. 11. Riigi ajaloolise tekkimise teooriad: Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud. 1) Patriarhaalne teooria: Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline: a) Perekond: hõimu või veresugulus, kuhu on võetud ka teisi inimesi. Isa on võimu esindaja, tema käsk on seadus.
Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba
o Kõige olulisim ÜRO, kelle esindusorganiks Peaassablee, mille otsused ei ole õiguslikult siduvad · Leebeõigus paikneb õiguse ala ja mitteõiguse ala vahel (soft law) o Kirjalikud dokumendid mis sisaldavad käitumisreegleid, kuid ei ole õiguslikult siduvad Selgesõnaline hierarhia rahvusvahelise õiguse allikate vahel puudub, kuid paratamatult on järjekord: Lepingud, Tavaõigus, Õiguse üldprintsiibid Kodifitseerimine = õigusaktide või normide süstematiseerimine või tervikuks seaduskoguks muutmine Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhe Teoreetilised käsitlused: 1) monism = väidab, et rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe komplektse õigussüsteemi 2) dualism = tähelepanu riigle -> rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad kaks täiesti eraldiseisvt õigussüsteemi Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiib, mille kohaselt riik ei saa viidata oma
Selle asemel võitis ta, et need on vaid mõisteliselt erinevad ning neid võib lahusolevaina mõelda. Universaalide suhtes oli ta nominalist ja kinnitas, et meil on individuaalsetest otsene teadmine. Samuel Pufendorf: oli oma aja silmapaistvamaid poliitilisi filosoofe, kuid tema tähtsust on tihti alahinnatud, sest ta oli vastuolus mitmete teiste filosoofide. 4. Prantsuse revolutsiooni mõju õigusele. Konstitutsionalism. Kodifitseerimine. Õiguspositivistlik koolkond. Peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni hakkas kontinentaalse õigussüsteemi riikides intensiivelt arenema avaliku õiguse valdkond, kuna algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemset avalikõigust niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Kolmanda seisuse e kodanluse püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse
EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi
sajandil seoses praktiliste vajadustega dokumente vajati erinevate õiguste ja kohustuste tõestamisel. Ühtaegu tekkis vajadus seaduste ühtlustamiseks (sama asja kohta võis kehtida mitu erineval ajal välja antud seadust). Seda tööd tuntakse Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimistöö nime all, mis kujunes ulatuslikuks riiklikuks tellimustööks Tartu ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna Linnaarhiivi kujunemisloos tema juhtimisel korrastati selle kõige vanem osa, mille
last toitma. Antud näite puhul on ema õiguslikult kohustatud ähvardava tagajärje ärahoidmiseks. Nagu enamikus Euroopa karistusseadustikes, on ka Eesti karistusseadustikus loobutud lähemalt kirjeldamast neid õiguslikke kohustusi, mis annavad aluse isiku karistamiseks tegevusetuse eest. Põhjus seisneb selles, et kontinentaaleuroopa karistusteaduses kujutatakse küll laias laastus ette, kuidas õiguskohustusi liigitada, kuid üksikasjalik kodifitseerimine põrkuks erinevatele raskustele. Sarnaselt tegevusdeliktiga sisaldab tegevusetusdelikti koosseis nii objektiivset, kui subjektiivset külge. Objektiivse koosseisu moodustavad antud juhul kolm elementi: eriosa koosseisu üksikud süüteo tunnused peavad olema realiseeritud; isikul pidi olema võimalik takistada ähvardavat tagajärge; peavad esinema need objektiivsed eeldused, mis moodustavad aluse isiku õiguslikule kohustusele.14
teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused. 3 Põhimõtted : - keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud
valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632, vahetu kontakt Euroopaga, õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus, talupojaühiskonna traditsiooniline katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat) Vene keisririigi koosseisus (1710-1918) – baltierikord kuni 1881, säilis vaimne side Lääne – Euroopaga, 1802 tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga, õiguse kodifitseerimine, talurahva vabastamine pärisorjusest. Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused.
Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid
11 1. kronoloogiline, 2. tähestikuline, 3. õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. Inkorporeerimise liigid: · Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) · Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse.Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise ulatuse järgi: 1. Sõnasõnaline ehk adekvaatne-nii nagu kirjasnii ka on. 2. Kitsendav või täiendav vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga
Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1.kk kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 2
muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 7. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: · inkorporeerimise teel; · kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid
annaabi.ee 
