Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maa...
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud)
ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab? Süüdistuskokkuvõte on üksnes süüdistatava poole versioon juhtumist. Seal kajastuvad kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud.Süüdistuskokkuvõtte sisu ei pruugi langeda kokku sellega, mis tegelikult toimus. Lühidalt kirja pandud, keda milles süüdistatakse ja millega süü on tõestatud 5. Miks peab kohtulahend olema kirjalik ja põhjendatud. Kohtuotsus on kohtulahend millegsa otsustatakse kellel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada. Kouhtuotsus vormistatakse kirjalikult ja sellest võib lugeda, milline kohus otsuse tegi , millal toimus kohtuistund js kes sellest osa võtsid, milline oli hageja nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist ega arutelu. 6
VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus (vt § 33) Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline. KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01 II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses) Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust
Samuti ei tohi intressi arvestada tolli- ja käibemaksusummalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt ning kui Euroopa komisjon ei eraldanud tagatud tariifkvoodile kvooti. Intressi pärandi avanemise päevast arvates ei arvestata pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt intressi.8 8 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §119 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10 Kohtulahend nr 3-3-1-45-10, kuupäevaga 15.09.2010, mille osapoolteks olid Palts ja Palts vs Maksu-ja Tolliamet käsitleb suuremaid maksuintressiga seotud probleeme Sätte puudumine, mis reguleeriks maksuintressi või viivise tulumaksust vabastust Intressina tasutud sisetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek Maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik Kohtulahendi sisu seisneb Tõnis Paltsi ja Karmen Paltsi 2007. aasta eest esitatud ühis
kirja pandud seadustele, määrustele. Õigus tekib läbi seaduste või muu õigustloova üldakti (Mandri Euroopa riigid, Ladina-Ameerika riigid, Aafrika suur osa ning Lähis-Ida maad. Õigusakt-dokument mis tekitab õigusliku aluse, sisaldab õigusnorme (tüüpjuhtumid või üksikjuhtumid). Õigusakti liigid-1) üldakt-üldine,üldkohustuslik, õigust loov (seadus, määrus). 2)Üksikakt- konkreetne, personaalne, õigust rakendav (ostu müügi leping, ettekirjutus, kohtulahend). Õigusaktide liigitus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt: Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ( PS § 4). See aitab vältida võimu liigset koondumist ühe institutsiooni kätte. Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev võim. Oma tegevuses kõik kolm nii loovad õigust, rakendavad õigust, kui ka mõistavad õigust (tasakaalustavad).
3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi 4. Õigus last esindada 5. Õigus lugupidavale käitumisele 6. Ülalpidamiskohustus 7. Õigus abile Too näiteid, millistel tingimustel saab last ära võtta tema vanematelt Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. Lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid ning lisada need eraldamise dokumentide juurde. Lapse arvamuse selgitab ja fikseerib sotsiaaltalitus. Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi
TSIVIILÕIGUSE MÕISTE Reguleerimisese- varalised suhted, isiklikud mitte varalised suhted(moraalne kahju, vanema-lapse vahelised suhted) Reguleerimismeetod- kuidas on need suhted reguleeritud. * poolte võrdsuse põhimõte *Suhete taastav iseloom TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õigusallikas- koht, kust leiame õigust. Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias Seadusega ei ole võimalik meie elu reguleerida, kuigi on seadused üldised siis inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt)
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9
kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes
6. Millised on kolm enim vaadatud õigusakti Riigi Teatajas? Milline on Riigi Teataja külastatavus ja avaldatud aktide statistika aastal 2016? Vastus esimesele küsimusele: Valisin statistika -> enim vaadatud: Võlaõigusseadus Töölepingu seadus Karistusseadustik Vastus teisele küsimusel: Valisin statistika->üldine statistika: Külastusi perioodil: 5130770 Avaldamisi perioodil: 8736 7. Kas juunis 2016 on ilmunud mõni kohtulahend, mis on seotud Postimees Grupp AS- iga? Kui jah, mitu? Millest need täpsemalt on? Lisage ka kohtuasja number ja kohtulahendi kuupäev. Valisin menüüst kohtuteave -> kohtulahendite otsing Piiritlesin kuupäeva juuni kuuga, teksti lahtrisse kirjutasin ,,Postimees" Sain tulemuseks ühe vastuse. Kohtuasja number 3-2-1-52-16 Otsuse kuupäev Tartu, 16. juuni 2016 Kohtuasi Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks
väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. 3.4. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või perekonnaliikme, kelle suhtes isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse, taotlusel arestida
hakkab tulevikus lahendama sarnast vaidlust, peab asja lahendamisel arvestama varasema pretsedendiga. Õiguse allikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Romaani- germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks, 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu,
kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. 3
kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris keeruline kompromissi saavutada. Probleemsed aspektid kohtumenetluses Hoolimata sellest, et Eesti ei riku ühtegi rahvusvahelistest dokumentidest tulenevat nö kohustuslikku nõuet, tsiviilmenetluseregulatsioon seadustiku regulatsioon ei suuda piisavalt tagada rahvusvahelistes dokumentides viidatud põhiprintsiipide täitmist erapooletus, konfidentsiaalsus, kompetentsus.
eest; · isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest kohe või täies ulatuses; · menetlusabi saaja vabastatakse kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest; · menetlusabi saaja saab kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulud tasuda osamaksetena. Erimenetlused: · Kohtulahendi täitmine HKMS § 246 lg 1 Üldreegel: kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohtulahendi viivitamatu täitmine: kohtuotsus kuulub täitmisele enne selle jõustumist. Rahatrahvi määramine · Esialgne õiguskaitse EÕK kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks võimalik. Esialgse õiguskaitse taotlemine · Taotluse esitaja · Taotluse esitamise aeg
kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest. Kui teie ettevõte sundlõpetatakse seetõttu, et teie tegevuse eesmärk või tegevus ise on keelatud või vastuolus avaliku korra ja heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile. 3. Sundlõpetamine jõustub sellest hetkest, kui hakkab kehtima seda nõudev kohtulahend. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks. Sundlõpetatud osaühingu esindusõigus Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni, pankroti väljakuulutamiseni või teie ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võite teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal. Mõjuvaks põhjuseks on:
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart
alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend. Samuti sätestab seadus, et hädaohus olev laps, kes on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist või kui laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut, tuleb paigutada sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks
deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2
edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel pole võimalik uuesti sama õiguslikku vaidlust samade poolte vahel alustada. Kahekordse karistamise keeld ehk kui kellegi suhtes on langetatud süüdimõistev kohtulahend pole võimalik nende suhtes sama süüteo raames uut kohtuprotsessi alustada. Aegumine tähendab seda, et kindlaksmääratud aja möödumisel ei või isik nõuet esitada või ei saa isikut õigusrikkumise eest vastutusele võtta. Lahendi õigusjõud tähendab seda, et pärast ettenähtud edasikaebamise menetluseläbimist ei ole võimalik lahendi peale edasikaebust
vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik
teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused: üldkoosoleku otsus kohtulahend tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ühistu pankroti väljakuulutamine ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli
3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003
omab struktuurilt ja funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud. Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest. Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Õigustraditsioon Igus traditsioonide all mõistame inimese teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumist õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse, poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi/organisatsiooni funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud neljale sambale: Rooma eraõiguse tugevnemine Kanoonilise õiguse tugev mõju (kirikud vist) Õiguskultuuri kõrge tase Õigusriigi mõiste üldine toetamine
väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne. "Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver. Ta lisas, et kui üks karistusnorm korruptsiooni valdkonnas on kehtinud kuus aastat ja selle tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei tähenda Tehveri sõnul, et olukord riigikohtu lahendi valguses drastiliselt muutuks. "Tegelikult ei muutu. See rakenduspraktika oli siiani praktiliselt puudulik, edaspidi ta on siis veelgi rohkem raskendatud, aga ma iseenesest ei nimetaks seda riigikohtu otsust pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse
Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 28. Kohtulahendid: -kohtuotsus (TsMS § 442) on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Vaheotsus- § 449 (1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses
Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
Teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Lihtsustatud kirjalik menetlus, mis annab võimaluse kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalist võlga välja mõistev kohtulahend. Aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust. Ei tuvasta asjaolusid, kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes. Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makse-ettepaneku väidetav võlg tasuda.
9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5
juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan
Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Hagiavaldus peab olema kirjalik, (formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms ) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid Maksekäsu kiirmenetlus on-kiirendatud menetlus võla või elatise saamiseks.
" (2009) http://www.koda.ee/seminarid/Marika_Priske_EA.pdf Postimees ,,Eiki Nestor: kuidas sünnivad ühiskonda suunavad otsused?" (2015) http://arvamus.postimees.ee/3058017/eiki-nestor- kuidas-sunnivad-uhiskonda-suunavad-otsused Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ Vikipeedia, vaba entsüklopeedia https://et.wikipedia.org Virgo Saarmets ,,Kuidas sünnib õigusakt, haldusakt, kohtulahend?" (2008) http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/virgo_saarmets._kuidas_s unnib_oigusakt_haldusakt_kohtulahend.pdf 11
lahendamine nendes suhetes osalejate vahel . Õigusemõistmise eesmärk on reguleerida era ja avalike institutsioonide ja indiviidide vahelisi suhteid juhul, kui nad sellega ise hakkama ei saa. Kohtusse pöördumise õigus vaidluse lahendamiseks on riigi poolt tagatud ega sõltu vastaspoole nõusolekust, samuti puuduvad üldjuhul muud piirangud oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumiseks. Kohtu ülesanne on vaidlus lahendada, seega siis anda vaidlevatele pooltele jõustunud kohtulahend ning seetõttu on ka kohtumenetlust reguleeriva normistiku ülesanne tagada kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt. Efektiivseks lahendamiseks saab pidada lahendust, mis saabub mõistliku aja jooksul, võimalikult optimaalsete kuludega ja on õige. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 sätestab efektiivse ja õiglase kohtupidamise põhimõtted kui põhilise inimõiguse. Efektiivse
§ 33. Äriregistri kanne (1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. (11) Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab kohtulahend avaldust. (12) Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub. (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis (ÄS § 180). Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 15. Osaühingu lõpetamine. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201): osanike otsus; kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital
.................8 3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus...........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 12 LISA 1................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kohtulahend seisneb Bauhof Group AS-i(endise ärinimega Ehitus Service OÜ) kaebuses Maksu-ja Tolliameti vastu, seoses 7.09.2010 maksuotsuse ja 15.11.2010 intressinõude tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliametile ettekirjutamise tegemises. Menetlus oli seotud nii Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus ka lõplik otsus 6.10.15, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liikmeteks Tõnu Anton ja Jüri Põld
teatavaks saanud. §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi
teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib
tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tehingu vormivabadus (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega on tehingu tegemiseks võimalikud: a) suuline vorm b) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm c) kirjalik vorm ja sellega võrdsustatud elektrooniline vorm d) notariaalselt kinnitatud (notar kontrollib allkirja andja isikusamasust)
Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest. 10.Süütuse presumptsioon- PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis
tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepinguvabadust piiravad tüüptingimused. Poe reklaam postkastis on üleskutse teha pakkumus Tahteavaldus* - õigusliku tagajärjele suunatud tahte väljendus. Kehtib tahteavalduse viisi valiku vabadus. Peab olema teistele äratuntav ja arusaadav. Tahteavalduse viisid: otsene, kaudne, vaikimine v tegevusetus (erandina). Tah-avaldust võib asendada kohtuotsus. Kohtulahend tah.avaldusena asendab müüja tahet Kohalviibija ei pea olema füüsiliselt samas ruumis, võib olla ka nt online suhtlus. Eemalviibijale tah.avalduse tegemise kättesaanuks lugemine TsÜS § 69 lg 3 Arvete kättesaamise kinnitus pärast lepingu sõlmimist on lepingu täitmine. Üürileping 2 aastaks. Üürnik jääb 3kuu üüri võlgu ja ütleb selle lepingu erakorraliselt üles 8 kuud enne 2 aasta täitumist. Üüripinna vabastab, kui kaks aastat täitub
eest. 18. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse?
Dividendi suuruse kinnitb üldkoosolek. Tulundusühistu (5) Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Tulundusühistu lõpetamine Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, kohtulahend, tähtaja möödumine, ühistu pankroti väljakuulutamine. Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Tulundusühistu lõpetamine (2) Alles jäänud vara jaotatakse liikmete vahel vastavalt nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts (AS) ja Osaühing (OÜ)
lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine;
Üldaktid (seadused) on tähtsamad kui üksikud aktid (avabariigi presidedi otsus) Üksikakte antakse välja üldaktide alusel. Üldaktid nendega kehtestatakse, abstraktseid õigusnorme (st paljukordseks kasutamiseks). Seadus Seadlus Määrus Üksikaktid üksikjuhtumite lahendamsieks ja neid antakse üldakti alusel. Otsus Korraldus Käskkiri Juristiktsioonilised ehk õigusmõistmis aktid Kohtuotsus Kohtulahend millega sisulisel asi lahendatakse (poolt vahelise vaidluse lahendamine) Kohtumäärus (kohtulahend, millega korraldatakse kohtumenetlust või vormistatakse poolte kokkuleppe ehk kompromiss) ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Õigusaktide tõlgendamine - tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: o Tõlgendamise ulatuse järgi Sõnasõnaline ehk adekvaatne (mehe ja naise vaheline abielu)
või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi;
объявление решения otsuse avalikult teatavakstegemine оглашение решения otsuse kuulutamine вступление решения суда в законную силу otsuse jõustumine исполнение решения судаotsuse täitmine изменение решения судаotsuse muutmine отмена решения судаotsuse tühistamine ПОСТАНОВЛЕНИЕ СУДАkohtumäärus СУДЕБНЫЙ АКТ kohtulahend ПРОЦЕССУАЛЬНЫЕ СРОКИmenetlustähtajad исчисление процессуального срока menetlustähtaja arvutamine восстановление процессуального срокаtähtaja ennistamine судебные расходыkohtukulud государственная пошлинаriigilõiv кассационный залогkassatsioonikautsion денежный залог в обеспечение искаhagi tagamise kautsjon
·Tänapäeval suuremad õigusperekonnad: ·Kontinentaalne õigusperekond ·Üldise õiguse perekond Kontinentaalne õigus ·Ehk romaani-germaani õigus kujunes Euroopa mandril alates 12.saja Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. ·Iseloomustab: õigusnorm kõige tähtsam! Üldine õigus ·Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. ·Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend. Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus ·Normistik jaguneb 2 põhivaldkonnaks: ·Avalik õigus ·Eraõigus Avalik õigus ·Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA
annaabi.ee 
